Südamehaigused on salakavalad ja inimene ei tunne ennast sageli kehvasti enne, kui peab kutsuma kiirabi. Edasi tuleb haiglaravi ja tabletid, kuid süda enam päris terveks ei saa. Kui kahjustusi on juba päris palju, tekib südamepuudulikkus, mis tähendab, et mõned funktsioonid ei toimi enam nii, nagu peaks ja tunda annab sellest õhupuudus või sassi läinud rütm.

Seekord räägimegi südamepuudulikkusest, kuidas sellise diagnoosini jõutakse ja kuidas elada võimalikult kaua võimalikult terve südamega. Seekordne saade on salvestatud Tartu Ülikooli kliinikumis dr Märt Elmetiga, kes on kardioloog ja südamepuudulikkuse valdkonna arst-õppejõud. Saadet juhib Violetta Riidas.

Pildil dr Märt Elmet
Pildi autor Violetta Riidas


17.10.25 Tervisetark: Südamehaigused murravad märkamatult

31.10.2025 Terviseuudised: Priit Tampere: Haigla ei tohi piirduda seintega – peame liikuma patsiendile lähemale

Septembris kuulutati välja Aasta Digitegu 2025 võitjad ning seekordne võidutegu oli kampaania, mis tehti küberturbeettevõttele Malwarebytes.

Saates "Eetris on turundusuudised" räägivad ePPC asutaja Karl Pae ja ePPC Apps kaasasutaja ning strateegiajuht Markus Seppam Malwarebytesile tehtud kampaaniast.

Seppami sõnul oli tegemist Meta-reklaamidel põhineva globaalse projektiga, kus tulemused ületasid kõiki ootuseid. Kampaania eelarvet kasvatati 13 ja käivet 20 korda. „Suur osa edust tuli pidevast testimisest ja sellest, et julgesime katsetada erinevaid sisuvorme. Meie jaoks toimisid kõige paremini näitlejate loodud UGC-videod, kus räägiti päris kasutajakogemuse võtmes,“ kirjeldab Seppam.

Karl Pae avab omakorda, kuidas Ecoshi digiturunduses kasutati andmemudeleid ja tehisintellekti, et mõista erinevate reklaamikanalite tegelikku mõju ning suunata eelarveid targemalt. „Kui Google ja Facebook näitavad sama kampaania tulemusi väga erinevalt, tuleb minna sügavamale,“ selgitab Pae. „Meie eesmärk oligi aru saada, milline kanal päriselt müüki toob ja kuidas seda mõju mõõta. Tulemuseks olid ettevõtte rekordkuud ja ligi 50-protsendiline kasv.“

Saadet juhib Keit Alev.

Fotol: Markus Seppam ja Karl Pae ettevõttest ePPC. Allikas: Äripäev

07.10.25 Eetris on turundusuudised: Eesti agentuur kasvatas rahvusvahelise kliendi käivet 20 korda

Täiskasvanute koolituse seaduse muudatusega on Eestis loodud täiesti ainulaadne võimalus koolitusettevõtetele - pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet. See on mitmete õigusaktidega reguleeritud pikk ja põhjalik protsess, mille eesmärk on tagada õppijale usaldusväärne ja kvaliteetne õpe, mis vastab tööturu ja ühiskonna vajadustele.

„Kui kõik õpiväljundid on saavutatud ja nende saavutatus hinnatud, väljastatakse õppijale e‑tunnistus – Eesti riigi digitempliga kinnitatud dokument,“ ütleb Trine Tamm, tuues esile mikrokvalifikatsiooni väärtuse õppija jaoks.

Septembri lõpus selgusid esimesed koolitusasutused, kes on läbinud kvaliteedihindamise ja saanud õiguse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks. „Mikrokvalifikatsioon on heaks kvaliteedimärgiks täiendkoolituse asutusele ning õppija jaoks võib olla sild täienduskoolituse ja kõrghariduse vahel,“ rõhutab Anni Sild saates "Õppetund".

Saates räägime, kuidas kogu protsess käib, milliseid kogemusi ja õppetunde andsid esimesed hindamised ning miks mikrokvalifikatsiooniõpe on oluline samm nii koolitusasutuste arengus kui kogu täiskasvanuhariduse maastikul. Stuudios on Trine Tamm, HARNO Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri täienduskoolituste hindamisjuht, Anni Sild, BCS Koolituse tegevjuht ja Sven Lööndre, BCS Koolituse teostusjuht.

Saadet juhib Katre Savi.

Fotol vasakult: Sven Lööndre, Anni Sild ja Trine Tamm. Autor: Andres Laanem

09.10.25 Õppetund. Mikrokvalifikatsioonid: uus ajajärk ja kvaliteedimärk täiskasvanuhariduses

Äripäeva raadio stuudiosse naasis Everaus Kinnisvara AS juht Janar Muttik, et rääkida Tõnu Einastoga ettevõtte teekonnast, hiljutistest arengutest ja ambitsioonikatest tulevikuplaanidest. Saade pakub sügavamat pilku Eesti kinnisvaraturu telgitagustesse, Everausi pikaajalistesse strateegiatesse ja uutesse investeerimisvõimalustesse.

Möödunud vestluse teemasid meenutades rõhutab Janar Muttik taas Everausi põhimõtet, et olulised arenguhüpped sünnivad just keerulistel aegadel. Vestluses vaadatakse tagasi ka Everausi pühendumusele terviklike elukeskkondade loomisel, kus kvaliteet, energiatõhusus ja maaküte on saanud ettevõtte arendusstandardiks, ning kuidas üürikinnisvara portfelli kasvatamine on aidanud tururiske maandada ja rahavoogu tagada.

Kuulajad saavad teada, kuidas eelmine, edukas võlakirjade kaasamine end õigustas – eriti pidades silmas, et kevadisel emissioonil märgiti võlakirju kolm korda üle, mis näitab suurt investorite huvi ja usaldust ettevõtte vastu. Saates selgitatakse, milliseid projekte see kaasatud kapital toetas ja kuidas see ettevõtte arengule on hoogu andnud.

Saates sukeldutakse ka värsketesse uudistesse, analüüsides Everausi just avaldatud poolaasta tulemusi. Janar Muttik kommenteerib olulisemaid finantsnäitajaid, märkides ära nii edu kui ka turu pakutud väljakutsed.

Vestluse teises pooles pööratakse pilgud tulevikku. Saate eetrisse mineku ajal on Everausil käimas teine võlakirjade kapitali kaasamise ring. Miks on see emissioon avatud ja milliseid ambitsioonikaid eesmärke sellega tahetakse saavutada? Muttik selgitab: "Kasvatame varade mahtu, et olla järgmiste aastate majanduskasvust tulenevaks tarbimise kasvuks valmis." Kuulajad saavad esmakordselt teada uutest projektidest ja strateegilistest suundadest, mis seda kapitalikaasamist motiveerivad, sealhulgas vastuse küsimusele: "Kuhu tekib uus Peetri keskuse ala?"

Lisaks räägitakse laiemalt majanduspildist – intressimäärade, inflatsiooni ja tarbijakäitumise mõjust kinnisvaraturule. Janar Muttik jagab oma nägemust Eesti kinnisvaraturu edasistest arengutest, pakkudes prognoose nii lühikeseks kui ka pikemaks perioodiks. Milline võiks Eesti kinnisvaraturg välja näha näiteks viie aasta pärast ja millist rolli Everaus selles dünaamilises keskkonnas mängida tahab? Vastused nendele küsimustele ja sügav sukeldumine Everausi tulevikuvisiooni ootavad teid selles sisukas vestluses.

Kuula saadet ja saa teada, kuidas Everaus Kinnisvara planeerib oma edasist kasvu ja panustab Eesti kinnisvara tulevikku. Saadet juhib Tõnu Einasto.

