Üleilmne koroonapandeemia, meie kõigi rahakotti puudutav pensionireform ja ees seisvad demograafilised väljakutsed on tõstnud esile üksikisiku rahatarkuse olulisuse. Eesti pikim ja kalleim ajakirjanduslik eksperiment “investor Toomas” on  20 aasta jooksul edukalt tõestanud, et meil kõigil on võimalik arukalt majandades saavutada finantsiline heaolu ning nii oluliselt vähendada oma sõltuvust päevapoliitikast ja panna vastu saatuselöökidele. Arutelus saavad sõna teadlike finantsotsuste käsitluse kaudu tänaseks rahalise sõltumatuse saavutanud investorid ja rahatarkuse edendajad Liisi Kirch, Kristjan Liivamägi ja Jaak Roosaare. Rahaedu põhimõtete kõrval tuleb juttu, millised on praeguses majandustsüklis parima riski ja  tulu suhtega investeerimisideed ning kuidas luua endale regulaarset passiivset tulu toov investeerimisportfell.

Arutelujuht: Juhan Lang/Investor Toomas,
Osalejad: investorid ja rahatarkuse edendajad Jaak Roosaare, Kristjan Liivamägi, Liisi Kirch
Arutelu korraldaja: Äripäev

Kuidas saavutada finantsvabadus?

Valikuline mutism on ärevushäire, mida iseloomustab võimetus teatud olukordades verbaalselt suhelda ehk rääkida. See on diagnoos, mida esineb sama sageli kui autismi. Uuringute põhjal on valikuline mutism rohkesti valesti diagnoositud ja halvasti juhitud lapsepõlve ärevushäire. Enamasti esineb häire lastel, üksikutel juhtudel ka täiskasvanueas.Inimestel puudub teadlikkus valikulisest mutismist ja selle olemusest, seetõttu ei osata paljudel juhtudel igapäevaselt sellega arvestada ning lapse arengut positiivselt toetada.

Arutelu käigus soovitakse tõsta inimeste teadlikkust diagnoosist ning leida viise, kuidas sellega arvestada, last toetada, ning millised on võimalused toimetulekuks.

Eesmärgiks on luua kaasahaarav ja mõtlemapanev arutelu, mille käigus jõutakse võimalusteni, kuidas lapsevanem, õpetaja, tugispetsialistid, ringijuhid saavad lapse toetamiseks koostööd teha. Soov on arutelu visualiseerides jõuda infovoldikuni, mis tutvustab diagnoosi ka hiljem laiemale üldsusele. Teema puudutab kõiki inimesi, kes oma elus puutuvad kokku lastega.

Arutelujuht: Kadi Jaanisoo-Kuld

Arutelus osalejad: Terje Sild (lapsevanem), Gerli Mikk (eripedagoog), Katri-Evelin Kalaus (kliiniline psühholoog), Sirli Kivisaar (mänguterapeut), Lea Kutsar (kogemuse jagaja)

Arutelu korraldaja: Paide Hillar Hanssoo põhikool

Kas lihtsalt häbelikkus või valikuline mutism?

Ma olen tolerantne, ei istu purjus peaga rooli, teen jätkusuutlikke valikuid ning aitan neid, kes abi vajavad. Ma teen seda, sest mul ei ole suva. Ma ei ela autopiloodil, vaid teen oma igapäevaelus valikuid mis aitavad kujundada sallivat ja jätkusuutlikku maailma.

See on lihtne, kuniks asi puudutab minu enda valikuid ja käitumis. See on lihtne, kui küsimus on anonüümsetes ühiskondlikes protsessides või võõraste inimeste käitumises. Aga mis saab siis, kui mu pere, sõprade või ülemuse käitumine on minu väärtustega vastuolus? Kas ma jään endale kindlaks, kui sõber tahab purjus peaga rooli istuda, kui onu Vello teeb juubelilauas kohatuid kommentaare või minu ülemust süüdistatakse ahistamises? Need on sageli hetked, kus tekib sotsiaalne dilemma. Miks on lähedase või minu suhtes jõupositsioonil oleva inimese väära käitumise korral raske sekkuda? Mida me kardame? Mis on “halo efekt” ja kuidas see meid mõjutab?

