produ, arr, salvestus, mix ja artwörk - mina
helisevad bäkid ja mõningased meinvoxi sillerdused - Gerda Lizett Puju
mäster ja hardwörk - Mattias Pärt

Valgred j6ulud

Korduma Kippuv Küsimus

MÕNITAJALIND

foto jäädvustas - Simo

muusika ja sõnad - Markus Lehtsalu

ah sa mingi mõnitajalind?
siutsud sätsud eal ei püüa sind
tormilaegas heidutab ehk mind
kuid ei välgud suuda lüüa sind

kuule lenda siia
suleline Wiiralt
ma ei pistaks sind puuri
vaid veidike uuriks
las tilgub sinu sabasulest
värve minu pintslitele

ah sa mingi mõnitajalind
lendad ringi laulust rõkkab rind
Harper Lee ah mõnitajalind
siutsust säutsust ära väsib hing

Pariisi lendab Wiiralt
tulemine siia
oli väsitav küll
kuid seda ongi idüll
kui kauneid kunste igast kohast
silmist kõrist alla vohab

tean su ükskord kätte saan
seda kõike kurjata

ei protsessiks sind Kafka
võid lahti sest lasta
ei ma soovi sind tappa
kui jääksid vaid vakka
sind päriseks tahtma
ei hakka ei hakka
sest kodus mul on papagoid
ja mõni jaanalinnusulg

ah sa mingi mõnitajalind
mõnita ja mõnita ja mõnitadki mind
ah sa mingi mõnitajalind
siutsu mis sa säutsud kuid eal ei püüa sind
kah mul mingi mõnitajalind
pilgupüüdjail eal ei pilgu silm
säh sul uhke koopiamasinoid
väetiks jäänud otsa lõppend võim

ei taha sind endale
vaid lükkan su eemale
ei taha sind endale
vaid jätan su kõrvale

ei enam ütle tere
vares-harakate pere
ei enam ütle tere
keegi üle mere

ei enam ütle tere
vares-harakate pere
ei enam ütle tere
keegi üle maa ja mere

mõnitajalind (kodu demo)

kuhugi ei ole kiiret
võta aeg et hingata
peida pale paplitesse
lase end hellitada

oled noodist väsind?
tee üks paus ja kuulata
vaikusel on rahu küllaga
armastus ei hüüa tulles
pärast tänast on ju homne

väsind pea kus mõte põimund
ümber kaela soonitleb
tolmune on kvarts-harmoonia
päevast päeva võhlanud

oopus rahule

muusika ja sõnad - markus lehtsalu
live trummid - ralf erik kollom
mix, master ja cover art - mattias pärt

lüürika

pehmet soojust minu kandadel'
kallab päike meretuul
laintevahust suubub kaldale
sinu vaikne teretus

selle kõla on kui sinilind
lummamas mind muinasloos
pole ammu näinud kuulnud sind
hoovust triivid nii kuis soov

kuu tõuseb loojub päikene
vete taha peitu poeb
ning ma tean piisab väikesest
hellusest et hakkaks soe

sa haara käest lähme üheskoos
kaugele kus paistmas silmapiir
ei hooli sellest mis homne toob
vaid sellest mis öö kaasa viib

mu sees lendavad liblikad
sinikaid igale poole
lauseid nad ei moodusta
vaid jätavad kõik minu hooleks

mul oleks nii palju sul' ütelda
seega palun ära veel mine
ja aita neid lauseid mõtelda
ehk armastus polegi pime

pehmet soojust meie kandadel'
kallab päike meretuul
lainte vahust suubub kaldale
sinu vaikne naeratus

sa haara käest lähme üheskoos
üle mäe kus paitab pilvepiir
ei hooli sellest mis homne toob
vaid sellest mis öö kaasa viib

mu sees lendavad liblikad
sinikaid igale poole
lauseid nad ei moodusta
vaid jätavad kõik minu hooleks

mul oleks nii palju sul' ütelda
seega palun ära veel mine
ja aita neid lauseid mõtelda
ehk armastus polegi pime