Oluline teave: Käesolev teade ei ole käsitletav väärtpaberite pakkumise või kutsena võlakirjade märkimiseks ja omandamiseks. Võlakirjade märkimise üksikasjad, pakkumise tingimused ja seotud dokumendid on kättesaadavad ettevõtte kodulehel www.everaus.ee ning NASDAQ Baltic kodulehel www.nasdaqbaltic.com. Võlakirja noteerimine Nasdaq Tallinn First North mitmepoolsel kauplemissüsteemil ei kujuta endast soovitust investeerida võlakirjadesse.

Fotol: Janar Muttik

10.10.25 Sisuturundussaade. Börs valideerib investeeringut küsiva ettevõtte

Kui inimestele kodusid ehitav arendaja kasutab pangaväliseid laenuvõimalusi ning maksab saadud laenu eest 8-11% intressi, ei pruugi kallis kapital turuosaliste sõnul tähendada veel kõrgemat korteri hinda.

Kinnisvaras on rahastamise variante tegelikult palju ja alati on kõik laual, rääkis saates “Ruutmeetrite taga” sel aastal muu hulgas investoritele võlakirju müünud Everaus Kinnisvara juht Janar Muttik. “Pangad tegelikult tulevad sisse ju kõige hiljem ja tahavad välja minna kõige varem. Ehk tegelikult sa pead ju alguses saama hakkama mingi muu rahastusega.”

Kui inimestele kodusid ehitav arendaja kasutab pangaväliseid laenuvõimalusi ning maksab saadud laenu eest 8-11% intressi, ei pruugi kallis kapital turuosaliste sõnul tähendada veel kõrgemat korteri hinda.

Kinnisvaras on rahastamise variante tegelikult palju ja alati on kõik laual, rääkis saates “Ruutmeetrite taga” sel aastal muu hulgas investoritele võlakirju müünud Everaus Kinnisvara juht Janar Muttik. “Pangad tegelikult tulevad sisse ju kõige hiljem ja tahavad välja minna kõige varem. Ehk tegelikult sa pead ju alguses saama hakkama mingi muu rahastusega.”

Lisaks avanevad Muttiku sõnul pangarahad alles siis kui on tehtud 25-30% osas ettemüüki. “Sa pead tegelikult enne panema oma raha sisse, alles siis tulevad pangad järgi,” sõnastab Muttik ja selgitab ka 11% võlakirjade väljastamise loogikat. “Paljud küsivad, et miks te võtate seda nii-öelda kallist raha, miks omakapitali ei kasuta? Tegelikult ju omakapitali ootus on tootluse osas ju veel kõrgem.”

Muttiku sõnul kasutavab Everaus projektide rahastamisel omakapitali keskmiselt 10% ulatuses, heal juhul 70% tuleb pangast ning sinna vahele jääv osa tuleb otsida mujalt.

Saate esimeses osas rääkinud külaline, Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Hans Pajoma sõnul võidab arendaja kallima, pangavälise rahastusmudeli puhul tänu kiirusele. “Lõpuks võib meie kombinatsioon osutuda arendajale odavamaks kui oodata pankade järel. Me oleme valmis minema projektidesse sisse hetkel, kui panku seal veel ei ole.”

Hüpoteeklaenu väljastatud kinnisvaralaenude keskmine intress jääb Pajoma sõnul 8-10% vahele. Ka Muttiku sõnul jäävad suurusjärgud samasse suurusjärku: pangast võttes on intress praegusel hetkel arendaja jaoks 5-7, alternatiivlaenude puhul 9-11%.

Saates avasid osalised ka seda, kas ja millised moel mõjutavad erinevad rahastusmudelid korteri või maja lõpphinda ning millisel juhul on koduostjal suurem võimalus saada arendajalt allahindlust. Samuti selgub et kinnisvaras on saabunud paremad ajad ning millised on need tegevused, millele panustavad edule orienteeritud erinevad arendajad loodetavasti saabuva majanduskasvu olukorras.

Saatejuht on Lauri Leet.

Fotol Janar Muttik aasta alguses konverentsil esinemas.

Foto autor: Liis Treimann.

Ruutmeetrite taga: arendajad töötavad kallima rahaga

Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates "Kinnisvaratund". Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök.
"Me peaksime siiski lähtuma sellest, et meil on Tartu, Pärnu, Tallinn ja Ida-Virumaa linnastu. avaliku sektori investeeringuid peaks tegema sellest lähtuvalt, et teeksime vähemalt regioonikeskused tugevaks," sõnas Mänd. "Kui me üritame kõiki maakonnakeskuseid vee peal hoida, siis Tallinna kasvu protsess täpselt nii, nagu see on siiamaani olnud. Meil ei ole olnud poliitilist julgust ütelda, et nüüd on nii, et need neli keskust on olulisemad kui teised maakonnakeskused." Tema kinnitusel selline lahendus aitaks kaasa sellele, et kogu Eesti elu ei valguks Tallinnasse.
Arjuse sõnul on üle riigi maade lihtsalt võõrandamisega ühel pool, asemele tuleb riigi ja rahva hüvangu nimel maade väärindamine. Riigiarhitekt võtab maafondi valitsemise järjest enam kontrolli alla. Tallinnas on maaomanikud esimest korda hakanud linna poole pöörduma, et teada saada, milline on linna visioon edaspidi - senine kaevikusõda on asendumas koostööga. Mänd ja Arjus räägivad, milline on poliitikute mõju planeerimisele ning mida arvavad asjast noored.
Saatejuht on Siim Sultson.

Fotol (Siim Sultson) on riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.


16.10.25 Kinnisvaratund. Riigiarhitekt ja linnaarhitekt: võõrandamisest saab väärindamine ja kaevikutest tullakse koostööle

Metallitööde allhankeettevõtte Danival MW tegevjuht Rainer Daniel rõhutab, et eksportturgudele laienemine algab enesetutvustamisest. “Eesti tööstusettevõtted teevad väga kvaliteetset tööd, aga liiga vähesed julgevad seda ka väljapoole näidata,” ütleb Daniel Äripäeva raadiosaates. Tema sõnul on messidel kohalolek, professionaalne müügitiim ja kannatlikkus võtmetegurid rahvusvahelisel turul edu saavutamiseks.

Saates kuuleb:
• miks Danival MW peab Soomet ja Rootsit oma peamisteks sihtturgudeks ja millist rolli mängib sealne allhankemess ettevõtte kasvus;
• millised on Rainer Danieli praktilised soovitused Eesti tööstusettevõtetele, kes soovivad välisturgudel nähtavamaks saada;
• kuidas muutub müügipõhine mõtteviis tööstuses ja miks tehniline oskus üksi enam ei piisa;
• millised on Danival MW olulisemad arenguetapid ja kuidas ettevõte ühendab tootmiskogemuse ja turunduse, et kasvatada oma brändi tuntust.

Rainer Daniel selgitab, miks välismessil osalemine on pigem kontaktide loomise kui kohapealsete lepingute sõlmimise koht ning kui pika vinnaga on tegelikult B2B müük. Tema kogemusel võib üks Soomes tekkinud kontakt tuua tulemuse alles kuue aasta pärast.

Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts.

Fotol Danival MW tegevjuht Rainer Daniel (allikas: Danival MW)

20.10.25 Sisuturundussaade. Danival MW juht: tööstus vajab müügijulgust, ainult oskustest ei piisa

Valimistulemused näitasid, et inimsõbralik linnaruum on sõnum, millega tuleb hääli juurde küll. Saates "Cleantech" on külas Vok Bikes'i kaasasutaja Indrek Petjärv ja Ampler Bikes'i juhatuse liige Kristjan Maruste, kes selgitavad, miks Euroopa on maailma suurim elektrirataste turg ning kuidas Eesti ettevõtted aitavad kujundada uut linnaliikumise kultuuri.

