Ja nüüd kõiki tehnikaid kasutades ja kiiremas tempos

Ma ei tea mis temaga juhtus
Aga praegu ta kkk eeeras pea seina poole
Näitas keelt ja läks siniseks

Astus kilpnäärme peale
Kkk uuukkus trepist alla
Nüüd on jalatrauma

Ttt eegin oma sõbrale heast tahtest süüa
Aga ta ei söö, ütleb et see on masinaõli

Mis erakonnast te õige olete, et te vvv ääälja ei sõida

Ja see on kõik, head harjutamist. Rääkige julgelt.

Seitsmes harjutus on pinge vabaks laskmine. Teatavasti segab pinges olek tehnikate kasutamist. Pingest vabanemiseks tekitan erinevaid lihaspingeid ja seejärel lõdvestan pinges lihased. 
Kõigepealt tekitan pinge hingamislihastesse				3 sek
Seejärel lõdvestan hingamislihased poole võrra			3 sek
Ning lõpuks lõdvestan hingamislihased täielikult 			3 sek

Teiseks tekitan pinge häälepaeltesse ja kurku ehk hääleaparaati	3 sek
Seejärel lõdvestan hääleaparaadi poole võrra				3 sek
Ning lõpuks lõdvestan hääleaparaadi täielikult 			3 sek

Kolmandaks tekitan pinge keele ja huulte lihastesse			3 sek
Seejärel lõdvestan keele ja suulihased poole võrra			3 sek
Ning lõpuks lõdvestan keele ja suulihased täielikult 			3 sek

Kaheksas harjutus on tempo muutus. Kui tunnen et kontroll kõne üle hakkab kaduma, vähendan kõnetempot ja väljaöeldavate sõnade arvu ühes hingetõmbes. Peale kontrolli saavutamist tõstan jälle vähehaaval tempot.

Üheksas harjutus on mõtlemine hingamine ja rääkimine. 


Harjutus 7

Esimene harjutus on venitamine. Täishäälikuid venitan. Konsonante ei venita, aga lähen üle aeglaselt. Kui ma venitan rõhulisi silpe rohkem, kõlavad sõnad ka loomulikumalt. Näiteks

MAAA 					
KOOOGEELEEN			

KOOOGEEELEEEMIIINEEE	
OOON					
LAAAHEEE					

TAAARK						
IIINIIIMEEENEEE				
AAALUUUSTAAAB				
IIIGAAA					
PÄÄÄEEEV					
UUUT						
EEELUUU					

GOOOEEETHEEE				
EEEIII						
SAAALLIIINUUUD				
HAAAUUUKKUUUVAAAIIID		
KOOOEEERIII				
NIIING					
SUUUTIIIS					
KIIIRJUUUTAAADAAA			
AAAIIINUUULT				
SIIIS						
KUUUIII					
TAAA						
KIIIRJUUUTUUUSLAAAUUUAAA	
SAAAHTLIIIS				
MÄÄÄDAAANEEES			
ÕÕÕUUUN		


Harjutus 1

Teine harjutus on hingamine. Teen viis sisse- ja väljahingamist. Panen käe kõhu peale ning hingan sügavalt kiirustamata sisse ja seejärel rahulikult välja, kasutan diafragmat, tunnen kuidas kõht sissehingamisel liigub ettepoole. Sisse ja väljahingamisel õhuvool ei peatu. Hingan kogu aeg suu kaudu. Kui õhk hakkab otsa saama, võtan uuesti õhku, ilma õhuta on raske rääkida. Ja nüüd viis hingamist.

Sisse 		2
Välja		2

Sisse 		2
Välja		2

Sisse 		2
Välja		2

Sisse 		2
Välja		2

Sisse 		2
Välja		2

Ja mõned sõnad hingamisharjutuse juurde:

SIIIDRUUUNIIIS				
OOON						
ROOOHKEEEM				
SUUUHKRUUUT				
KUUUIII					
AAAPEEELSIIINIIIS				


KUUUIII
SAAA
EEEIII
SUUUDAAA
NEEEIIID
VEEENDAAA
AAAJAAA
NAAAD
SEEEGAAADUUUSSEEE
HAAARRYYY
TRUUUMAAAN


Harjutus 2

Kolmas harjutus on aeglased algused. Vastavalt eelmises harjutuses kirjeldatule hingan sisse sügavalt ja rahulikult ning väljahingates lasen esmalt natukene õhku välja ning seejärel alustan hääldamist nii vaikselt kui saan ja venitan täishäälikuid. Aeglasetl tõstan häält ja saavutan normaalse hääle tugevuse esimese silbi jooksul. Kusjuures hääl tekib kui ma väljahingates pingutan häälepaelu. Näiteks.

AAAAA 				
IIIIII 					
EEEMAAA				
TEEEREEE				
VAAAREEES				
MIIINUUU				
NIIIMIII				
OOON					
HAAARDIII				

PEEEAAA				
PEEEKSMIIINEEE			
VAAASTUUU			
SEEEIIINAAA			
KUUULUUUTAAAB		
SAAADAAA				
VIIISKÜÜÜMMEEEND		
KAAALOOORIIIT			
TUUUNIIIS				

KEEESKMIIINEEE			
IIINIIIMEEENEEE			
NEEELAAAB				
KAAAHEEEKSAAA			
ÄÄÄMBLIIIKUUUT			
AAASTAAAS			

ÕÕÕNN
POOOLEEE
NAAALJAAA AAASIII
RIIICHAAARD WHAAATEEELYYY


Harjutus 3

Neljas harjutus on ühendamine. Õhuvool peab rääkimisel olema pidev. Ühendan silbid ja sõnad nagu nad oleksid üks pikk lause. Suu ja keel peavad pidevalt liikuma. 

