Õnneken
Rahvalaul, Hargla (laulnud Liisa Karjavist); seadnud Lepaseree; miksinud Rainer Koik

Laulumäng. Suur rõõm on siin ringis olla! Ma püüan leida seda, kes on mulle kõige kallim. Oh, sina ei sobi mulle, sa oled liiga käreda ütlemisega. Aga sina - jään sinu pruudiks ja sa minu peiuks, sinu vastu lööb minu süda suure armastusega!

Joy
Trad. Hargla (sung by Liisa Karjavits); arr. by Lepaseree; mixed by Rainer Koik
It is a joy to be in this circle! I’m trying to find my true love. Oh no, you are not the one for me – you are too foul-mouthed. But you – yes, I will be your bride and you will be my groom! My heart beats only for you!

Õnneken

Jänese õhkamine

Kuri Perenaine

Kiigelaul

Kuningamäng

"Liigo" on Harglast pärit jaanilaul. Taolise refrääniga laule leidub Lätiga piirnevatel aladel, Lätis on nimelt liigotamine jaanipäeval väga levinud. Nõnda on see salapärane refrään levinud üle piiride sinna ja tänna.

Jaanikõnõ iste määj otsan,
                     liigo, liigo,
kan'd hainu sällaga.
Tule alla Jaanikõnõ,
anna minu vasikalõ,
ma anna sullõ terve sõira,
kõiki neide raasakõisiga.
Kui sa ei kuulõ, kui sa ei tulõ
kui mu ohkamist ei kuulõ
siis ma sõira saada tuuldõ
vete-ema voogudõllõ.

Lepasereele seadis laulu Paul Daniel.
Loo salvestasime ja miksisime Peeter Salmela helistuudios.
Laulu juures kasutame Rene Jakobsoni loodusfotot.



Liigo

See kadripäevale ja üldse hingesantide ajale pühendatud laul räägib Kadride imelisest ja pisut hirmutavast teekonnast siia inimeste maale. Sest ega Kadrid pole inimesed, nad on kaunid valged hingesandid, kes tulevad maa peale inimesi vaatama taevatähtede tagant, üle viie vikerkaare ja läbi kirju pilvevahu. Kadrid on õnnetoojad -  pere-, kogukonna-, ja karjahoidjad. Õnn tuleb aga põrandasse sisse tantsida tasakesi, kindla ja pehme sammuga..

Kui Kadri tuleb, lase ta sisse, nii lased tuppa ka hää viljaka õnne ning palju rõõmu!

Meelika Hainsoo – laul
Kulno Malva – okariina, akordion
Paul Daniel – kitarrid

Loo seadis ansambel Lepaseree;
salvestas ja mängis kokku Peeter Salmela.

Lugu kaunistav pilt pärineb Eesti Vabaõhumuuseumi fotopagasist. 

Aitäh, Lauri, abi ja nõu eest!

Tantsi, Katri!

Kolm tütart 
Siberi eestlased Rõžkovo külast/Lepaseree

Meelika Hainsoo - laul
Paul Daniel - kitarrid
Marti Tärn - basskitarr

Loo on salvestanud ja kokku mänginud Peeter Salmela oma stuudios.

“Kolm tütart” on laulumäng, mis jutustab noore kauni neiu eelistustest oma elukaaslase valikul. Nagu sageli juhtub, käivad ka selles loos ilu ning raha käsikäes - tüdruk eelistab rikast kosilast vaesele. Sellised valikud on läbi aegade noorte neidude ees seisnud ja küllap on see teema päevakajaline ka tänapäeval.

Kolm tütart

SIIMANI SEELI 
rahvalaul (Karula, Urvaste)
Seade ans Lepaseree
Salvestus ja kokkumäng Peeter Salmela
Lõppviimistlus Rainer Koik

Meelika Hainsoo - laul, viiul
Paul Daniel - kitarrid
Marti Tärn - basskitarr, löökpillid

“Siimani seeli” on esimene singel novembri algul ilmuvalt CD-plaadilt “ÕNNÕKÕN SIIN TSÕÕRIN OLLA’”, kus kõlab 14 Vana-Võrumaa laulumängu rüütatuna uude muusikakuube. Lisaks ilmub koos plaadiga sama pealkirja kandev laulumängukogumik. 


“Siimani seeli” on tuntud laulumäng, mida mängiti peamiselt sügistalvisel ajal. 
Mängida saab seda nii:
Mängijad seisavad kahes vastamisi paiknevas viirus, näoga vastasviiru poole, ja hoiavad üksteisel käe alt või käest kinni. Üks viirg liigub lauldes kaheksa sammu teise viiru poole ja seejärel, selg ees, oma kohale tagasi. Sama viirg kordab seda liikumist ka refrääni ajal. Järgmise värsirea ning refrääni ajal toimib samamoodi vastasviirg. Niimoodi kõnnitakse lauldes vastastikku kuni mängu lõpuni. Sõnade „küll tantsi” ajal võivad parasjagu kõndima hakkava viiru mängijad ka tantsusammul liikuda või hoopis kohapeal tantsu keerutada.