Tallinnas kasvab jalgratta ja tõukeratta kasutus kiiresti, kuid rattateede võrgustik vajab veel läbimõeldust. Kui me planeeriksime raudteed samamoodi nagu rattateed, siis me jääksimegi paarikilomeetriste üksikute juppide juurde rongi ootama ning imestaksime, miks see ei käi, toovad saatekülalised välja.

„Tallinna kui linna probleem ei ole mitte kikilipsu kuju, vaid see, et on nagu saartel põhinev linn – Kadriorus on hea liigelda, Kalamajas samuti, aga kui need omavahel ühendada, tekivad vastikud surnud tsoonid,“ märgib Kristjan Maruste.

Indrek Petjärve sõnul näitab statistika, et rattaliiklus moodustab Tallinnas juba 4–5% kogu liikumisest, mis on võrreldav Londoni näitajatega. „Arenguruumi on palju, aga viimastel aastatel on progress väga selgelt näha.“ lisab ta.

Kuigi mõlema ettevõtte kodu on Eestis, käib suurem osa müügist ja arengust väljaspool. „Me müüme 70% oma ratastest Saksamaal ja 20% Šveitsis – seega oleme sisuliselt Saksa turu ettevõte, kuigi tootmine ja arendus on Tallinnas,“ ütleb Kristjan Maruste.

Ampler on viimastel kuudel saanud uue hoo tänu uuele mudelile Nova, mis pälvis Euroopa suurimal jalgrattanäitusel Eurobike Gold Award'i, mis on tõstnud aasta võrdluses müüki juba üle 40%. 
Ka Vok Bikes on hetkel rohkem kui 14 välisturul ning Eesti osakaal on äris pigem väikene. "Võib öelda, et kui eelmine aasta müüsime ühe ratta Eesti turul, siis see aasta oli rahulikum." naljatab Petjärv.

Lähemalt nii kergliikluse tulevikust, rataste järelturust, Euroopa suurlinnadest õpitust ning selle Eestisse üle toomisest saab kuulda juba saatest.

Saadet juhib Mart Valner.

Fotol Indrek Petjärv ja Kristjan Maruste. Autor: Andres Laanem

21.10.25 Cleantech: kui Rail Balticat ehitataks nagu rattateid, siis me jääksimegi rongi ootama

Personalijuhtimine ei ole enam pelgalt „pehme teema“, vaid organisatsiooni edu ja jätkusuutlikkuse süda. Käitumisteadlane ja strateegilise arengu nõustaja Merle Liisu Lindma räägib „Teabevara tunnis“, kuidas muuta inimeste juhtimine ettevõttes strateegiliseks tööriistaks, mis toetab äristrateegiat, arendab kultuuri ja soodustab innovatsiooni.

Arutame, miks personalijuhtimine ei ole enam lihtsalt personaliosakonna teema, vaid organisatsiooni edu süda. Räägime, kuidas siduda personalistrateegia äristrateegiaga, milline on juhi roll kultuuri kujundajana, kuidas mõõta personalistrateegia mõju ärile ning kuidas käitumisteadus aitab muuta juhtimist teadlikumaks ja tulemuslikumaks.

Küsimusi esitavad Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi ning personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann.

Fotol vasakult: Eve Noormägi, Merle Liisu Lindma ja Külli Gutmann. Autor: Andres Laanem

23.10.25 Teabevara tund. Kuidas muuta personalijuhtimine strateegiliseks tööriistaks

Mis juhtub hea spetsialistiga, kui ta astub juhirolli? Kas juhina alustamisel on vanusepiirangud? Saates arutleb koolitaja ja juht Kristo Krumm selle üle, millised omadused on vajalikud selleks, et alustava juhina tulla edukalt toime nii inimeste kui protsesside juhtimisega. Saame teada, et inimeste juhtimine on loovtöö ning et üks keerukamaid juhtimisülesandeid on see, kuidas panna õige inimene õigesse rolli ehk õigele toolile istuma. Juttu tuleb ka nn juhimaterjalist ehk olulistest isikuomadustest nagu soov otsustada, julgus vastutada, oskus suhelda, ning sellest, mis vahe on liidril ja juhil.

Saatejuht on Tuuli Seinberg.

Juhtide arenguprogrammi Spetsialistist juhiks leiate siit: https://pood.aripaev.ee/koolitused-arenguprogramm-spetsialistist-juhiks

Foto: Äripäev, fotol Kristo Krumm

24.10.25 Äripäeva juhtimiskool: hea juht paneb õige inimese õigele toolile

Saates Äripäeva TOP käsitleme olukorda Eesti IKT-sektoris. Nimelt kuulutas Äripäev 14. oktoobril IKT aastakonverentsil tavakohaselt välja IT-ettevõtete TOPi ja telekomiettevõtete TOPi võitjad. Saate esimeses pooles selgitavad konverentsilavalt oma ettevõtte edu saladusi Linnar Viik (Mobi Solutions), Tarvo Topolev (RebelRoam) ja Janno Mängli (NabuMinds). Teises pooles räägib Elisa Eesti tehnoloogiajuht Toomas Polli tehisaru mõjust ärile. Saatejuht on Indrek Kald.
Foto: Marko Mumm

22.10.25 Äripäeva TOP: IKT-sektori TOPi võitjate kogemus: edu toob eksport

Investeerimisfondid ja välismaalased on hakanud rohkem kortereid müüma, kuna rasked ajad on pikalt kestnud ja väljavaated on hägused, rääkis Kinnisvarainvestor ja Elum Kinnisvara arendusjuht Risto Vähi.

Üüriturul jääb tootlus endiselt inflatsioonile alla, mistõttu otsivad buumi ajal siia panustanud investorid nüüd mujalt paremaid võimalusi, rääkis Vähi. See negatiivne areng on aga hea võimalus ostjatele.

“On pandud näiteks investeerimisportfelle müüki, mis tähendab, et on huvitavamaid kortereid saadaval. On ka Tallinna kesklinnas näiteks põnevamaid järelturukortereid, võib-olla on vanemates majades renoveeritud kortereid,” kirjeldas Vähi raadiosaates “Ruutmeetrite taga”.

Saates tegi Vähi ülevaate tänavusest kinnisvaraturu konarlikust taastumisest ja kummutas arvamuse, et käibemaksutõusu eel toimus uute korterite müügibuum. Samuti tuli juttu järelturu taastumise põhjustest ning Vähi tõi ka välja, millised korterid on praegu turul eriti hinnatud. Samuti prognoosis ta, millist hinnatõusu võiks järgmise aastaga kinnisvaraturul näha.

Vähi arutles veel, kuidas võiks lahendada probleemi, et Tallinna korterid jäävad aina rohkematele kättesaamatuks ja mis rolli peaks seal mängima regionaalpoliitika. Juttu tuli ka arendustegevuse hoogustumisest ja sellest, miks arendajad lõunanaabrite turgudele tikuvad.

Saadet juhtis Kristjan Kurg.

Foto autor: Andras Kralla

07.08.25 Ruutmeetrite taga. Risto Vähi: lahkuvad investorid jätavad kinnisvaraturule pärleid

Äsja Tallinna südalinnas valminud Arteri kvartalis on põrandapinda vähem kui võinuks. Kallima lahenduse pealt loodab Kapitel pikaaegse omanikuna hiljem kasu lõigata.

Saates “Eetris on ehitusuudised” sõnas Arteri kvartalit ehitanud Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe, et esmakordselt ehitati Tallinnas tõstetud põrandatega büroo, mis on kallis lahendus, aga võimaldab põrandate all lihtsa vaevaga vajalikke kommunikatsioone ringi vedada et siis bürooruumide planeeringut ja olemust muuta.

“Ohverdasime peahoones lausa kaks korrust, sest tõstetud põrandate teema vähendas mõnevõrra korruste puhaskõrgust, aga meil oli väga selge soov ja eelistus ikkagi arendada hoone, kus korruste puhaskõrgus oleks märkvisväärne,” sõnastas Kapitel juht Taavi Ojala.