võta mind endale
pista mind taskusse
mul on vist täiesti ükskõik mis sa teed
naeluta seinale
peida mind keldrisse
teiste eest varjule lähme koos marjule
näe siin on kärbseseen
või hoopis kukeseen
mida ma teen
ütle mida ma teen
sest ma ausalt ei tea mis ma peaksin nüüd tegema
oskad ehk aidata
vaja siis lajata
lihtsalt et saaks oma pead veidi selgemaks

mu sees lendavad liblikad
sinikaid igale poole
lauseid nad ei moodusta
vaid jätavad kõik minu hooleks

mul on aega olnud et mõtelda
seega palun ära veel mine
ja aita neid lauseid ütelda
ehk armastus polegi ime

sinikad

ON KEVAD TULNUD TAAS

SA ÜTLED MULLE PÄIKENE

HELMI

MUL MEELES VEEL

LÄBI SAJU

muusika, sõnad, produ, mix, artwörk - Markus Lehtsalu
salvestus, mäster, hardwörk - Mattias Pärt
foto - Norman Salumäe

lüürika:
jälle sähvib mõtetes
vastik tume tuleleek
mõistatad, et aidata ei saa
vanad väsind tõkked ees
samas hävib kõik mu sees
ei aru saa, miks valu kõrvetab

ma ei saa
kuulata
su muusikat
ma ei saa

hetkeks aitab linnulaul
laksub lõugu rohehaug
vaid kuulata, kuis lõõmab nukrus suul
sest' tuhast tärkab seni veel
tundmatu ja kauge keel
suur hurraa ja muusa puudutus

ma ei saa kuulata
te muusikat, mis määrib siidist hingi
kuulen küll, kuid pea käib ringi

ahvatlused nina all
liiga palju head on halb
ja halb on väetis sel, mis pole julm
kui tuleb tahe karjuda,
vaikin, vaikin - harjund ka
ei ärata ma neid, kes näevad und

ma ei saa hakkama
heliga, mis sööb mind kinnisilmi
miks armastan ma koletisi?

oota, ma räägin sul
üht muinaslugu, arm purpur
kus loota on muusikud
nad armetud, neil hing kurt-tumm
ei poeta nad pisaraid
kui kraaksub öhe laululind
ei noote, vaid roostes suid
lööb kurku õkva hundinui

ma hõikan sulle sajanda
mu merehallist muusika
kas oskad sa mind aidata
kui merehalliks muutun ka?

muusika

kas mäletad kui suitsuvines hoidsin kinni sinu nimest
kas mäletad kui oli pime ja me loopisime kive
kas mäletad kuis istusime põllu ääres koidikuni
kuni aovalguseni lainetas su silmis hall-hall meri
ja ma ei jõudnudki sul' ütelda kui väga ma sind...

kas mäletad kui promenaadilt näppasime väikse paadi
hiivasime purjed ankru hüppasime kaelast saati vette
ent siis ujusime meelepettest koidikuni
kuni aovalguseni lainetas su silmis hall-hall meri
ja ma ei jõudnudki sul' ütelda et kui väga ma sind...

ma mäletan on oht takerduda takjapõõsaisse
ja ka meil on oma koht ja aeg jäi seisma kuskil võõrastel
kaardistamata maadel mida otsida võib koidikuni
kuni aovalguseni neis voolab merehall vesi
ja sa ei kuulnudki mind ütlemas et kui väga ma sind...

muusika, sõnad, salvestus, produ, artwörk - Markus Lehtsalu
mix, mäster - Mattias Pärt

koidikuni

muusika, sõnad - Markus Lehtsalu

lüürika:
Siniseid pilvi, vihmaseid silmi –
märgatud jaanikuu jõulupuu all.
Jumala filmis ringutad ringi,
villand on sombuse pisara all.

Kaotad sahvrisse tee –
ahhetab rahvas või juubeldus see?
Purkide kaantel on „parim enne“
möödas, kuid möödanik marineerub endiselt.

