Uurime lähemalt seda, mis see õnnelikkus on ja kuidas me saaksime elada õnnelikumat elu. Saatekuulajal on võimalus kaasa teha teadveloleku harjutusi.

Peresaade: Kuidas olla natuke rõõmsam?

Saade harjumustest ning sellest, miks on mõistlik aeg-ajalt midagi senisest teistmoodi teha. Samuti saab siit mitu kasulikku nippi harjumuste muutmisega alustamiseks.

Mõttekoht: miks on harjumusi nii raske muuta?

Enesekaastunde paus

Heasoovlik keha tunnetamine

Teadlikkus hingamisest koos avarusega

Ebameeldiva, neutraalse ja meeldiva uurimine

Siiras heasoovlikkus teisele ja endale

Teadliku kuulamise harjutus

Teadlikkus hingamisest

Keha tunnetamise harjutus

Kaastundlik hingamine

Pehme maandumise harjutus

Sotsiaalhäälingu külaliseks on psühholoog ja sertifitseeritud teadveloleku õpetaja Helena Väljaste. Helenal on 10-aastane kogemus teadveloleku ja (enese)hoolivuse praktikate rakendamisest. Ta on öelnud, et see on justkui lõhn, mis on imbunud tema elukanga kiududesse. Saates rääkisime, mis on teadvelolek, milline on teadveloleku praktikate tõenduspõhisus ja miks peaks teadveloleku praktikad kuuluma iga sotsiaalala töötaja (ja tegelikult kõikide inimeste) tööriistakasti.

Sotsiaalhääling: teadvelolekust kui tõenduspõhisest tööriistast

Siiras heasoovlikkus on kvaliteedina meis kõigis olemas. See on südamesoov, et mul endal, teisel või kõigil läheks hästi. See soov kerkib reeglina spontaanselt, kuid saame oma heasoovlikkust kasvatada ka läbi vastavate praktikate (metta bhavana). Mida enam me seda kvaliteeti oma elus kasutame, seda heasoovlikumaks me muutume. Nii enda kui teiste suhtes.  Üks viisidest muutuda heasoovlikumaks, empaatilisemaks ja hoolivamaks on praktiseerida siira heasoovlikkuse meditatsiooni.

Harjutuse koostas ja luges sisse Helena Väljaste
© Meelerahu

Siiras heasoovlikkus - harjutus, mis külvab häid seemneid

Mis on mindfulness ehk teadvelolek ja miks seda tänapäeva inimesele üldse vaja on? Mis on mindfulness’i vastandid - autopiloodil kulgemine, hajameelsus, reaktiivsus? Kuidas tuua teadvustamise kaudu oma ellu rohkem kohalolu, rahu ja kergust? Miks on enesehool, aga ka hoolivus ja empaatia teiste suhtes, meile eriti olulised just kriisiaegadel?

Alkeemia podcast: mindfulness ehk teadvelolek

Teadvelolekust, inglise keeles tuntud ka kui mindfulness, räägitakse aina enam kui võimalusest hoida enda vaimset tervist vormis ning emotsioone kontrolli all. Millega aga täpsemalt tegu ning kui keeruline enda mõtetega tegelemine on? Vikerraadio Huvitaja saates on külas psühholoog Helena Väljaste. Saadet juhib Jakob Rosin.

Huvitaja 21.10.22. Teadvelolek

See juhendatud tähelepanu ja meelerahu harjutus võimaldab teadvustada pingutuseta kogu oma keha ja aitab Sul täielikult lõdvestuda. Soovitav on teha seda lamavas asendis. Pärast harjutuse lõppu ole lihtsalt mõni hetk vaikselt, et kogeda süvenevat lõõgastuse tunnet.

Täieliku rahu lõdvestusasend pärineb krija hatha joogast (Purna Shava Shanti Asana).

Harjutuse luges sisse Helena Väljaste
© Meelerahu

Täieliku rahu lõdvestusasend

Äripäeva raamatuklubi saates tuleb juttu tippjuhtide koolitaja Dan Sullivani ning organisatsioonipsühholoog dr Benjamin Hardy raamatust „Kuristik ja kasu. Sooritushoolikute teejuht õnne, enesekindluse ja edukuse juurde“ (https://pood.aripaev.ee/raamatud-kuristik-ja-kasu )
❓Miks edukad inimesed ei pruugi end edukana tajuda ega õnnelikud olla? Mis on need kuristikud, kuhu me inimestena lõksu jääme? Kuidas kuristikust välja saada ja elada ome elu kasu poolel? Milliseid praktilisi nippe võiksime kasutada, et jõuda paralleelselt nii õnne kui eduni?