Tema sõnul muudeti seeläbi ka esialgset projekti ning excelis nägi see muudatus välja kohutav välja, kuna üüripindade vähenedes muutus ka potentsiaalne üüriutulu väiksemaks. “Loodame et muudatused annavad meile pikaajalise edu tulevikus, et kvartalis oleks kõrge täituvus kümne ja viieteist aasta pärast.”

Arteri kvartali 160 miljonisest kogumaksumusest läks ehituseks ligikaudu 90%. Ehitaja Merko Ehituse ja Kapiteli vahel sõlmiti avatud arvetega leping nii et sisuliselt oli kokku lepitud süsteem, kus ehitushind kujunes materjalitarnijate ja alltöövõtjatega sõlmitud hangete käigus jooksvalt, millele lisati fikseeritud üldkulud ja kasumi kate.

Taoline lepinguvorm ehituses aga valdavalt levinud ei ole. Kui riiklike tellijate lepingud sisaldavad ehitushinna indeksi tõusu osas kallima ehitushinna ehitajale kompenseerimist, siis eratellijad soovivad Jaan Mäe sõnul valdavalt siiski fikseeritud lõpphinnaga ehituslepinguid.

Merko kirjutab taolistele lepingutele tema sõnul alla küll, aga peale riski hinnastamist. “Me ei kirjuta automaatselt alla. Loomulikult oleks mõistlik lahendus kui kui eratellija kasutaks ehitushina indeksit mis ehitaja jaoks riski maandaks.”

Saates avab Männik kui suur hulk Merko Eesti ehituslepingutest on sõlmitud fikseeritud hinnaga ning kui suure osa muudustavad väiksema riskiga lepingud. Lisaks räägiti pikemalt kuidas kulges neli ja pool aastat kestnud Arteri kvartali ehitus, kuidas täpselt pandi paika ehitusmaksumus, millised olid teholoogilised lahendused ja mis muudab ehituse erakordseks.

Lisaks kommenteeris Ojala avalikkuse tähelepanu alla sattunud Tervisekassa üürikulu näitel Arteri üürihindu.

Saadet juhib Lauri Leet.

Fotol kinnisvaraarendaja Kapiteli juht Taavi Ojala, foto autor Andras Kralla.

14.10.25 Eetris on ehitusuudised: suurarendaja ohverdas kvaliteedi nimel kaks korrust

Peame keskenduma sellele, kuidas suurendada väärtust ühe tihumeetri ja töötaja kohta nii tehisaru kui digitaalsete lahendustega, rääkis digitaliseerimisekspert Karl Õkva oktoobris puidutööstuse äriplaani konverentsil.

Thorgate Digitali digitaliseerimise ekspert Karl Õkva rääkis oktoobris Puidutööstuse äriplaani konverentsil, et kolm osapoolt – ülikool, riik ja ettevõtjad – mõtleksid, kuidas peaksime edasi liikuma. „Oluline on, et liiguksime ühes suunas. Meil peab olema ühtne poliitika väljapoole, mida soovime saavutada,“ kõneles Õkva.

„Peame minu arvates keskenduma sellele, kuidas me väärtust ühe tihumeetri ja ühe inimese kohta suurendame nii tehisintellekti kui digilahendustega. Ja andmevood võivad saada konkurentsieeliselks,“ rääkis ekspert.

Õkva lisas, et reaalajas info tähendab vähem bürokraatiat, kiiremat tarneahelat ja paremat konkurentsivõimet. „Minu tagasihoidlik soovitus on, et alustage juba täna,“ pöördus ta publiku poole. „Kaardistage oma andmevoog, pange kirja, kuidas teil praegused protsessid toimivad. Tihtilugu oleme ise avastanud, et ainuüksi kirjapanekuga näevad ettevõtted, et mõned asjad ei tööta täpselt nii, nagu nad arvasid.“

Opstar Profiti asutaja ning pikaaegse kogemusega tootmis- ja tehasejuhi Andres Kase sõnul on üks olulisemaid asju nõrk strateegia ja juhtimiskompetentsi puudus. „Juhtimiskompetentsi puudumine minu meelest mõjutab ka mingil määral töötajate kompetentsi. Õnnelik töötaja, tähenduslik töö, hästi organiseeritud tööprotsess ja töökorraldus paneb tegelikult inimesed paremini tööle,“ selgitas ta.

„Hea süsteem paneb ta sealt voolama nagu jõgi mööda, jõesängi. Arvan, et see on see asi, mida me võiksime juhtidena rohkem teadvustada ja hakata uurima, et kuidas seda parandada. Need on omavahel seotud,“ rääkis Kase.

Saadet toetab Leanest.

Fotodel: Andres Kase ja Karl Õkva. Autor: Jarmo Järvsalu

30.10.25 Fookuses: tark tööstus. Kuidas tõsta tootlikkust puidutööstuses? „Eesti konkurentsieeliseks võivad saada andmevood“

Saates, kus külas tunnustatud täiskasvanud õppijad, räägitakse kuidas õppida nii, et areng toetaks nii tööelu kui isiklikku kasvu.

Räägitakse karjääripööretest ja julgusest muutuda, tööandjate rollist õppimise toetamisel, kogukonna ja tugivõrgustiku tähtsusest ning sellest, kuidas tehnoloogia ja inimlik kontakt saavad õppimises teineteist täiendada.

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning haridus- ja teadusministeerium tunnustasid oktoobris Eesti silmapaistvamaid õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid.

Tänavu esitati tunnustuskonkursile rekordilised 540 kandidaati üle Eesti ning kõrgeima tunnustuse pälvisid üksteist laureaati neljas kategoorias.

Saates on külas kolm tänavust laureaati. Tauno Kütt, Aasta õppija 2025, endine plekksepp, kellest sai pagar ja ettevõtja. Teiseks Anu Õun, Aasta õppijasõbraliku tööandja eripreemia pälvinud Kohila Vineeri personalijuht ning kolmandana Kaspar Tammist, Aasta õpitegu 2025 eripreemiaga tunnustatud kood/Järva kogukonna- ja kommunikatsioonijuht.

Saadet juhib Katre Savi.

Pildil vasakult: Tauno Kütt, Anu Õun ja Kaspar Tammist. Autor: Andres Laanem

06.11.25 Õppetund. Tunnustatud elukestvad õppijad jagavad kogemusi

Mälumängusaate värske hooaja teises saates kohtuvad kaks meeskonda: domeenihaldaja Zone ja teaduskeskus Ahhaa.

Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Esimest korda viskuvad võistlustulle Ahhaa tegevusjuhendajad Erik Mänd ja Nelle-Ann Vare.

Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja. Tasub kuulata ja kaasa mängida!

Foto: Liis Treimann

08.11.25 Mälupäev. Kuula ja mängi kaasa! Mälumängus võistlevad teaduskeskus ja veebimajutaja

Startup kogukonnas räägitakse üha enam julguse puudusest, kuid häkatonid on koht, kus ideede potentsiaali saab kiirelt testida. Eesolev Garage48 15. juubeli häkaton toob kokku mitu asutajate generatsiooni – noored üliõpilased ja vanema koolkonna, kellel on pikaajaline kogemus. Garage48 juht Mari Hanikat ja mentorite hulgas olev CryptoSwifti kaasasutaja Uve Poom arutlesid saates selle üle, miks on häkatonid idufirmade maastikul asendamatu kasvulava.

Üheks viimaste aastate suurimaks probleemiks sektoris on uute idufirmade kahanev hulk - probleem mida häkatonid võiksid lahendada ükskõik kus neid häkatone siis ka ei korraldata. Saates räägiti rongi- ja bussi häkatonidest ning vaadati, millistel huvitavatel platvormidel veel saaks tulevikus häkatone korraldada.

Samas uute idufirmade loomine ei ole siiski ainus eesmärk Garage48 nädalavahetustel, mis on oma nime saanud 48 tunni pikkusest formaadist, kus jõutakse reede õhtusest ideest pühapäeva õhtul valmis tooteni.