Kuidas siit välja saab?
Kas tõesti peab tagasi astuma taas?
Edasi – Fortuuna.
On selge, et orientiir selgeks ei saa.
Kõrge noot – vist on do-re-mi?
Faktuaalsus on riivjuustkui.

Kaotad sahvrisse tee –
ahhetab rahvas või juubeldus see?
Purkide kaantel on „parim enne“
möödas, kuid möödanik jahvatab veel.

Kaotad sahvrisse tee –
ahhetab rahvas või juubeldus see?
Purkide kaantel on „parim enne“
möödas, kuid möödanik marineerub endiselt.

sahver (kodu demo)

muusika, sõnad: mina
salvestas: Mattias Pärt

lüürika:

aken on pritsmeid täis,
sadu meil külas käib
hommikust õhtuni —
nii olnud on alati.

väikese pisara
silmalaug riputab,
ja väikemees visandab
armastust maailma.

ta ei taha möödujates näha
kadunud hingelisi.
ta teab, et tuul leegil maha
jätta võib värelusi.
nii igal septembrikuul
väikemees varjutab tuult,
et mälestus hõõguks rahus kaua —
nii suur on armastus.

reaalsuste vahel on klaas.
sealt uduriismeid lugeda —
tohib, ei tohi, ei saa.
väikemees, lõpeta.

sa ju ei taha möödujates näha
kadunud hingelisi.
sa tead, et tuul leegil maha
jätta võib värelusi.
nii igal septembrikuul
kalmudel varjuta tuult,
et mälestus hõõguks rahus kaua —
nii suur on igatsus.

nii palju aastaid on läind,
nii palju teinud ja käind,
nii palju silmad on näind.
tahaks teada, kas mõtled must veel,
kui istud seal pilvedel —
näe, must saanud on mees.

ma ei taha möödujates näha
kadunud hingelisi.
sest ma tean, et tuul leegil maha
jätta võib värelusi.
nii igal septembrikuul
kalmudel varjutan tuult,
et küünlaleek kõrvetab,
ent väikemees andestab.

september

Soeta album

ce lit est fait pour toi

(sommel)jee

klaaspilvedel

tarkusehammas

unele

ööelu

merehall

pool on peas

annõun

tõde ja õigus

kuidas mai igatseb augustit

saada mulle

Muusika: Markus Lehtsalu
Sõnad: Markus Lehtsalu

Amethyst

The only road I‘ve ever known
along with feelings that I‘ve shown
has left a hole deep in my soul.
I‘d say "hello", but I‘m alone.

Now, I just can‘t find my way
not tomorrow, not today.
And I don‘t think that I‘m okay.
I don‘t want to stay, take me away.

My pain is ending,
never-ending.
Our love is mending, 
never-mending.

I don‘t want it, I don‘t need it.
I just breed it, help me end it.
I can‘t take it we‘re trying to fake it.
We won‘t make it to the happy ending.

And I thought that we‘d defy
all those tears, your eyes are running dry.
I thought that we‘d get by,
but once again, you left with no reply.

You don‘t wanna see my eyes they've bled.
You don‘t wanna know these thoughts in my head.
They all just feed my jealousy,
I am my own worst enemy.

You try, I try, we try, let‘s try it one more time.
You cry, I cry, we cry, I don‘t want to say good-bye.
Take me away, take it away, take me away, take it away,
take it away, take me away, before it‘s too late, I think it‘s too late...

I don‘t want it, you don‘t need it,
I just breed it, you don‘t deserve this.
I can‘t take it we‘re trying to fake it.
We won‘t make it to the happy ending.

The only love I‘ve ever known
has left a hole deep in my soul.

Kuristik

AMETHYST

Muusika - Markus Lehtsalu
Sõnad - Markus Lehtsalu
Kirjutatud 2018. aasta suvel Margotile

One By One

All your precious time is gone and you know why.
Scope the eye of mind - tell me what‘d you find.
But please, don‘t tear it apart nor let someone break your heart.
It‘s a start.