"Mul ei ole suva” paneelis arutame, kuidas sellistes olukordades toime tulla ning mida teha selleks, et meie ühiskonnas oleks vähem neid, kes otsustavad mis tahes kiusamise vormi kohates vaikides kõrvalt vaadata. Arutame, kuidas soodustada ühiskonnas kodanikuaktivismi ning “mul ei ole suva” suhtumist ning käitumismustreid. Meil kõigil on oma südameteemad. Aga mida me nende ühiskondlike probleemide lahendamiseks päriselt ära teeme?

Arutelujuht: Kristel Leif

Arutelus osalejad: Carine Jessica Kostla, Asso Soosalu, Maria Murumaa Mengel, Brait Pilvik, Marko Uibu

Arutelu korraldaja: MTÜ Arengufestivalid

Mul Ei Ole Suva

Mis On Vaimne Tervis Ja Kust Seda Saada

Rasvumine - 21. sajandi tervishoiusüsteemi prioriteet?

Arutelus osalejad:	Katrin Orav (psühhiaater), Katrin Kaljula (psühholoog), Kristi Värik (kogemusnõustaja), Ove Liis Mahhov (arst, psühhiaatria resident ja vaimse tervise suunamudija), Tanel Peets (teadur ja õppejõud). 

Arutelujuht: Johannes Vergi (õpetaja, Eesti ATH Liidu juhatuse liige)

Arutelu korraldaja: Eesti ATH Liit

Meedias leiab üha rohkem kajastust ATH - aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kuigi seda neurobioloogilist seisundit on nimetatud “moehäireks,” räägib statistika pigem, et ATH on aladiagnoositud. Liiga palju või vähe - see dilemma tabab ATH põhiolemust. Arutelul toome kokku nii vahetud kogemuslood kui ekspertteadmised ja õpime, mis on ATH ja mis on kõige olulisemad tugisambad tasakaaluks.

Liiga palju või liiga vähe - ATH

Arutelus osalejad:	Ilmar Tomusk (Keeleameti juht), Anne Endjärv (HTM), Ruslan Trochynskyi (täiskasvanuna eesti keele õppija), Lea Kimber (Maxima Eesti personalijuht), Kristina Mustonen (Maxima Eesti tegevjuht)

Arutelujuht: Marko Reikop

Arutelu korraldaja: Maxima Eesti

Riik rakendab hariduses uut keelepoliitikat ning maailmas valitsevast poliitilisest olukorrast lähtuvalt on inimesed keeletundlikumad. Soovime mõista, kust jookseb riigi ja eraettevõtluse vastutuse piir riigikeele oskusega tegelemisel. Kuidas motiveerida täisealist inimest eesti keelt õppima, kui senises elus tal seda pole vaja läinud? Riik, ettevõtjad ja keeleõppijad räägivad, mida nemad arvavad ja kuhu liigume.

Eesti keele oskuse vajalikkus

Arutelus osalejad:	Kristel Kiens (spordipsühholoog), Andres Aru (Õiguskantsleri büroo Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja), Paavo Piik (Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu asejuhataja), Indrek Kaing (väärkohtlemise ohver ja Õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige), Teet Allas (Eesti Jalgpalli Liidu Rahvajalgpalli osakonna juht)
Arutelujuht: Anu Välba (Eesti tele- ja raadioajakirjanik)
Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet, Laste heaolu osakonna ennetustalitus

Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitmeid lugusid, kuidas lapsed on kogenud huvihariduses ebasobivat käitumist või emotsionaalset, füüsilist või seksuaalset väärkohtlemist. Arutelu käigus otsivad panelistid ja publik vastuseid küsimustele: miks väärkohtlemine toimub; miks me sellest rääkida ei julge ning kuidas paremini ja süsteemsemalt tagada turvaline huviharidus kõigile osapooltele?

Mu Treener Armastab Mind ?!

„See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare,“ kirjutas Friedrich Robert Faehlmann 1843. aastal. Nende 180 aasta jooksul, mil on räägitud eesti keele ohustatusest, on selle kinnituseks esitatud nii- ja naasuguseid argumente. Praegusel rändeajastul õpivad ja räägivad paljud inimesed eesti keelt teise keelena. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 243 keelt. Kas eesti keele äraõppimine on võimatu? Mida kujutab endast eesti keele eksam? Milline on ühiskonna suhtumine neisse, kes õpivad eesti keelt ja kasutavad seda teise keelena? Kuidas toetada neid, kes õpivad eesti keelt? Vestluse käigus arutlevad eesti keele kui teise keele üle keeleteadlased, kes on ühtlasi eesti keele teise keelena õppijad või õpetajad.