"See on ikkagi platvorm, kus tuuakse väga ägedad inimesed kokku, kes saavad selle nädalavahetuse jooksul praktilise kogemuse koos töötada ja arendavad ka oma vahel sellise väga tugeva suhte," ütles Mari Hanikat "Ükssarvikute kasvulava" saates.

Saates olid külas Garage48 juht Mari Hanikat ning CryptoSwifti kaasasutaja ja Garage48 mentor Uve Poom. Saadet juhtis Tarmo Virki.

Fotol vasakult: Tarmo Virki, Mari Hanikat ja Uve Poom. Autor: Andres Laanem

12.11.25 Ükssarvikute kasvulava. 15 aastat hiljem: Eestis jagub potentsiaali, mida Garage48 häkaton üritab avada

Saatesarjas "Password: Make Marketing Fun Again" keskendume turunduse emotsionaalsele poolele ja loovusele. Arutame, kuidas huumor, julgus ja selged sõnumid brändide edu mõjutavad.

Sarja teises episoodis vestlevad reklaamiagentuuri La Ecwadori loovjuhid Taavi Lehari ja Aleksander Urke ning saatejuht Hando Sinisalu turunduse muutustest, loovuse rollist ja piirangutest.

Vestluse fookuses on küsimus, kas turundus on aastatega muutunud igavamaks ning kui palju piirab loovust hirm eksida või kedagi solvata. Saatekülalised nendivad, et naljategemine on muutunud tundlikuks teemaks, viidates enesetsensuuri kasvule. Samas tõdetakse, et just julged ja emotsionaalselt mõjuvad kampaaniad jõuavad publikuni ja loovad brändidele suuremat väärtust.

Saates arutatakse ka sotsiaalmeedia ja tehisintellekti rolli üle – kas AI on turundajate abiline või konkurent? Lisaks tuleb jutuks, kuidas muutuvad reklaamisõnumid aastal 2025: kas brändid julgevad taas selgemalt ja otsekohesemalt sõnumit edastada?

Peamised teemad:

•  Turunduse muutused: kas reklaam on muutunud igavamaks ja vähem julgeks? Kuidas enesetsensuur mõjutab loovust?

•  Huumori ja julge lähenemise tähtsus: huumor reklaamis on tundlik teema, kuid julged ja meeldejäävad kampaaniad võivad suuremat mõju avaldada.

•  Kontseptsioonide genereerimine: kuidas loovust reklaamis rakendada, eriti piiratud meediapindadel ja tugevalt reguleeritud valdkondades (nt alkoholireklaamid)?

•  Tehisintellekt turunduses: AI-d kasutatakse ideede põrgatamiseks ja taustatöö tegemiseks, kuid see ei asenda loovust ja inimlikku lähenemist.

•  Tulevikutrendid: ühiskondlik negatiivsus vajab tasakaaluks rohkem positiivset ja julget reklaami, võib-olla isegi huumoripõhist lähenemist.

Pildil: reklaamiagentuuri La Ecwador loovjuhid Aleksander Urke ja Taavi Lehari. Allikas: Äripäev

20.02.25 Password: julged turundajad võidavad rohkem, kuid loovus ja AI muudavad mängu

Äripäeva raadio mälumängusaate “Mälupäev” kolmandas saates ostivad küsimustele õigeid vastuseid Kuku raadio saatejuhid ja Swedbanki esindajad, kellel on mälumängus ette näidata nii mõnigi medal.

Saates osalevad juturaadio Kuku saatejuht-toimetaja Timo Tarve ja teadussaate ”Kukkuv Õun” ja ”Nädala raamat” saatejuht-toimetaja Marek Strandberg.

Timo Tarve on mälumänguga sõbrustanud üle 30 aasta, osalenud erinevates telesaadetes ja ka paljudes tõsisemates mõõduvõttudes. Ta on korraldanud mälumängusarja Nõmmel ning vedanud tosin aastat Kuku üht menukamat saadet “Tarkade Klubi”. Marek Strandberg on mälumänguga sinasõbraks saanud just nimetatud saates.

“Teemade osas oleme leplikud omnivoorid ehk varjaagid ehk Varia sõbrad. Marek ehk tunneb end paremini teadus-loodusküsimustes, Timo ehk geograafias-spordis-ajaloos. Ilmselgelt ei tunne me kumbki piisavalt popkultuuri,” märgivad võistlejad.

Swedbanki esindavad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal. 
Juba möödunud “Mälupäeva” hooajast tuttav Igor Habal jõudis mälumängu juurde juba põhikoolis ja on võitnud tiitleid nii Eestis kui välismaal. “Neid on kogunenud nii palju, et abikaasaga oleme vähemtähtsad medalid ära visanud.”  

Habali lemmikteemadeks on sport, ajalugu ja geograafia. Ebakindlamalt tunneb ta end efemeersete faktide vastamisel, eriti mis on seotud seltskonnakroonika ja internetisündmustega.

Henri Kaarmal on olnud juhust nuusutada mälumängupühamute tolmust õhku ka varasemalt. Märkimisväärsemad saavutused on ilmselt mõned medalid võistkondlikelt Eesti meistrivõistlustelt. Meelisteemad on matemaatika-füüsika ja juhuslikud faktid 1988-1990 Spordilehest. Lootusetult kasutuks peab ta end tänapäeva Eesti telesarjade tundmises.

Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja.

15.11.25 Mälupäevas tihe rebimine! Võistlevad mälumängu medalimehed ja "Tarkade klubi" tiim

Kas sa tegelikult ka tead, mida kõike võib mõistlik AI kasutamine lihtsustada ja mille pealt aidata säästa? AI-ekspert ja koolitaja Andres Kostiv jagab saates nõuandeid, kuidas samm-sammult oma tööprotsesse tõhustada ja AI võimalusi kasutada ära nii, et see oleks ka turvaline. Kostivi sõnutsi on AI agar praktikant, kelle võimalusi tuleks ära kasutada, ent kelle tegevusel siiski mentorina silma peal hoida. Lisaks saame saates teada, mis seos on tehisintellektil ja sinu järjekordsel mõttetul Temust tehtud ostul ning kuidas juhina ajana kaasas käia.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.

Foto: Äripäev, fotol Andres Kostiv

21.11.25 Äripäeva juhtimiskool: AI aitab püsikulud alla tuua

„Tervisetarga“ saates räägivad PERHi kardioloog prof Markus Viigimaa ja Confido Tervisekeskuse kliiniline juht ning perearst Marko Õlluk, miks tubakatooted ohustavad tõsiselt südame-veresoonkonda ja kui kaua võiks alternatiivseid tooteid loobumise lihtsustamiseks kasutada. 
Saates käsitletakse suitsetamisest loobumise mõju, geneetilist eelsoodumust südamehaigusteks ning nutikellade usaldusväärsust südame jälgimisel. Samuti tuleb juttu kolesteroolitasemest, mille tõlgendamiseks ühest numbrist ei piisa. Saadet juhib Violetta Riidas

Fotol prof Margus Viigimaa ja dr Marko Ölluk
Foto autor Violetta Riidas


28.11.25 Tervisetark. Alternatiivne tubakas on vähem ohtlik, aga mitte ohutu

Eesti meditsiinisüsteemi ühe suurima muudatusena alustas tegevust ühendatud Tallinna Haigla. Kuidas mõjutab see Eesti haiglavõrku, mida toob kaasa patsientidele ja kuidas suudetakse vältida, et uus süsteem ei koorma olemasolevat veelgi? Saates „Terviseuudised“ räägib tervisesuunajana vastse Tallinna Haigla juht Arkadi Popov, miks ta näeb uues haiglas võimalust muuta kogu tervishoiusüsteemi loogikat – siduda paremini eri tasandid, jagada ressurssi tõhusamalt ning pakkuda patsiendikeskset ravi, mis põhineb vajadusel, mitte ainult nõudlusel. 
Popov selgitab, kuidas ühine haigla ühendab seni hajali olnud Tallinna raviasutused, milline saab olema selle roll võrreldes regionaalhaiglaga ning miks projekti õnnestumine on oluline kogu Eesti julgeoleku ja valmisoleku kontekstis. Samuti räägib ta, miks usub juhtimises meeskonna jõusse ja millised tehnoloogilised lahendused võiksid tervishoidu lähiaastatel radikaalselt muuta. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Hensalu, saate toimetab Violetta Riidas.
Pildil dr Arkadi Popov
Pildi autor Violetta Riidas


12.12.25 Terviseuudised. Uue suurhaigla juht Arkadi Popov: Tallinna Haigla ei ole lihtsalt uus maja

Mälumängusaate esimeses poolfinaalis selgub, milline võistkond pääseb edasi finaali ja on sammukese lähemal kogu hooaja võidule.

