"uinak" singlid

Sõnad: EIXD
Taust: hlgwr/?
Taustvokaalid: Emmi Kõiv
Lindistus: Ann-Lisett Rebane
Kaanekujundus: Katariina Kivi/ Laura Laas

Lüürika:

3x
Paber, kivi, käärid,

Käärid.

Käärid käised üles, läidad lõkke ja siis keerad unele,
See tuba püsib sääski täis, mis sest, et aknad suleme,
Kuulen veel,
Kuis viisteist mintsa hiljem lahkud, kuna väljas lahedam
Ning ühe puhketunni õndsalt päikse vastu vahetan,
Sa oled nagu
Suvetuul, misjärel paljajalu joostes kaotan hääle,
Vahid vaiksel pilgul varbaid rahnul, selle kannul pöörad kiikri läände,
Kriidist kriitik, paadund palindroom ja minetades mõttetust sind näen je,
Kuid siis vahin vaikselt varbaid, pilgu, pilgu pööran läände,
Kiirul käärin sääred,
Topin mängukaarte näkku, mis te tahate?
Vaba jee see tuba,
Aga kuna ise vabanen
Kunagi
Lamades
Päiksepaistel, vaevalt et saan piste, aga pigem hoian eemal siit,
Jõin Taigo kokapudelist, nüüd mul on paleonto-hepatiit,
Eraldi
Teen välgupilti, ega tal ei ole silmamustad suured,
Kella kolmeni, siis pole ükski õpetaja enam luurel,
Jäämegi lolliks,
Hetkel, kui läeb kõik kottpimedaks
Ning silmapiir saab punahelgil taevatõusuvinekaks,
Kimedalt
Ära kurat küsi,
Ma ei ole vegan, lihtsalt vihkan vorstilõhna, kui ma eile õhtul näkku toppida sain neli kilo lihhi,
Toksin kivimuulukaid, a valminud ei ole tikrid,
See tekst sai korda 4:04 öösel,
Vahest raiskan lihtsalt aega?
Vahest raiskan lihtsalt aega?

2x
Sai käidud samas paigas,
Ent pildid paistavad kui kahest maailmast,
Vahest raiskan
Lihtsalt aega?

Mu tõeline olelus on egoistlikpirtsakas,
Nagu fakt, et võimatu on luua jäätist virtsata,
Viisakas?
Tehke nalja pigem, trummilaksin peod ja kintsud veriseks,
Kui putukpinin, mis mu kõrvas viie paiku heliseb,
Kerige,
Sest ise veedan ammu ööbarjäärid korisedes paagimahutis
Ning lohutades lõkerdan kui kinnikiilund saalijahutid,
Pahuksis
Ammugi, ent pigem vihast rühman tulikive,
Röögin roppuseid ja raiskan pilke,
Vahin ammuli, kui paigal sipled,
Jahin mammuteid, kui vaja hilpe,
Minge!
Jään siia grillvorstiestrisse kesk turrisjuukseid tukkuma
Ning sõnalausumata ammu surnud nutte uputan.

Milleks kõike seda?
Pärlmutterroosat loojangut ja läikivpunast kilekat,
Sest naerulsui su alanoodilt musta auku minetan,
Minema,

Mu ainsad sõbrad alles tundmatud ning juba MUPO saatel löövad pargis õllepurke ümber,
Ainsad lähedased naervad nuttes, sedagi ei kinnita ning sina
Upu teki sisse, uinu, mine putsi, vabandust,
Ma mõtlen tõsiselt vaid mõtlemata,
Sellepärast ongi keeleeksam tundmatu
Ning analüüsi tühjal pilgul, minu tekstigi,
Sest idee sul niikuinii ei jõua kohale.

5x
Sai käidud samas paigas,
Ent pildid paistavad kui kahest maailmast,
Vahest raiskan
Lihtsalt aega?

Häälepaelad mootori taha,
Ma ei maga, sest mu nime anagramm
On “Eesti keele seletav sõnaraamat”.