Arutelus osalejad: Kristel Algvere (Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur, eesti keele teise keelena õpetaja), Bogáta Timár (Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur), Marcin Raiman (Tartu Ülikooli poola keele külalislektor), Aleksandr Petrov (Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseüliõpilane, eesti keele teise keelena õpetaja)
Arutelujuht: Kerttu Rozenvalde (Tartu Ülikooli keelepoliitika teadur, eesti keele teise keelena õpetaja)
Arutelu korraldaja:	Tartu Ülikool

Eesti Keel Kui Teine Keel

The problem of communities located far from the centers in all three Southern Estonia, Northern Norway and Upper Austria Alps is marginalization and, with it, worsening poverty and loneliness. How can arts and do artist have the power to stop it? In order for life on the outskirts to function, a vibrant community must exist or emerge there. Ideally, there should be a balance between different age groups in the community, in other words, so that the community is not only formed by those who could not leave. This discussion aims to share initatives, practical examples on how arts or artists have helped to overcome marginalization and extinction of region and given new opportunities for people and especially youth.

Arutelus osalejad:	
Arutelujuht: Aleksandr Fadeev (Tartu 2024)
Arutelu korraldaja:	Tartu 2024

Arts As A Regional Survival Kit

Nestled in the heart of Estonia, Tartu stands as the capital of the country’s student life. The city has long been known for its numerous universities, each contributing to the unique tapestry of the “Tartu spirit” carried forth by its student populace. In another corner of Europe, Chemnitz in Germany is the home to the technological university. But a student city is more than just its inhabitants where the academic life, job opportunities, urban design and much more make up a complex ecosystem. With the discussion we delve deeper into the issues involved in developing two different student cities and find new ideas for innovation from each other.

Arutelus osalejad: Doris Poolamets (Estonian Medical Students’ Association), Elo Kiivet (Tartu City Government), Andreas Bischof (Junior Professor in Sociology)
Arutelujuht: Arnold Rein Tatunts (CEO of Rakett69 Teadusstuudiod)
Arutelu korraldaja:	OLE ROHKEM.

What Makes A Good Student City

Kas teie kuulete ka järjest sagedamini, et sõber või tuttav ostis maja, rõõmustas ja tähistas ning siis hakkasid välja tulema varjatud puudused. Oma arutelus selgitamegi, mis on varjatud puudus? Mida peab teadma ostja, aga mida peab silmas pidama müüja? Kas uuele majale ja vanale hoonele kehtivad samas nõuded? Ning peamine - mida siis ikkagi peab tegema, et kõik rahul oleksid?

Arutelus osalejad: Kristjan Tamm (advokaadibüroo Nove vandeadvokaat), Peeter Tarvis (Riigikohtu nõunik), Laura Barbo (Uus Maa kinnisavara müügipartner)
Arutelujuht: Kai Härmand (Harju Maakohtu kohtunik)

Arutelu korraldaja:	Eesti kohtud

Kinnisvaraomaniku Elu Kui Rist Ja Viletsus

Elukondlikku kinnisvara rajatakse jätkuvalt juurde, teisalt jääb kättesaadavaid pindu linnades järjest vähemaks. Noor spetsialist üksi ei suuda enam kodu osta. Keskmisest madalama sissetulekuga linnakodanikele on oma kodu unistus kättesaamatu. Mida on võimalik teha, et olukorda päästa. Millised on seadusandluse piirid ja turupõhiste tavade uudsed alternatiivid

Arutelus osalejad: Pärtel Peeter Pere (Tallinna abilinnapea), Markus Hääl (Hundipea eestvedaja), Kristi Grišakov (Tallinna detailplaneeringute teenistuse juhataja), Villy Lopman (Advokaadibüroo RASK)
Arutelujuht: Kaja Pae (Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja)

Arutelu korraldaja:	Miltton New Nordics

NB! Salvestuses on sees paus seoses elektri kadumisega.

Elujõuline Linn Vajab Kättesaadavaid Kodusid

Kuidas kujuneb inimesest vägivalla toimepanija? Kes ta on? Kuidas teda aidata? Räägime vägivallast loobumise toetamise teenusest ja vägivalla toimepanija abistamise võimalustest ning kuidas see kõik ohvrite turvalisust tagab. Ekspertidena on kaasatud ohvriabi, politsei ja prokuratuur. Arutelus tutvustame erinevaid nõustamise meetodeid, viies läbi näidisnõustamise.