All your precious time is gone and you know why.
Scope the eye of mind - tell me what‘d you find.

Light the darkness, take a walk outside.
Fight your problems, make them run and hide.
Please, don‘t tear yourself apart!
It‘s hard to sleep with a broken heart.

One by one, it has all begun.
One by one, let‘s take them down.
One by one, scream your pain out loud.
One by one, one by one.

Oh, your bleary eyes, they‘re sad and so am I.
Let me hold you close for a while, all I want is a smile.

I know you‘re broken, you don‘t have to lie.
It‘s not that hopeless, let me be your guide.
Please don‘t tear yourself apart!
It‘s hard to sleep with a broken heart.

One by one, one by one, one by one.

ONE BY ONE

Muusika - Markus Lehtsalu
Sõnad - Markus Lehtsalu

ma vaatan sind ja mõtisklen -
kas tead mis tunne on mu sees,
kui vaatad mind ja mõtled veel,
kas võiksin olla sinu mees?

on hullund meel, mai tea mis teen,
kui leiad tee südamesse
mai saa, mai või, end purju jõin
ma koperdan nüüd tänavail

kõnnin tunni, kõnnin kaks
värske õhk teeb kainemaks
istun äärekivile
kannatus viib sihile

ma olen sinu maja ees, sellel samal kõnniteel
kus me teineteist kord leidsime
ning sa ütlesid, et teine mees
on joonistanud südame
oma bemmi tagaistmele.
mida ma teen kui mul on ainult velosiped?

ma kuulan sind, mu kullake,
kuid kaua me nii jätkame,
et luuran sind kui hullate
ja hiljem ära vändates

on hullund meel, ma tean mis teed,
mis teed kui oman BMW-d
mai või, mai saa, mai tea kuis saan
öelda sul', et armastan.

seisan maja lävele
visadus viib sihile
seisan minut, seisan kaks
on raske jääda viisakaks

ma seisan sinu ukse ees, selle sama ukse ees
mida varem nägin kõnniteelt
ning ma tean, et keegi teine mees
on ukse taga sõiduvees
oma bemmi jättis parklasse.
mida ma teen kui mul on ainult velosiped?

velosiped (kodu demo)

muusika - Markus Lehtsalu
sõnad - Markus Lehtsalu

pime öö ja ulub tuul.
lukuaugust võrsub kuu.
pole august talvekuu.
miski sööb mind, miski suur.

kas on löödud tunne sant?
aeg ju möödub, alles laik.
jälle meenub olla vait,
et keegi ei saaks anda lait'.

ma ei söö, kuid mul on nälg.
venib öö ja mu sülg.
äkki kaongi, juba nüüd
vähehaaval kaob mu püüd.

mul on üsnagi ükskõik-
olgu kaotus, olgu võit.
mul on ainult üks sõit,
jõuan lõppu ongi kõik.

pime öö ja õhk nii külm.
ahi köeb, kuid mul on külm.
praksub halge. pale valge.
miski kange loeb mu samme.

uks on praokil, lehvib rüü.
ja ei tea mis juhtub nüüd.
kõrvaltänavas kõnnin hämaras,
veel üks põik ja lõppeb lõik.

venib öö ja mu sülg.
ma ei söö, kuid mul on nälg.
äkki kaongi, juba nüüd
vähehaaval kaob mu püüd.

mul on üsnagi ükskõik-
olgu kaotus, olgu võit.
mul on ainult üks sõit,
jõuan lõppu ongi kõik.

pimedus (Raskolnikov)(kodu demo)

Su pärast põlesin ma pikki öid

Sõnad: Doris Kareva (kogust "Maailma asemel")
Muusika: Markus Lehtsalu

Su pärast põlesin ma pikki öid –
ah, teaksid vaid, kui palju liblikaid
mu leekidesse sööstes leidis otsa! –
siis kutsusin ka mina.