Kõige ebameeldivam lõhn on kiirnuudleil,
Ebaseeditav õhk on, riim huultel,
Mul läeb söögiisu ära,
Uues vihmalöögivihus särad,
Kui naljakalt sealt kollamantlilt maandub mõni ninale
Ning pilveis pilgul neli minuthetke peatuses sa kiratsed,
Mina jep,
Näen sinu läbi, kuivõrd nõme võin ma olla igati,
Kui rõõmupurske järel tujumuutus haarab vikati,
Peaks kirjutama sulle, aga mitte täna,
Täna ignoreerin sõnumeid,
Ka unest puudu jättes püsid õndsalt võluv,
Ei,
Ma parem kiiruskorras lahkun.

Ehavalgus taandub.
3...2...1… maandun.
Nüüd on siin ainult mu hääl
Ja seegi mandub,
Nüüd on siin ainult mu hääl,
Veepind kaldu,
Nüüd on siin ainult mu hääl,
Vihmaklomp kurgus taarub esmaspäev koju.

Ületujutus

Ületujutus (instrumentaalil hlgwr/?, taustvokaalidel Emmi Kõiv)

Sõnad: EiK ja Erik Joonas Juhandi
Taust, lindistus, mix ja master: Kuera
Nobeli kirjanduspreemia: Erik Toomet-Björck


Lüürika:


Ma istun porgandis,
Kesk naeratavaid kurttummi vanainimesi,
Kell on 7:26, vaevalt hilinengi.

Ruuged sinisiluetid puudel
Hõbetäppidega palistan,
Kõik mis alles, luule, hetked,
Nendest õhkan parimad,
Valivalt
Ei selekteeri, tintenpenist imendub,
Kui õhupallivabrikutes gaasileke,
Ei veel-veel teeni imestust,
Kui kiretrepist kukun tähistaevastesse kraaditekkes,
Plaanid hetkes,
Kus lumeahvikarjadena kükitame kivimurrus,
Justkui oleks lained meie nimel liiva rivistunud,
Niigi tundub,
Et on rahvateatreist villand,
Pigem sooviks hingelõkkeid,
Kuna igaüks end ikka
Minimaalselt suureks mõtleb.

Ref 1 3x:
See on mu melanhoolne muusika,
Su melanhoolne muusika,
Me melanhoolne muusika,
Kui melodroomil tuuritan.

Tahaks kordki elus saavutada mõnusat harmooniat,
Nagu “Õnn”, kuid teisel korral mõnusamat veelgi,
Pistes ahjuplaadi alla kõik nood mõrudad paroodiad,
Magus lõhn, kui jälle luues olmeloomet kõdustame reeglid,
Seegi hea,
Peegel, tead,
Ma olen puhtavereline omasooviihar,
Ma pelgan tantsida ning kõrgust-sügavust ja läita tikke,
Iseendal puid alla loopides ma musta oratooriumiga
Heiskan ise enda kindlusele välisvallutaja lippe,
Siis ehk
Mõistad sinagi,
Et oled teretulnud, iga kell, koos paki kummikarudega,
Pole oluline, kuidas päev või öö või seisud ajatrummivarudega,
Lähme loome ridasid!

Ref 1 3x:
See on mu melanhoolne muusika,
Su melanhoolne muusika,
Me melanhoolne muusika,
Kui melodroomil tuuritan.

Ütlen otse, ütlen ausalt, ütlen ühe korra välja,
Ise tead, kui kuulad, kui ei mõista, võta sõnad ette,
Siiski aga kasutan ma tekste vist ehk hullemalt,
Petserist siis Karjalasse, Uude Maailma Tulemaalt,
Ma jälle toonitan, kui autotehases, et luuletan,
Ei sea siin täitumatuid lubadusi ritta, nagu ülikutest tulvil sulesaal,
Öökapil mängimatuks kuulatud kassetid,
Maha maetud vaidluste kurttummad häälfalsetid,
Puldi tagant luuakse tol õhtul veel 2 set’i,
A see kõik on tuhk, sest tundus 13 korda lõbusam maketil.