Arutelus osalejad: Margus Salumets (MTÜ Vaiter nõustaja) – nõustamise läbiviija, Ragnar Plistkin (Viru Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör) - prokurör, Kristine Tamm (Riigiprokuratuur, riigiprokurör) - prokuröri sisehääl, Meelis Juhandi (Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabitöötaja) - vägivalla toimepanija, Anna Pivneva (Sotsiaalkindlustusamet, vägivallast loobumise toetamise nõustaja) - vägivalla toimepanija sisehääl, Lenne Indov (Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi põhiteenuse juht) - ohver, Tiina Pakkonen (Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabitöötaja) - ohvri sisehääl, Ege Kimmel ( Sotsiaalkindlustusamet, vägivallast loobumise toetamise nõustaja) - laps
Arutelujuht: Kristel-Liis Kaunismaa (Politsei- ja Piirivalveamet)

Arutelu korraldaja:	Sotsiaalkindlustusamet

Vägivallatseja - Koletis Või Abivajaja?

Sessiooni eesmärk on kujutleda end aastasse 2040 ning kirjeldada, mida me 15 aasta pärast Eesti majandusruumis näeme. Millised majandusharud on tõusnud, millised hääbunud? Mis on 2040. aastal elukeskkonnas meile tuntuimad maamärgid - nii looduslikud, pool-looduslikud kui tehislikud? Kas selle kõige keskel on Eestis elada sama hea, veel parem, või kehvem?

Arutelus osalejad: Johanna Vallistu (TalTechi doktorant ja MTÜ Tulevikuuuringute Instituudi juht), Rainer Sternfeld (investor, ettevõtja ja insener), Ville Jehe (ettevõtja ja koolitaja)
Arutelujuht: Mikk Vainik (Rohetiigri arendusjuht)

Arutelu korraldaja:	Rohetiiger

Ühiskondliku Kokkuleppe Võimalikkusest Eestis

Arutame tippspetsialistide kogemuste läbi, mida saame teha, et muuta Eesti tervishoiu päriselt innovaatiliseks ja hoida tervishoiusüsteemis kokku aega, kulusid ja säästa inimesi. Mida teha, et Eestist saaks tervistehnoloogiate arendamise tõmbekeskus Euroopas, kuhu oma lahendusi tuleksid testima ja arendama ka teiste riikide innovaatorid?

Arutelus osalejad: Dr Katrin Kaarna (Tartu Ülikooli Kliinikum), peavaluõde Kristi Tamela (TÜK/Migrevention), tootearendusjuht Mihkel Tedremaa (7Sense)
Arutelujuht: Silja Elunurm (Health Founders Estonia konsortsiumi juht)

Arutelu korraldaja:	Health Founders

Achilleus Ja Kilpkonn, Miks Ei Jõua Tervisetehnoloogiad Kliinikusse Ja Patsiendini

Tänapäevane sõjapidamine on teinud riigid relvituks. Kuidas on tänapäevast sõjapidamist üldse võimalik defineerida? Mis kaasneb tegelikult uue aja erisuguste rünnakutega ja kuidas tagada julgeolek piiride näilisel puudumisel? Arutelu jooksul proovitakse teemat käsitleda nii välispoliitisest kui ka juriidilisest vaatest, mõistmaks laiemalt nüüdse hübriidsõja tähendust.

Arutelus osalejad: Kerli Veski (Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor), René Värk (TÜ rahvusvahelise õiguse kaasprofessor), Lauri Mälksoo (TÜ rahvusvahelise õiguse professor)
Arutelujuht: Hendrik Priisaar (RSR), Patricia Suimets (RSR).

Arutelu korraldaja:	Rahvusvaheliste Suhete Ring (RSR) ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL).

Riikide Vastutusele Võtmine Hübriidsõdades

Kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülemäärane kehakaal toob aga kaasa südame-veresoonkonnahaiguste riski ning suureneb oht haigestuda diabeeti, kasvajatesse ja liigesehaigustesse. Paneeldiskussiooni käigus analüüsivad eksperdid põhjuseid, mis on viinud tänase olukorrani, samuti arutletakse erinevate lahenduste üle, mis võiksid positiivse muutuse tuua ning aidata meie lastel kasvada terveteks täiskasvanuteks. Antud teema peaks kõnetama kõiki, tavakodanikust ja lapsevanemast kuni poliitikakujundajate ja tervishoiu eest vastutavate isikuteni välja

Arutelus osalejad: Alar Irs (Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloog), Katrin Mägi (Tartu Ülikooli Liikumislabori liikumisuuringute spetsialist), Liis Kruus (Tervisekassa ennetusportfelli teenusejuht), Uku Vainik (Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor)
Arutelujuht: Johannes Tralla (ajakirjanik ja saatejuht)

Arutelu korraldaja:	Novartis Baltics Eesti filiaal

Hukule Määratud Põlvkond?