Teadmistelahingu peavad maha Swedbanki vanemspetsialist Henri Kaarma ja panga kinnisvarahindaja Igor Habal ning Ahto Alliksaar ja Kristo Aav Kaitseliidu Tallinna Akadeemilise malevkonna meeskonnast.

Igor Habal jõudis mälumängu juurde juba põhikoolis ja on võitnud tiitleid nii Eestis kui välismaal. Henri Kaarma on võitnud mõned medalid võistkondlikelt Eesti meistrivõistlustelt.

“Mälupäeva” esimesest hooajast tuttav Kaitseliidu Tallinna Akadeemilise malevkonna meeskond võitis Kaitseliidu Tallinna maleva lahtistel esivõistlustel peaauhinna.

Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte.

Finaalsaatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond.

“Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee. Aardejahti korraldab Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal.

06.12.25 Mälupäev: kes kindlustab koha finaalis? Vastamisi mälumängu medalistid ja malevlased

Halb rüht ei võrdu automaatselt halva tervisega, kuid istuv töö ja vähene liikumine võivad viia pikaajaliste probleemideni. Saates „Raamatuklubi“ on külas Confido Meditsiinikeskuse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Reigo Jörsi, kes aitab avada Steven Low’ ja Jarlo Ilano 2017. aastal ilmunud raamatu „Overcoming Poor Posture“ põhisõnumeid. Raamatu eestikeelne tõlge kannab pealkirja „Vabane halvast rühist“.

Saates tuleb juttu sellest, kuidas istuv töö ja nutiseadmete pidev kasutamine mõjutavad rühti juba noores eas ning kuidas sundasendid võivad viia ülekoormuse, lihaspingete ja kroonilise valuni. Selgitame, kuidas kössis istumine ja ette vajunud pea vähendavad kopsude töömahtu ning panevad tööle lihased, mis pole mõeldud hingamiseks — see võib viia peavalude ja väsimuseni. Arutame, miks ei tohi harjuda valuga, isegi kui see tundub igapäevane, ning millal tasub otsida spetsialisti abi. Juttu tuleb ka sellest, miks 10 000 sammu päevas ei pruugi kõigi jaoks olla piisav ning kuidas leida sobiv, mitmekülgne liikumisviis, mis aitab kehal paremini vastu pidada ja loob harjumuse, mis püsib.

Saadet juhib Violetta Riidas.

Pildil Reigo Jörsi
Pildi autor Violetta Riidas

26.12.25 Äripäeva Raamatuklubi. Istuv töö rikub pikkamisi rühi ja tervise

Hõre linnaruum, hoogne valglinnastumine ja süvenev segregatsioon rikuvad eluasemeturgu ning muutuvad julgeolekuohuks, nendivad Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.

Oktoobri algul toimunud Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestlusringis võtsid Mänd, Randmets ja Rask Tallinna eluasemeturu armutult osadeks.

Vestlusringi juhtis Siim Sultson

Fotol (Andras Kralla) Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.

11.12.25 Kinnisvaratund: Süvenev kihistumine neelab Tallinna eluasemeturu

50aastasel võivad olla kanavarbad ja mõned naerukortsud – esteetiline meditsiin ei peaks neid peitma ega ära kaotama. Räägime Tervisetarga saates sellest, kuidas teaduspõhised protseduurid aitavad parandada enesetunnet, taastada näo loomulikku ilmet ja anda hoolitsetud jume. Saates selgitab Turmani Silmakliiniku arst doktor Margarita Rebrov, miks tänapäeva esteetiline meditsiin tugineb põhjalikule anamneesile ja personaalsele raviplaanile, mitte pelgale soovile noorem välja näha.
Räägime süstitavatest protseduuridest ja laseritest – mida milleks kasutatakse, millised on võimalikud riskid ja mida võiks oodata. Rebrov kirjeldab, kuidas koostöös patsiendiga valitakse protseduure, et tulemus jääks võimalikult loomulik. Ta ütleb, et kedagi uuesti nooreks ei tehta, vaid eesmärk on hoolitsetud välimus. „Meie eesmärk ei ole muuta 50aastast 20aastaseks – see oleks ebaloomulik,“ rõhutab ta. Saadet juhib Violetta Riidas.

Pildil dr Margarita Rebrov
Pildi autor Violetta Riidas


26.12.25 Tervisetark. Naerukortsud peaksid ka pärast iluprotseduure alles jääma

Käes on mälumängusaate teine poolfinaal ehk saab selgeks, kes lähevad vastastikku jaanuarikuises finaalis. Finaalikoha nimel võistlevad Zone Media ja Schöttli Keskkonnatehnika.

Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Sten Nurmeta on suur mälumänguhuviline, kes on tiimiga näiteks Raplamaa kilvarite seas nii mõnegi magusa võidu toonud. Arne Meier on kolleegidega Raplas ja episoodiliselt Mustas Puudlis enda teadmisi proovile pannud.

Schöttli Keskkonnatehnika võistkonda kuuluvad projektijuht Alo Landberg ja tehnikadirektor Indrek Salis. Indrek Salis on 14kordne Eesti meister mälumängus. Alo Landberg küll jälgib mälumängusaateid, kuid seni mälumänguga aktiivselt tegelenud pole.

Saates kõlab kokku kümme silmi avardavad küsimust, mida saatejuht ja küsimuste autor Janar Tiiroja esitab võistkondadele kordamööda. Osalejad saavad küsida vihjeid ja ka napsata vastasvõistkonna punkte.

Finaalsaatesse pääseb edasi rohkem punkte kogunud võistkond. Võitja astub jaanuaris vastu Swedbanki tiimile, kuhu kuuluvad panga vanemspetsialist Henri Kaarma ja kinnisvarahindaja Igor Habal.

“Mälupäeva” toob kuulajateni Lõuna-Eesti muuseumide aardejaht hapukurgihooaeg.ee. Aardejahti korraldab Lõuna-Eesti turismiklaster. Eksklusiivse auhinna paneb välja Cantervilla loss Põlvamaal.

Kuula ja testi ka oma teadmisi.

Kollaaž: Julia Laidvee

13.12.25 Mälupäev: finaalikohta püüavad suurnimega uustulnuk ja veebimajutaja

Mida teha teisiti, et müügitulemused püsiks või kasvaks? Selgub, et kui nihutada fookus toote müümiselt hoopis kliendi aitamisele, võib saavutada paremad ja püsivamad tulemused ning muuta kogu protsessi meeldivamaks nii müüjale kui ostjale. Saates selgitab Äripäeva Akadeemia juht, coach ja koolitaja Tiina Tohver, mida tähendab kaasav müük, millised on selle põhialused, kes on ostutreener ning kui palju kallim on uue kliendi pardale toomine püsikliendi hoidmisest. Ühtlasi saame saatest teada, milline on oluline kulurida, mida Excel ei näita, ent mis võib kogu äri välja suretada.

Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Äripäev, fotol Tiina Tohver

19.12.25 Äripäeva juhtimiskool: oluline kulurida, mida Excel ei näita

Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“. „Kõik see, mis on praegu meie ümber, on uskumatu ja eriti hea tunne on selle pärast, et kõik see on päris meie enda – meie maa ja meie rahva – tehtud,“ rõõmustab endine kahekordne peaminister Laar.

Muret teeb aga saatejuhile ja - külalisele ühelt poolt mugavus ja teisalt soov üle reguleerida.

Laar toob praeguse aja miinustena välja laiskuse ja enesekindluse puudumise. „Kui enesekindlus ära kaob, hakatakse vahtima kangesti teiste poole ja kuulama seda, mida igasugu targad teooriad räägivad. Tavaliselt lõpeb see sellega, et kehtestatakse suur hulk uusi reegleid ja piiranguid. Piirangute hulk on ohtlikult suureks paisunud ja siin tuleb tugevalt pidurit tõmmata. Ütleks isegi, et vastupidises suunas liikuda,“ julgustab ta. Ta lisab, et eestlus on vabadusega tihedalt seotud. Vabaduse vähenemisest ja liigsest kontrollimisest algab sotsialism.

Pikemalt saad Laari ja Lepasepa vestlust kuulata saatest "Soraineni sagedus". Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp.

Fotol: ajaloolane ja poliitik Mart Laar (vasakul) ja advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp (paremal)

Foto autor: Priit Vare

26.12.25 ST | Soraineni sagedus. Laar ja Lepasepp: meil on uskumatult hea Eesti

Kas sinu organisatsiooni palgasüsteem peab läbipaistvuse ajastule vastu? Uued reeglid ei küsi, kas oled valmis – need lihtsalt tulevad.
Lõppeva aasta üks märksõnu on olnud peagi kehtima hakkav palkade läbipaistvuse direktiiv, mis valmistab paljudes ettevõtetes parasjagu peavalu. Et asja veidigi leevendada, jagame seekordses saates Wolti kogemuslugu, kuidas nende ettevõttes on palgaläbipaistvust kujundama hakatud. Wolti rahvusvahelise tasustamise juhi Kaie Peetre ettekanne on salvestatud Palga Päeva konverentsil septembris 2025.
Euroopa palkade läbipaistvuse direktiiv toob tööandjatele kaasa senisest suuremad kohustused, mis eeldavad ausust, süsteemsust ja põhjalikku ettevalmistust. Mida läbipaistvus tegelikult tähendab, milliseid muutusi see tööandjatelt nõuab ning miks ootamine võib kalliks maksma minna? Need ja paljud teised küsimused leiavad vastuse aasta viimases saates "Töö ja palk".

Pildil Kaie Peetre. Foto autor: Raul Mee

23.12.25 Töö ja palk. Kuidas palkade läbipaistvus praktikas välja näeb?

Paljudes ettevõtetes motiveeritakse töötajaid parendusideid esitama rahalise preemia abil, kuid see võib parenduskultuuri loomisele hoopis negatiivselt mõjuda, leiab protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.

Sageli tunnevad töötajad, et neid ei kaasata piisavalt ja nad ei saa rääkida olulistes arenguprotsessides, rääkis Äripäeva Akadeemia koolitaja, juhtimiskonsultant ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg saates „Fookuses: tark tööstus“.

Seda olukorda aitaks lahendada süsteemne parenduskultuur, mille loomisesse on kaasatud nii juhid kui tootmismeeskonnad.

„Ma ütleksin, et motivatsiooni vaates otsitakse alati mingisuguseid preemiaid ja preemiasüsteemi, et „ma tegin parendusettepaneku ja nüüd saan rahalise preemia“, aga see preemia peaks just olema see, et saame rollid selgeks, töövoo lihtsamaks, osaleda ettevõtte ümberkujundamise projektides ja suurendada väärtust lisava töö osakaalu,“ usub Klettenberg.

„Parenduskultuur tähendab mõttelaadi muutust, aga kui me otsime seda, et parendusprojektist saaks kohe kätte mingisuguse prääniku – olgu siis rahalise või mõne muu boonuse –, siis see tekitabki initsiatiivi, et tegemist on ühekordse projektiga,“ tõi ekspert välja põhjuse, miks tasub kiirete boonuste andmisel ettevaatlik olla.

Ta selgitas, et parendusprojekti tulebki alati vaadate kahe pilguga. „Ehk milline on võit organisatsioonile ja töötajale. Töötaja võit on selgus rollides, vastutusalades, lihtsamates töövoogudes. See on võimalus rääkida kaasa selles, mida paremaks muuta,“ selgitas ekspert, et just nendest väärtustest peaks kujunema motivatsioon.

Ettevõte saab aga kaasamise abil suurendada oma meeskondade motivatsiooni, mis omakorda aitab luua ühekordse projekti asemel luua pikaajalist parenduskultuuri.

Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetab Leanest.

Pildil Helen Klettenberg. Foto autor: Rain Jüristo

25.12.25 Fookuses: tark tööstus. Parendusideede eest töötajale rahalise preemia maksmine ei pruugi olla hea mõte

Mitu aastat kestnud ja 5,1 miljonit eurot maksnud investeeringu eesmärk oli tõsta nii tsiviil- kui ka militaarlennunduse seirevõimekust, parandada lennuohutust ning suurendada vastupanuvõimet GPS-häiringute ja muude ohtude suhtes.

Jõululaupäevale kohaselt keskendus aasta viimane „Logistikauudised eetris“ saade Eesti õhuruumi turvalisusele ning lennuliiklusteeninduse ja kaitseministeeriumi koostöös ellu viidud radariprojektile. 
Saatekülaline, Lennuliiklusteeninduse projektijuht Viljar Vooremäe selgitas, et mitmeaastase ja 5,1 miljoni euro suuruse investeeringu unikaalsus seisneb mitme erineva seiretehnoloogia kombineerimises: uue kaasaegse sekundaarradari rajamises Tallinna lähedale, multilateratsioonivõrgustiku laiendamises üle Eesti ning õhuväe primaarradariandmete integreerimises tsiviillennujuhtimisse. See võimaldab senisest paremini tuvastada ka transponderita õhusõidukeid ja tagada olukorrateadlikkus kogu riigi õhuruumis.
Projektiga kaasnenud tegevuste hulk on olnud üsna märkimisväärne, sest ainult ühe süsteemi uuendamisega poleks olnud võimalik kõiki probleeme lahendada. „Selgus, et tuleb teha kombinatsioon erinevatest arendustes nii olemasolevates süsteemides kui mingid asjad ka konkreetselt välja vahetada ja liidestada teiste süsteemidega,“ rääkis Vooremäe. 
Nii saigi Tallinna külje alla paigaldatud täiesti uus sekundaarradar, mis asub sama koha peal, kus oli vana, juba pea 30 aastat töötanud radar. Kuna see asub lennujuhtimiskeskusele väga lähedal, sai rajatud ka täiesti uus sideühendus juhtimiskeskusega.
Lisaks turvalisusele on projektil laiem mõju Eesti energiajulgeolekule, sest uuendatud seiretaristu võimaldab leevendada piiranguid tuuleparkide rajamisel maismaal ja merel. Saates rõhutati, et tegemist on heaks näiteks tsiviil- ja militaarvaldkonna koostööst, kus Euroopa Liidu rahastuse toel saavutati nii turvalisem taevas kui ka paremad eeldused taastuvenergia arenguks.
Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm.
Foto: Lennuliiklusteenindus
Fotol: Viljar Vooremäe


24.12.25 Logistikauudised eetris: Euroopa rahaga ehitatud radarisüsteem muutis Eesti taeva turvalisemaks

Forus Halduse juhatuse liige Einar Laagrikülli sõnul tehisintellekt täna veel mutrit ei keera aga pikas plaanis see ilmselt nii läheb.