Ref 1 3x:
See on mu melanhoolne muusika,
Su melanhoolne muusika,
Me melanhoolne muusika,
Kui melodroomil tuuritan.

Ma istun porgandis,
Kesk naeratavaid kurttummi vanainimesi,
Kell on 7:26, vaevalt hilinengi.



Ref 2:
Pole lemmikut,
vaid on lemmikud,
ei püstita raudset piiri,
ei ole kindlat elustiili.
Öeldi, et ei ole lolle küsimusi,
vaidlen vastu,
vaidleks vastu,
vaidlen vastu.

Miks küsite:
Kas mulle on määratud suur saatus?
Või kestab minu elutragöödia
vaid üks vaatus?


Miks mitte keskenduda hetkele, 
ärge raisake aega mõtteta küsimustele.

Küsite:
Elu mõte?
Mis on see elu mõte?
Võtke teadmiseks,
et sinu enda seatud elu mõte
ongi see ihaldatud elu mõte.

Jalutades
mööda kulund kortermaju,
enda küsimused rumalana tunduvad.
Vastused,
milleni jõutud, nii tühised näivad,
siis mõtlen,
mõtlen

Mõtlemine on ainus, mis
mulle antud on,
kuid teiste sõnul
ma sedagi ei oska.

Ref 2:
Pole lemmikut,
vaid on lemmikud,
ei püstita raudset piiri,
ei ole kindlat elustiili.
Öeldi, et ei ole lolle küsimusi,
vaidlen vastu,
vaidleks vastu,
vaidlen vastu.

Rahune,
lase elu vooludel üle võtta.
Kus sul kiiret?
Ära valmistu millekski,
kuid ole valmis kõigeks,

keda sa võidad?
Kelle nimel pingutad?
Igas ivas on tõtt,
Kuid ükski tõde pole absoluut.
Räägin, kirjutan ja mõtlen,
Mille nimel?
Sest ka sina mind ei kuula.
Ütled, et kuuled,
aga tegelikkuses ei kuula.

Räägin siis omaette,
nagu olen harjunud,
ning ootan ja ootan.
Ootan,
kuni sõnad unustusse vajuvad,
ning oma tähenduse
täielikult kaotavad.

Ref 2:
Pole lemmikut,
vaid on lemmikud,
ei püstita raudset piiri,
ei ole kindlat elustiili.
Öeldi, et ei ole lolle küsimusi,
vaidlen vastu,
vaidleks vastu,
vaidlen vastu,
vaidleks vastu.

Falsett / Vestlus iseendaga (kaasas Erikud, instrumentaalil Kuera)

Sõnad: EiK ja Chalice
Taust, lindistus, mix ja master: Chalice

Lüürika:

Kõik tuleb välja,
Nagu viimsel bussil esmaselt absinti kaanind koolinoorel,
Tuleb välja,
Kui löömaks kiskund vaidlusel kaob siht ja pooli rohkem,
Kõik tuleb välja,
Kui odavkodumaises detektiivisarjas tapjadrooniohver,
Ma lendan välja,
Aga lõõbitakse ikka, saatkonna ees, et “free the Kohver!”
Nii on lood meil,
Ma aplodeerin enda kontserdeil, nii õnnelik, et pääsen minema,
Sest tekst on mõistmatu ja segi, hääletoonid kiledad,
Rohtu röögit’ riimid laual tahte vastu pimendan
Ning tõden, taaskord paistab, parandusel meelte sidejaam,
Nii ehk naa,
Istun endalaotud püramiidiriimiskeemi tipukorrusel,
Voolin aju sidrunpressis biidi peale vilkuvolluseks,
Niivõrd eksind,
Miljon närvikudet leekides, kuid ikka kukub 50 senti,
Vihun teksti,
Nagu hiinakas, kes massivabrikus su särgi sisse õmbleb sildi “Help me!”