Jõud sai otsa.
Nüüd tuled pimeduses, kobad teed
ja hüüad öösse kõheldes mu nime.
Ma vaikin vastuseks.

Kui kohtuksime,
siis vaid kui võõrad, mitte enam need,
kes oleks võinud taevatahi läita,
kõik unekujud tõelusega täita
ja luua juurde ühe maailma …

Su pärast põlesin ma pikki öid (kodu demo)

Muusika: Markus Lehtsalu
Sõnad: Markus Lehtsalu

Pehmet soojust minu kandadel'
kallab päike, meretuul.
Laintevahust suubub kaldale
sinu vaikne teretus.

Selle kõla on kui sinilind
lummamas mind muinasloos.
Pole ammu näinud, kuulnud sind.
Hoovust triivid nii kuis soov.

Kuu tõuseb. Loojub päikene,
vete taha peitu poeb.
Ning ma tean, piisab väikesest
hellusest, et hakkaks soe.

Sa haara käest, lähme üheskoos
kaugele, kus paistmas silmapiir.
Ei hooli sellest, mis homne toob,
vaid sellest, mis öö kaasa viib.

Mu sees lendavad liblikad
sinikaid igale poole.
Lauseid nad ei moodusta,
vaid jätavad kõik minu hooleks.

Mul oleks nii palju sul' ütelda,
seega palun, ära veel mine,
ja aita neid lauseid mõtelda
ehk armastus polegi pime.

Pehmet soojust meie kandadel
kallab päike, meretuul.
Lainte vahust suubub kaldale
sinu vaikne naeratus.

Sa haara käest, lähme üheskoos
üle mäe, kus paitab pilvepiir.
Ei hooli sellest, mis homne toob,
vaid sellest, mis öö kaasa viib.

Mu sees lendavad liblikad
sinikaid igale poole.
Lauseid nad ei moodusta,
vaid jätavad kõik minu hooleks.

Mul oleks nii palju sul' ütelda,
seega palun, ära veel mine,
ja aita neid lauseid mõtelda
ehk armastus polegi pime.

Võta mind endale
Pista mind taskusse
Mul on vist täiesti ükskõik mis sa teed
Naeluta seinale
Peida mind keldrisse
Teiste eest varjule
Lähme koos marjule
Näe siin on kärbseseen
Või hoopis kukeseen
Mida ma teen
Ütle mida ma teen
Sest ma ausalt ei tea
Mis ma peaksin nüüd tegema
Oskad ehk aidata
Vaja siis lajata
Lihtsalt et saaks oma pead
Veidi selgemaks

Mu sees lendavad liblikad
sinikaid igale poole.
Lauseid nad ei moodusta,
vaid jätavad kõik minu hooleks.

Mul on aega olnud, et mõtelda,
seega palun, ära veel mine.
Ja aita neid lauseid ütelda
ehk armastus polegi ime.

sinikad (kodu demo)

tehtelmehtel

sõnad: K. Kajasalu/M. Lehtsalu
muusika: M. Lehtsalu

hommikul roosidest sul punun pärja
armastust voolides juustele märjalt
ning kastese käega üle huulte
silitan ja siis suudlen sind suule

pärastlõunal poetan sulle nelke
lilled leidsin rongiistmelt, keegi jätnud need kupeesse
ning liblik'tiib siis embab meil hingele maasikaid
tantsiks ninanipsu, kummardan ja sa teed kniksu

õhtustest uudistest sulle ilmateade
mulle sport ja hiljem meile Kodutunne
ja voodisse kummelitee ajan ümber ongi p-s...
täna seks jääb vist ära...

su kõrva ehk kõditan
et kuuleks kuis tuules
me nimesid sosistan
Päikeselt Kuule
ja helgib siis sära vees, silmis, Sulle
pole kellegi oma, kuid kuulud vaid mulle

tehtelmehtel (kodu demo)

Sõnad: Markus Lehtsalu
Muusika: Markus Lehtsalu

Kuristik

Su kätel on veri, su silmades vesi,
kui soolane meri su endasse rebib.
Ja sulle meeldib mõelda sedasi,
et pole mõtet minna edasi.