Einar Laagriküll tuletas novembri lõpus toimunud kinnisvara korrashoiu konverentsil esinedes meelde, et lühikeses plaanis me üle hindame tehnoloogia mõju üle ning pikas plaanis alahindame. “Ehk et kui täna tundub, et AI on võluvits, mis kõik lahendab, siis ma väidaks, et ilmselt ta kõike ei lahenda.”

Vestlusringis osalenud Proact Halduse asutaja Janek Hintsov lisas, et kui tekib arvamus, et tehisintellekti tõttu pole ka halduses enam vaja mõelda, siis see tõsi pole. “Ei ole nii, et paned mingi mõte sinna sisse ja kõik. Tehisintellekt on järjekordne võimalus laiendada oma infovälja.”

Saates "Ruutmeetrite taga" vahendame konverentsil salvestatud vestlusringi, kus eksperdid analüüsisid tehisintellekti ja digilahenduste rolli kaasaegses kinnisvarahalduses. Arutelu keskmes oli küsimus, kas tehnoloogia asendab tulevikus inimese, kusjuures osalejad rõhutasid et kuigi AI on võimekas tööriist rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks ja andmete analüüsimiseks, jäävad kriitilised otsused ning empaatiline suhtlus endiselt inimese vastutusalasse.

Lisaks AI-le käsitleti ka BIM-mudelite ja digitaalsete kaksikute praktilist väärtust hoone elukaare juhtimisel, avati millised tööriistad ja pilvelahendused on juba kasutusel, mida need reaalselt muudavad, mil moel muuta  inimfaktor vastuvõtlikkus muutusele ehk kuidas muuta koristusteenindajad, tehnikud ja haldurid uue tehnoloogiale vastuvõtlikuks. Ning ka seda kes vastutab, kui AI teeb vale otsuse.

Oma kogemusi ja vaateid jagasid SOL Balticsi müügi- ja turundusdirektor Mergit Inno, R8 Technologiesi operatiivjuht Allan Hani, Forus Halduse juhatuse liige Einar Laagriküll ning ka konverentsi moderaator, PROACT Haldus asutaja Janek Hintsov.

Vestluringi juhtis kinnisvarauudiste portaali juht Siim Sultson.

Fotol vestlusringis osalenud ning konverentsipäeva modereerinud Proact Halduse asutaja Janek Hintsov.

Foto autor Karli Saul.

25.12.25 Ruutmeetrite taga:  AI mutrit veel kinni ei keera

Uue aasta esimeses „Õppetunni“ saates räägime õppimisest, koolitamisest ja inimeste arendamisest - sellest, mis aitab tööelus muutustega sammu pidada ja ise kasvada. Aasta algus on hea hetk teha põgus tagasivaade: mis on tehtud, mis toimis ja mis vajab muutmist, ning seejärel vaadata ette, kuhu suunata fookus ja millised arengud kujundavad lähiajal tööelu ja õppimist.

Saates on külas Marju Meejärv, Wise’i talendiarenduse juht, ning Reelika Palu, Riigi Tugiteenuste Keskuse personalipartner. Räägime töötajate koolitamisest ja arendamisest, tehnoloogia ja tehisintellekti rollist õppimises, ootustest koolitajatele ning sellest, mida toob eesolev aasta.

Saadet juhib Katre Savi.

Fotol: Marju Meejärv ja Reelika Palu. Foto autor: Andres Laanem

01.01.26 Õppetund: personalijuhid seavad fookuse sisekoolitustele ja panustavad AI‑le

Selles "Energiakooli" osas räägime teadlase ja poliitiku Mario Kadastikuga väheväärtuslikest tundidest, Nord Pooli turuloogikast ja sellest, miks taastuvenergia edu hakkab süsteemi ennast sööma. Selgitame, miks miinushinnad ei ole tootjale rõõm, miks investeeringud ilma salvestuseta enam ei tööta ning milline roll on akudel, gaasil ja tulevikus ka tuumaenergial. 

Juttu tuleb ka sellest, mida saab tavatarbija päriselt teha, et odavatest tundidest kasu lõigata – ja miks pesumasina öösel käivitamine ei ole alati elu parim kompromiss. Saade heidab ausa ja süsteemse pilgu elektriturule, kus lihtsaid vastuseid ei ole, aga häid küsimusi on palju.

Saatejuht on Brent Pere.

Fotol Mario Kadastik. Foto allikas: Alexela.

06.01.26 ST | Energiakool. Kas elekter võib olla korraga nii liiga odav kui liiga kallis?

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et mõistab suurettevõtja Raul Kirjaneni kriitikat, et majanduskasvu on pidurdanud ka ettevõtjate usaldamatus poliitikute vastu, kuid samas tuleb arvestada, et viimased aastad pole olnud riigile kerged.

„Ma saan aru, et see on viide sellele, et Eesti poliitika ja poliitilised otsused on olnud kiires muutumises. Sellega saab nõus olla, sest see kriitika on ju objektiivne, aga kui vaatame viimaseid aastaid ja muutuste põhjuseid, siis ei ole olnud lihtsad ajad,“ selgitas minister.

Tema sõnul on majandus taastumas ja kasvamas, kuid rahvusvaheline poliitika toob ettearvamatusi. Kuna enamik tööstustoodangust läheb ekspordiks, paneb teda enim muretsema just välisnõudlus.

Keldo sõnul saab Eesti eeliseks olla tark tööstus, kvaliteet, paindlikkus ja innovatsioon. Peame olema kiiremad ja paremad kui konkurendid.

„Siseriiklikult oleme selleks teinud palju algatusi, osad otsused on vastu võetud, väga mitmed on riigikogus arutlusel. Planeeringute kiiremaks ja lihtsamaks muutmine, EIS-i reform, ekspordikava. Tulevikus on meil kokkulepe, et aasta lõpuks võiks olla 150 suurema katvusega aruandlust automatiseeritud ja masinloetavaks tehtud,“ märkis ta.

Intervjuus räägib Keldo veel tõusust väärtusahelas ja teadus- ja arendustegevusest, kuhu Eesti panustas 2024. aastal 2% SKPst. „Kui küsite, mis on Eesti majanduse suund,meie tulevikuväärtus, siis see on seesama kaks protsenti. Ja mis on eriti oluline: 1,2 protsenti sellest panid ettevõtted ise. Kui me näiteks end Läti ja Leeduga võrdleme, siis meie panustame kaks korda rohkem teadus-arendustegevusse kui lõunanaabrid,“ lisas ta.

Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetab AJ Tooted.

Fotol Erkki Keldo. Foto autor: Andras Kralla

05.01.25 Tööstusuudised eetris. Tööstusminister Kirjaneni kriitikast riigi suunas: ei ole olnud lihtsad ajad

Äsja rekordilise, 25 000 eurot kuus, passiivse tulu teeninud väikeinvestor Jaak Roosaare räägib, kuidas tema on rikkaks saanud ja mida sellest õppida.

Telli saade iTunes´is

Lillegi liigutamata 25 000 eurot kuus

Ergo Mõttus räägib saates, kuidas 14 aastaga kinnisvara abil igakuine passiivne tulu 65 000 euroni kasvatada.

Äripäev Eetris

Telli saade siit

Kinnisvaraga 25aastaselt finantsvabadusse

20aastane investor Villem-Oskar Ossip räägib saates sellest, kuidas ta 5 aastat tagasi investeerimisega alustas ning miks tema oma raha ühisrahastusse ei pane.

Noor investor neljakordistas stardiraha

Miks peab ettevõtlik inimene lisaks põhitegevusele ka muuga tegelema, sellest räägib idufirma Testlio üks omanik Kristel Kruustük. Ta pälvis palju tähelepanu oma kolme soovitusega, mida saab lugeda siit: http://bit.ly/2jzaGav.

Noor miljonär ja ettevõtja äri telgitagustest

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

Äripäeva raadio

Pinned to spotlight

Popular tracks