Kas AI on ainult ChatGPT? Kas tehisintellekt võtab üle meie töökohad? Tule ja saa vastused nendele küsimustele paneelis "AI väärarusaamad ja nende ületamine". Alustame laupäeval kell 10 Digipõllu laval. Arutleme AI turvalisuse, võimaluste ja levinuimate müütide üle. Tõsta oma teadlikkust ja lükka koos ekspertidega ümber AI-ga seotud väärarusaamad!

Arutelus osalejad: Martti Praks (LHV tehisintellekti arendusjuht), Indrek Seppo (MKM tehisintellekti programmijuht), Gert Jervan (TalTech IT teaduskonna dekaan), Karl Pärtel (RAIKU kaasasutaja)
Arutelujuht: Gerlyn Tiigemäe (tehisintellekti konsultant ja koolitaja)

Arutelu korraldaja:	Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

Väärarusaamad AI Kohta

Peagi on valmimas üle-Euroopaline digikukkur, mis teeb meie dokumentide hoiustamise ja haldamise praegusest oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks. Millised väljakutsed on meid aga üleliidulise digilahenduse loomisel ees ootamas ning milliseid tuleviku-uksi see avab? Kuna jõuab kukrusse digieuro, kas see paneb aluse krediidiskoori loomisele ning Euroopa majanduse parema kontrollimiseni?

Arutelus osalejad: Mattias Lass (Cybernetica tarkvaraarhitekt), Riho Kurg (RIA elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt), Rainer Olt (Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja)
Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik)

Arutelu korraldaja:	Eesti Interneti Sihtasutus

Kas Digikukrus Peitub Õnn Ja Armastus?

Infoajastu kiire areng on kaasa toonud info ülekülluse ja keskendumishäirete sagenemise. Teave on kättesaadavam kui kunagi varem, kuid samal ajal võib see olla segadusttekitav ja häiriv. Kuidas tulevad sellega toime noored, kogenud, spetsialistid ja publik? Tule ja võta osa paneeldiskussioonist, kus õpime üksteiselt ning otsime koos lahendusi info ülekülluse ja keskendumishäiretega toimetulekuks!

Arutelus osalejad: Eveli Kallas (koolipsühholoog), Senna Soome (õpilane, Aksel Hartikainen (õpilasesinduse liige), Ann Tarkin (Eesti Väitlusseltsi liige/advokaat)
Arutelujuht: Joosep Tiks (Eesti Väitlusselts)

Arutelu korraldaja:	Saaremaa Gümnaasiumi õpilasesindus

Info Üleküllus Ja Keskendumishäired

Arutelu keskendub eestikeelsele hariduse ülemineku väljakutsetele: kuidas õpetada mitmekultuurilises klassis, kuidas toetada last ülemineku protsessis jne. Samuti arutatakse, kuidas üleminek toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja kuidas see reform suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni.

Arutelus osalejad: Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi mitmekesisuse asekantsler), Anna Golubeva (TÜ Narva kolledži mitmekeelse hariduse keskuse juhataja), Celal Yildirim (Tallinna Laagna Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Ingar Dubolazov (Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele üleminekujuht)
Arutelujuht: Irene Käosaar (Narva Eesti Gümnaasiumi direktor)

Arutelu korraldaja:	Haridus- ja Teadusministeerium

Kuidas Läheb Eestikeelsele Õppele Üleminek

Naiste ja meeste võimed reaal- ja tehnikateaduste vallas on sarnasemad kui arvatakse. Siiski näeme neis valdkondades juhtivatel kohtadel peamiselt mehi. Arutelus osalejad räägivad oma kogemustest naisena reaal- ja tehnikateadustes, nii takistustest ja stereotüüpidest kui nendega toime tulemisest. Arutleme üheskoos, kuidas reaal- ja tehnikateaduseid tüdrukutele atraktiivsemaks muuta.

Arutelus osalejad: Ene Ergma (Eesti Teaduste Akadeemia liige), Maarja Grossberg-Kuusk (TalTech, Eesti Teaduste Akadeemia liige), Krista Fischer (TÜ, Eesti Teaduste Akadeemia liige), Hanna-Britt Soots (TÜ doktorant, õpetaja), Saskia Põldmaa (Tallinna Reaalkooli õpilane)
Arutelujuht: Aigar Vaigu (AS Metrosert)

Arutelu korraldaja:	Eesti Teaduste Akadeemia naisakadeemikute kogu

Rohkem Naisi Reaalteadustesse!