Hüva kuulamist, kaasalaulmist ja -mängimist!

– /: Kos lätt, kos lätt, siimani seeli? :/
	/: Taskinissi, taskinissi, ninni provva,
	 kibukiti, kibukiti, Jaani laidi. :/
– /: Riiga lätt, Riiga lätt, siimani seeli. :/
	/: Taskinissi, taskinissi, ninni provva.
	kibukiti, kibukiti, Jaani laidi. :/
– Mis Riiga, mis Riiga, siimani seeli? 
– Provva perrä, provva perrä, siimani seeli. 

– Provva kotun, provva kotun, siimani seeli. 
– Konnõs om, konnõs om, siimani seeli?

– Härbärin, härbärin, siimani seeli. 
– Mis tege, mis tege, siimani seeli?

– Sukka koda, sukka koda, siimani seeli. 
– Mis sukka, mis sukka, siimani seeli?

– Siidisukka, siidisukka, siimani seeli. 
– Näütä’ vällä, näütä’ vällä, siimani seeli!

– Ei näütä’, ei näütä’, siimani seeli! 
– Melles nii, melles nii, siimani seeli? 

– Tandsi’ enne, tandsi’ enne, siimani seeli! 
– Küll tandsi, küll tandsi, siimani seeli.

SIIMANI SEELI

Väräjämäng (Karula)
Jõulumäng

Lugu on 2018 aastal ilmunud CD plaadil "Õnnõkõn siin tsõõrin olla".
Salvestus ja kokkumäng Peeter Salmela
Lõppviimistlus Rainer Koik

Mis ti, sandi’, siin saisat, 
	juuli, kuldsõ’ värejä’?
Mii’ saisa värejin.
Tii’ värre’ katski! 
Mii’ esi’ parandõ. 
Minkas tii’ parandõt?
Siigõ, kullagõ, vereve niidigõ. 
Kost sa, räbäk, sii sait? 
Veli eilä’ Riiäst tull´, 
toona’ pässi Pärnäst. 
Õs teil veli Riiäst tulõ’, 
õs päse’ Pärnäst! 
Kui ei usu’, tulõ’ kaema! 
Hobu ussõn meil luminõ, 
huu handa härmätet, 
sadu riknu saanikirja, 
lumi riknu loogakirja.

Väräjämäng

LEPASEREE AHVENA KIUSTE

“Sõit-sõit” olgu tänapäeva kosmopoliitse inimese selle suve lendav vaip, mis kannab teda nii sumesooja nädalavahetusse kui hea sõbra sünnipäevapeole. Rangelt soovituslik on panna lugu pöörlema kulgemisel tänavusele Viljandi folgile.
Hoiatus! Võib mõjuda ergutavalt ning installeerida varbasse tatsumise!

Sõnad: rahvaluule, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu
Muusika: Lepaseree Ahvena kiuste
Salvestas ja helitöötles: Rauno Avel stuudiost "Studio89"

LEPASEREE AHVENA KIUSTE on armastatud pärimusmuusikatrio Lepaseree kollektiivne muusikaline kohtumine elukutselise elukunstniku Reigo Ahvenaga, millest võib, aga ei pruugi kujuneda sulnis pärimusmuusika kontsert. Pigem pastelsetes toonides maaliv Lepaseree on vabatahtlikult otsustanud lasta oma portselanipoodi löökpillihuvilise Ahvena.

Lepaseree Ahvena kiuste on:
Meelika Hainsoo – laul, viiul
Paul Daniel – kitarrid
Marti Tärn – basskitarr
Reigo Ahven – löökpillid

SÕIT-SÕIT

Meelika Hainsoo – laul 
Paul Daniel – akustiline kitarr, elektrikitarr, harmoonium 
Marti Tärn – basskitarr, rütmipillid 
Salvestus ja kokkumäng Peeter Salmela
Lõppviimistlus Rainer Koik
Salvestatud Peeter Salmela stuudios Tallinnas 

ÜTS PRUUT, KES OLLI KIHLATU’        
Räpina

Üts pruut, kes olli kihlatu’,
sai kuulda’, et oll´ vihatu’. 

Tä võtt´e ärä’ paeda’
läts mõtsa roosipuhmu all.

Sis esä tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas lats!”
	
„Ei või’ ma minnä’, esäke,
mu süä sisen valutas.”

„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
	
Sis emä tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas lats!”
	
„Ei või’ ma minnä’, emäke,
mu süä sisen valutas.”

„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
	
Ku veli tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, sõsar mu!”
	
„Ei või’ ma minnä’, veleke,
mu süä sisen valutas.”

„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”

Sis sõsar tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, sõsar mu!”
	
„Ei või’ ma minnä’, sõsar mu,
mu süä sisen valutas.”

„Oh ikõ’ sis, mu armas lats,
siin halja roosipuhmu all.”
	
Sis peigmiis tedä kutsma läts:
„Oh tulõ’ üles, armas pruut!”
	
„Nüüd või ma minnä’, armas peig,
mino süä sisen rõõmustas.”

Lepaseree

Popular tracks