AAAEEE							

TEEEREEE PÄÄÄEEEVAAAST				

OOOLEEEN SEEELIIINEEE				
MIIILIIISEEED OOON					
MIIINUUU MÕÕÕTTEEED					

KEEEGIII EEEIII SAAA					
MIIIND IIILMAAA MIIINUUU				
NÕÕÕUUUSOOOLEEEEKUUUTA 			
SOOOLVAAATAAA						

EEELEEEVAAANDIID OOON				
AIIINUUUKEEESEEED LOOOMAAAD 			
KEEES EEEI							
SAAA HÜÜÜPAAATAAA					

IIINIIIMEEESEEE SIIILMAAAD				
EEEIII KAAASVAAA KUUUNAAAGIII			
AAAGAAA NIIINAAA					
JAAA KÕÕÕRVAAAD					
EEEIII LÕÕÕPEEETAAA					
KUUUNAAAGIIII KAAASVAAAMIIIST			

ÜÜÜLEEEMAAAIIILMNEEE  KOOOGEEELUUUSEEE
TEEEAAADVUUUSTAAAMIIISEEE  PÄÄÄEEEV 
OOON  KAAAHEEEKÜÜÜMNEEE TEEEIIISEEEL
OOOKTOOOBRIIIL


Harjutus 4

Viies harjutus on pehmed tähed. Suu ja keele kontaktid peavad olema pehmed ja kerged. Konsonandid peavad olema pehmed aga samas selged. Näiteks

SEEE					
KEEES				
PUUUDEEELIII			
VEEEIIINIII				
ÄÄÄRAAA				
JOOOB				
EEEIII					
OOOLEEE				
VEEEIIINIIISÕÕÕBEEER		
VAAAIIID				
JOOODIIIK				

NAAAIIISEEED			
PIIILGUUUTAAAVAAAD		
SIIILMIII				
KAAAKS				
KOOORDAAA			
ROOOHKEEEM			
KUUUIII				
MEEEHEEED	

IIIGAAASUUUGUUUNEEE
EEETTEEEVÕÕÕTMIIINEEE
SIIISAAALDAAAB
EEENDAAAS
RIIISKIII
KUUUIIID
SEEE
OOON
MÄÄÄRKSAAA
VÄÄÄIIIIKSEEEM
KUUUIII
TEEEGEEEVUUUSEEETUUUSEEEST
TUUULEEENEEEV
RIIISK
JOOOHN F. KEEENNEEEDY


Harjutus 5

Kuues harjutus on korrigeerimine. Ma ei vaata tekkinud kogelust nagu katastroofi, vaid see on märk sellest et kõnetehnikate ja rääkimise kiiruse üle peab kontrolli tugevndama. Enamikel juhtudel kui ma kasutan kõnetehnikaid, kaob ka kogeluse pinge. Kogeluse üle kontrolli saamiseks pean vähendama kõnelihaste pinget ja ärevust. 
Kõigepealt harjutan uuest ütlemist. Kogeluse tekkides peatan sõna, lõdvestun, hingan sisse, teen aeglase alguse ja venitan. Näiteks.

T T T T	3 sek	TEEEREE			12 sek
J J J J		3 sek	JUUHAATAAJAA		12 sek
ÜÜÜ		3 sek	ÜÜÜHEEEKSAAA		12 sek
P P P P		3 sek	PAAALLUUUN		12 sek

KKK		3 sek	KUUULDKAAALAAAL	12 sek
OOO		3 sek	OOON				10 sek
MMM		3 sek	MÄÄÄLUUU			12 sek
KKK		3 sek	KEEESTVUUUS		12 sek
AAA		3 sek	AAAEEEG			10 sek
KKK		3 sek	KOOOLM			12 sek
SSS		3 sek	SEEEKUUUNDIIIT		12 sek

Teiseks hajutan ülepuhumist. Selleks peatan ploki ja lõdvestan kõik artikulatsioonilihased, lasen ploki tagant õhu lahti ja panen õhu vaikselt liikuma. Edasi teen juba aeglase alguse ja venituse ja jätkan kõnetehnikaid forsseeritult kasutades. Näiteks.

T T T TEEEREE				7 sek
P P P PRÄÄÄNIIIK				7 sek


V V V VÕÕÕIIIMAAALUUUS		7 sek
E E E EEET					6 sek
S S S SAAA					6 sek
V V V VOOODIIIST				7 sek
K K K KUUUKKUUUDEEES		7 sek
S S S SUUURMAAA				7 sek
S S S SAAAD					7 sek
O O O OOON					6 sek
Ü Ü Ü ÜÜÜKS				6 sek
K K K KAAAHEEEST			7 sek
M M M MIIILJOOONIIIST			7 sek




EKÜhing

Popular tracks