Targa ja rohelise linnastu ning kogukonna areng pole pelgalt trend, vaid vajadus, mis mõjutab meie igapäevaelu ja selle kvaliteeti. Seetõttu pakub CEESEN-i (Kesk- ja Ida-Euroopa Säästva Energeetika Võrgustik) ja Tartu Ülikooli korraldatav arutelu võimaluse koguda ideid ja jagada parimaid praktikaid ning teadvustab rohelise ülemineku probleeme ja lahendusi, innustades nii kogukondi kui otsustajaid.

Arutelus osalejad: Marten Saareoks (CEESEN-i asutajaliige ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert),Kristi Klaas (Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler), Age Poom (TÜ linnakeskkonna kaasprofessor)
Arutelujuht: Kertu Vuks (Tartu linna ruumiloome osakonna juhataja)

Arutelu korraldaja:	Tartu Ülikool ja CEESEN (Kesk- ja Ida-Euroopa Säästva Energeetika Võrgustik)

Kuidas saada targaks roheliseks kogukonnaks?

2023. aastal jõudis töövaidluskomisjoni 7% rohkem võõrtöölistega seotud vaidluseid, kui aasta varem. Töötajale jäetakse pahatahtlikult töötasu maksmata ja töötamise registris märgitakse töösuhte lõppenuks. Tagajärjeks saadetakse välismaalane riigis välja ning tema õigused jäävad kaitseta. Kui palju ja kuidas peaks riik panustama, et ettevõtlusturul ei leviks ebaausad võtted?

Arutelus osalejad: Kairit Kuusemaa (Tööinspektsiooni õigusnõunik), Marie Allikmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna juhataja), Erki Casar (Adolfi Õigusbüroo OÜ jurist), Merite Liidemaa-Pärn (personalivaldkonna ekspert)
Arutelujuht: Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler)

Arutelu korraldaja:	Tööinspektsioon

Võõrtöö ärakasutamine: on see teadlik valik?

Kaamerate kasutamine töökohal, eriti kaubanduses, võib olla vajalik turvalisuse tagamiseks ja varguste ennetamiseks, kuid pahatihti võib tööandja kasutada kaameraid töötajaga manipuleerimiseks. Pidev jälgimise tunne võib tekitada stressi ja ärevust ning vähendab produktiivsust. Kas pidev jälgimine töökohal kaamerate kaudu suurendab turvalisust või kahjustab töötajate vaimset tervist?

Arutelus osalejad: Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor), Leonid Siniavski (Tööinspektsiooni nõustamisjurist), Juhan Aia (Viking Security AS Põhja- ja Ida-Eesti regiooni juht)
Arutelujuht: Ott Kartau (näitleja)

Arutelu korraldaja:	Tööinspektsioon

Kaamerad tööl: turvalisus versus privaatsus

Eelmisel aastal toimus Eestis 70 töövaidlust, milles käsitleti diskrimineerimist ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Paratamatult mõjub töökius ja töövägivald inimeste vaimsele tervisele. Pea 20-aastase perioodi kohta on seoses vaimsete probleemidega esitatud retsepte või raviarveid kokku 3,7 miljoni euro ulatuses. Miks on töökohal pidev diskrimineerimine ja tööandja probleemidele ei reageeri?

Arutelus osalejad: Elina Soomets (M.I.K.S. konsultatsioonid jurist ja Tartu Ülikooli külalislektor), Marlen Laanep (vägivallatu töökeskkonna koolitaja), Kristjan Järvan (Tallinna abilinnapea)
Arutelujuht: Liina Kanarbik (TV3 uudisteankur)

Arutelu korraldaja:	Tööinspektsioon

Võitlus ebavõrdsusega: diskrimineerimine tööl

Eestis haigestub igal aastal hinnanguliselt ligi 800 inimest tööst põhjustatud vähki, kuid neist diagnoositud on NULL. Noored mehed autoremonditöökodades ei tea, et diisliaurud ja kemikaalid mõjutavad viljakust ja võivad põhjustada kurgu- ja neeluvähki. Kaubapaigutajad ei seosta ööajal töötamist rinnavähi tekkega. Kuidas ennetada, tõsta teadlikkust, rakendada olemasolevaid nõudeid ja diagnoosida?