Ref 2x:
Päike ja kuu,
Head sõnad suult,
Kõik tuleb ju, kõik tuleb välja,
Kõik tuleb välja!

Vali üks neist!
Pole selge kanal nagu 7, vaid eklektika-11,
Siin on žanre seinast seina, ikka ronin välja pükstest,
Või siis katusest, ent siiski kastil kaaned peal,
Ma ei tunne iseennast, ent ma ikka oma vaadet tean,
Ei uinu miksri taga, nagu riigiisa-biitomaan,
Vaid sõnu seades tõstab pead mus kärsitu ja ogar bipolaar,
Hoolimata kroonin end, kui jällekordki riit on maas,
See keeruteibihunnik süttib vaid sest kõduneb,
Eksotermiline aheljuhtum, püsib siiski lõbus meel,
Esoteerika on lakke tõusnud, juba näen ma pendlitädisid,
Kes silmad pahupidi minu tekstis endeid nägid ning
Ka siis, kui ise mõnel lausel tähtsust ma ei omista,
Saan vastu viisaka ja segaduses õnnepomina.

Ref 2x:
Päike ja kuu,
Head sõnad suult,
Kõik tuleb ju, kõik tuleb välja,
Kõik tuleb välja!

uinak

Tühjad väljad (kaasas Chalice)

Sõnad: EiK ja Sammalhabe
Taust, lindistus ja mix: Kuera

Lüürika:

Ref 2x:
Mul pole sees mälukaarti,
Ühendus katkes hard drive’is,
8bit-protsessor,
Leidlik professor.


Purjus kandid lausuvad mul hiigelmajapidudel, et flow on sitavõitu,
Naeratan ning tõden, et neil lihtsalt õigus,
Võtan kaasa 18 +1te ja siis hakkab pihta sõit, kust
Pääsejaid ei ole ning sääl taga aetaksegi ikka õiglust.

Kõik ju
Rebivad mu ajust rakke, kui pintsettidega piksleid,
Miks te otsite mu erroreid täis kõvakettalt kihte,
Mis näitaks oma olemuselt tõesti muud, kui lihtmeelt?

Lihtne ja patoloogiline,
Aga viirustõrje keeldub kategooriliselt aitamast,
Hetkel, kui kõik juba kronoloogiliselt paika saand,
Tuleb ta ning võtab vaevaks tumepunktid laita, “Saast!”

Aitab, ma
Olen niigi puna-rohejuhtme vahel puntras ning
Rühin kangelt, nagu kannaks laipa, allpool tundrapind,
Kuuled küll, ent vaevalt halvas levituules kuulad mind,
Sest see Keenia printsi e-mail on mu jaoks vaid õigeim
Suunaviit.


Ref 2x:
Mul pole sees mälukaarti,
Ühendus katkes hard drive’is,
8bit-protsessor,
Leidlik professor.


Mu fiit on superharitud,
Mu skill Rahumäe kalmistult,
Ütle, kes on su sõbrad
Ja ma ütlen, mis on su karistus,
Aga

Mul on pohhui, ma pole räppar,
Ma pole MC, ära hüppa,
Ega võrdle, ma olen kunstnik,
Kes kasutab teisi värve.

Pole kerge teha upgrade,
Kui pole piisavalt bit’e,
Aga leidub piisavalt selle,
Kelle arvamus liigagi tihke.

Kutsu tagasi snaiperid,
Avalikud on mu serverid,
Ei ole ääri ega veeri,
Niiet ära saada mulle malware’i.

2x:
Ma teen seda enda jaoks,
Mitte, et kõik teised kaoks,
Mitte, et sa raha letti laoks
Ja mitte kellegi teise jaoks.

Ref 3x:
Mul pole sees mälukaarti,
Ühendus katkes hard drive’is,
8bit-protsessor,
Leidlik professor.

8bit (kaasas Sammalhabe)

luule ja muusika
aastast 2014
TIKS rekords
BOOKING: eikluuletab@gmail.com