Mõtted nii mustad ehk põhjus miks nutad.
Ja märkmed su taustast on kirjas neil kaustas.
Neile meeldib mõelda sedasi,
et mitte keegi ei tea neist midagi.
Ja sulle meeldib mõelda sedasi,
et su lugu ei huvita kedagi.

Palun mõtle veel kord, mis sa teed
eluteel, kui vaatad kõrvale!
Heites end teadmatusele,
palun mõtle veel kord, mis sa teed!

Hulgud kui peni, kel silmis on veri.
Kõnnid äärtel sa seni, kuni miski ei keri.
Ja sulle meeldib mõelda sedasi,
et pole mõtet minna edasi.
Ja kui su lugu ei huvita kedagi,
miks mööda minnes nad vaatavad tagasi?

KURISTIK

fell-in

Pornhub on maas ja mu netikaabel ka
ei viitsi seda õhtuti ma üles korjata
kahekümne eest saan null-kaheksa
ja tudengina Fellinist saab kohvi tasuta

rassin mäest ülesse ilm on sombune
ka tuju pole kiita vihma sajab mõtetes
vaatan ümberringi tee on porilompe täis
kõik mis enne säras sillerdas on nüüdseks läind

väikest viisi arhitekt ja müüriladuja
seinad konstrueerin ehitan nad üle pea
niiviisi ma istun üksi lukustatud toas
kõrge lagi et saaks mõte vabalt lennata

püsti tõusen kelgult sest mu suu on lilli täis
Mustamäe on kaugeks jäänd või nii see mulle näib
pööningult mul avaneb linna siluett
päiksetõusust loojanguni moka peale mett

padjapüür on ilane ja sokid villased
seitse paari kampsuneid kuid ükski pole Guess
koer on muidu sõbralik vaid vahel uriseb
kirjutaksin rohkemgi kuid käsi väriseb

väikest viisi arhitekt ja müüriladuja
seinad konstrueerin ehitan nad üle pea
niiviisi ma istun üksi lukustatud toas
kõrge lagi et saaks mõte vabalt lennata

väikest viisi arhitekt ja müüriladuja
seinad konstrueerin ehitan nad üle pea
niiviisi ma istun üksi lukustatud toas
kõrge lagi et saaks mõte vabalt lennata

fell-in (kodu demo)

sammal 051217

kuskil kaugel
metsas nukralt
pikutab
mees kes raskelt ohkab
kuskil kauges
metsatukas
otsid mind
kuid su pea on kuklas

kaksteist ööd
ja kolmteist päeva
istund siin
ning peakest vaevand
kaksteist ööd
ja kolmteist päeva
oodanud sind
kui sadam laeva

ma tean et rajalt kõrvale ei kaldu sa
ma pean nentima et oled liiga hea
mu jaoks.
kas jäängi üksinda?
ma olen mees kes
kauges metsatukas
sammalt suitsetab

südasuvi
leemendab mu kaenla all
päike kütab palavalt ja äkki olen hullumas
ei tea
kas lumi
üldse suvekuumust näeb
sinuta nii pikk on päev
kuid ega tali taeva jää?

värvilise lehevaiba sees
värisedes ootan, ootan veel
kuid sai tule
miks sai tule?
miks ei tule sa
metsa alla riisuma?

ma tean et rajalt kõrvale ei kalduks sa
kuid korraks üle õla võiksid kiigata
kas näed nüüd?
ma saan hakkama
ma olen mees kes
soovib pikutada
samblal sinuga.

kuu võib olla noor või november
hea on olla koos see on selge
ja kuskil kauges
metsatukas
saabunud on talv
kes raskelt ohkab
suvi südames

sammal (kodu demo)

muusika on mu kirg, mu elu, mu ravim ja haigus. loodetavasti nakkushaigus.

Markus Lehtsalu

Pinned to spotlight

Popular tracks