Arutelus osalejad: Kerttu Sepp (Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor), Tanel Kiik (Riigikogu liige, endine tervise- ja tööminister), Kadri Mägi-Lehtsi (Roche Eesti OÜ tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Tervise töörühma juht)
Arutelujuht: Evelin Ilves (Confido Töötervishoiukeskuse juht ja töötervishoiuarst)

Arutelu korraldaja:	Tööinspektsioon

Kutsevähk: miks on see alahinnatud probleem?

Eesti tervishoiusüsteemi rahastamisega seotud murekohad on meile teada juba aastaid ning selles süsteemis toimuv on tegelikult meie ühiskonna keskne probleem. Tervishoiuvaldkonna rahastamise kriis hiilib meile kõigile vaikselt ja järjekindlalt selja taha, kuid ühiskond ei taju seda veel. Mida peame ette võtma selleks, et eestlane ei kannataks ja et ta elaks peale selle ka veel kaua ja tervelt?

Arutelus osalejad: Riina Sikkut (Terviseminister), Kuuno Vaher (AstraZeneca Kesk-Euroopa juht), Agris Peedu (Regionaalhaigla juht), Lenno Uusküla (Luminori peaökonomist), Lise-Lotte Lääne (vandeadvokaat, Soraineni advokaadibüroo)
Arutelujuht: Urmas Vaino (vanemkonsultant, Meta Advisory)

Arutelu korraldaja:	AstraZeneca

Eestlane kannatab, aga kaua ikka ei ela?

Tööõnnetusi alaraporteeritakse ja kutsehaigestumisi aladiagnoositakse. Tervise halvenemine tähendab inimese jaoks ravimite näol suuremaid väljaminekuid, tihti töötasu vähenemist või lausa töö kaotust. Kas kindlustussüsteem on tööandjale kulu või hoopis kulude kokkuhoid? Milliste kulutuste ja investeeringute tegemine on inimese tervise hoidmise seisukohalt mõistlik ootus tööandjale?

Arutelus osalejad: Silja Soon (Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja), Liina Naaber-Kivisoo (Viru Maakohtu kohtunik), Andres Piirsalu (Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige)
Arutelujuht: Peep Peterson (endine tervise- ja tööminister ning ametiühingujuht)

Arutelu korraldaja:	Tööinspektsioon

Kas me oleme valmis tööõnnetuskindlustuseks?

Riigikulud on läbipõlemise tõttu väljastatud töövõimetuslehtede hüvitamisele viimase viie aastaga 6-kordistunud, rääkimata ravikuludest ja saamata jäänud tuludest ettevõtetele. Graafikuga tööl on suurem risk tervisele, kuid pole selge, kas töö- ja puhkeaja regulatsioonid toetavad töötajate ja tööandjate huve. Kas kohustuslik pikem puhkeaeg täidab eesmärki?

Arutelus osalejad: Kaire Saarep (Tööinspektsiooni peadirektor), Maren Penu (Prisma personalidirektor), Kristi Lomp (Selver AS juhatuse liige), Siiri Kullamaa (Eesti Õdede Liidu lõuna piirkonna juht)
Arutelujuht: Deisi Helemäe-Sarv (ajakirjanik)

Arutelu korraldaja:	Tööinspektsioon

Töö- ja puhkeaeg: kelle huvides see on?

Eestis on hulk töötajaid, kes madala haridustaseme, keerulise sotsiaalse tausta või mingi muu põhjuse tõttu satuvad olukordadesse, kus nad nõustuvad kõikide tööandja nõudmistega, et säilitada tööd ja sissetulekut. Nõustutakse ohtrate ületundidega, suurtele kahjuhüvitise nõuetega ja loobutakse sotsiaalsetest garantiidest. Milline on tööandja roll endast nõrgema osapoole kaitsmisel?

Arutelus osalejad: Kaire Saarep (Tööinspektsiooni peadirektor), Kaia Vask (Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees), Ille Nakurt-Murumaa (EVEA president)
Arutelujuht: Katrin Lust (ajakirjanik)

Arutelu korraldaja:	Tööinspektsioon

Töötaja ja tööandja: kellel on kontroll?

Töövaidluskomisjoni juhataja loeb saabunud avaldust, avaldaja nimi on tuttav – kümnes kord vaidluses. Üks töötaja on suutnud tülli minna kümne erineva tööandjaga! Ta pole ainukene staarvaidleja, neid on veel. Kui palju on tööandjal õigus infot töötaja eelnevate tegemiste kohta teada? Kus lõpeb taluvuspiir ja algab pahatahtlik ärakasutamine? Kas oma õiguste eest seismine võib minna liiale?

Arutelus osalejad: Helen Tonkson (Töövaidluskomisjoni juhataja), Kaido Padar (Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige), Heli Raidve (lektor ja tööõiguse ekspert), Maili Mäehunt (töötajate usaldusisik)
Arutelujuht: Katariina Libe (kirjanik ja näitleja)

Arutelu korraldaja:	Tööinspektsioon

Korduvad töövaidlused: probleem või õigus?

The Global economy has increased ten-fold during past 70 years. The economic model based on technological progress, cheap energy input and mass-scale production has created abundance of material goods and welfare. However, by now this model is compromised – broken the planetary boundaries and led humankind to the verge of social and ecological crisis. How to move on with a better plan? Consumption is the fuel for economy – how will the business do in the post-growth economy? Is circular and bioeconomy the right vehicle? Is it possible really to detach growth from resource consumption? Some socio-economic studies refer to new alternatives. These are crucial issues for politicians, social scientists, economists and entrepreneurs. For all of us.

Moderator: Kristi Saare
Participants: Kristiina Esop (Head of CSR Estonia), Mika Pantzar (Finnish futrist and economist), Mikael Malmaeus (scientist at Swedish Institute of Environment), Tea Danilov (Head of Foresight Centre at the Estonian Parliament)
Organiser: Nordic Council of Ministers´ Office in Estonia (NORDEN)

Discussion took place on 9th of August 2019 in Paide.
The discussion was recorded outdoors where blowing wind and rustling rain add a little flavour.

What is the future-proof economic model?

Eesti koolides on terav puudus õpetajatest ning erinevate uuringute ja analüüside põhjal see probleem lähiaastatel ainult süveneb. Gümnaasiumilõpetajate huvi õpetajaks õppimise vastu on väike. Samas on mõnevõrra kasvanud teiselt erialalt tulnud inimeste huvi omandada õpetajaamet ümber- või täiendusõppes. Arutelu käigus avame peamisi põhjuseid, kuidas ennetada noorte õpetajate läbipõlemist ja koolist lahkumist. Ka seda, kuidas lahendada õpetajate kriisi ja milliseid oskusi, teadmisi, haridustaset ning hoiakuid peaksid kandma inimesed, kes tulevad karjääripöörde kaudu õpetama.

Arutelu juht: Heidi Maiberg (DD Stratlab)
Osalejad: Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Jüri Kurvits (TLU didaktik), Margot Möller (Noored Kooli), Mart Kiis (õpetaja), Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium), Margit Timakov (Õpetajate Liit), Katri Lamesoo (TÜ haridusuuenduskeskus), Meelis Brikker (Tartu Erakool, DigiYouth), Triin Noorkõiv (Alustavat õpetajat toetav kool), Pirkko Valge (Heateo SA), Anne Pärtel (Kehra kool), Ulvi Mustmaa, Ita Ilves (TÜ Haridusuuenduskeskus, Miina Härma Gümnaasium), Mari-Liis Nummert (TÜ eetikakeskus, Noored Kooli vilistlane), Joosep Heinsalu (õpetajaõppe üliõpilane) ja mitmed teised.
Korraldaja: Huvitav Kool

Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides.
Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mina, õpetajaks?!

Andmeteadlast on peetud üheks 21. sajandi kõige olulisemaks elukutseks. Samas olid ju juba ka eelmisel sajandil olemas nii statistikud kui ka informaatikud ja võib tekkida küsimus, et mis uus asi see andmeteadus nüüd siis on. Kes on see andmeteaduse spetsialist, kelle väärtus nii ettevõtja kui ehk ka riigi jaoks oleks hindamatu - mida ta nii väärtuslikku teeb ja milline peaks olema tema haridus ja kogemused?

Arutelu juht: Mart Mägi
Osalejad: Ene-Margit Tiit, Taivo Pungas, Meelis Kull, Kristjan Vassil, Krista Fischer
Korraldajad: Tartu Ülikool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, EEK Mainor ja Tartu ülikool

Arutelu toimus 9.augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mis on andmeteadus?

Leiad meid ka enamlevinud taskuhäälingu rakendustest.

Arvamusfestival toimub iga aasta augusti teisel nädalavahetusel Paides. Tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.

Arvamusfestival

Popular tracks