Saates räägib psühholoog Helena Väljaste, saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.

Äripäeva Raamatuklubi Podcast 6.09.23  "Kuristik ja kasu"

Harjutus aitab tulla välja automaatpiloodil kulgemisest ning taasluua ühendus avarama pildi, suurema selguse, tasakaalukuse ja heaoluga. Harjutus aitab koondada tähelepanu käsiloleva
juurde, aitab meid välja emotsionaal-mentaalsest virvarrist ja pakub meile võimaluse lühikeseks kosutavaks pausiks.

H - hingamine (teadvusta hingamist: hinga aeglaselt ja sügavalt sisse ning välja)
E - elu märgid (märka elu märke endas: värelusi, liikumisi, sooja- ja külmatunnet kehas)
T - toetuspunktid (teadvusta keha kokkupuudet maapinna või tooliga)
K - kohalolu (koge kohalolu, mis on sinusse nüüd tekkinud: paremat kontakti iseenda ja ümbritsevaga, selgust, tähelepanelikkust)

Harjutus HETK

Hingamine on miski, mis saadab meid terve elu - esimesest hingetõmbest viimaseni. Olles koguaeg meiega ja leides aset vaid olevikuhetkes, pakub hingamise teadvustamine hea võimaluse ankurduda siia ja praegusesse. 

See lühike hingamise jälgimise harjutus võimaldab Sul treenida oma tähelepanu tahtlikku suunamist valitud objektile (hingamisele) ja harjutada tooma oma tähelepanu mõtete juurest hingamise juurde tagasi. Sellel on ka kiire mõju enesetundele: muutud ärksamaks ja rahulikumaks.

Harjutuse koostas ja luges sisse Helena Väljaste
© Meelerahu

Hingamise jälgimise harjutus

Loomulike helide märkamine aitab kiiresti rahuneda ja muutuda ärksamaks.  See aitab meil õppida häälestuma ja keskenduma vajalikule tegevusele. Harjutus on lihtne ja pakub põnevust ka nii suurtele kui väikestele.

Harjutus kuulub Vaikuseminutite varasalve (www.vaikuseminutid.ee).
Harjutuse luges sisse Helena Väljaste.
© MTÜ Vaikuseminutid

Kuulamise kogemine

Hingamisele keskendumine on üks parimaid viise selleks, et tulla välja eelnevate tegevustega seotud emotsioonidest ja mõtetest. Hingamine toimub alati praeguses hetkes – me ei saa mitte kunagi hingata ette ega tagantjärgi. Harjutust on meeldiv teha ja sellel on kiire mõju enesetundele.

Harjutus kuulub Vaikuseminutite varasalve (www.vaikuseminutid.ee).
Harjutuse luges sisse Helena Väljaste.
© MTÜ Vaikuseminutid

Hingamise teadvustamine

Keha aistingute tajumine mõjub lõdvestavalt ja võimaldab saada enda enesetundest teadlikumaks. Harjutus treenib oskust enda keskendumisvõimet suunata ja hoida. Harjutus eeldab natuke pikemaajalist keskendumist ja selle tõttu on mõju sügavam. Regulaarne kasutamine mõjub tervistavalt ka keskendumisraskuste korral.

Harjutus kuulub Vaikuseminutite varamusse (www.vaikuseminutid.ee).
Luges sisse: Helena Väljaste
© MTÜ Vaikuseminutid

Keha tunnetamine

Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu“ tuleb Helena Väljastega juttu teadvelolekust ja tähelepanust ning sellest tulenevast enesejuhtimisvõimekusest, mõtetest ja emotsioonidest, enesesõbralikkusest ja suhtest iseendaga, sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest, lastest ja noortest ning vaimse tervise kriisist ja sisemisest hügieenist ning paljust muust ärksameelsest.

Eesti Naine podcast 25.10.2024 / Saatejuht: Ingrid Peek

Iga naine on lugu 25.10.2024. Tähelepanu on meie supervõime!

Võta endale hingamisruumi, et saada hea kontakt käesolevaga. Selleks kohenda oma asendit nii, et see väljendaks väärikust ning täielikku kohalolu.

1) Võimalusel sulge silmad ja uuri: “Millised mõtted on hetkel siin? Milline on praegune meeleolu?  Mida kogen oma kehas?
2) Seejärel koonda oma tähelepanu täielikult hingamisele ja sellest liikumisest tekkivatele aistingutele alakõhus. 
3)Avarda nüüd tähelepanu hingamise ümber nii, et sa tunneksid kogu keha kui tervikut. Justkui hingaks kogu keha. Märka ka oma asendit ja näoilmet. Hingates ja teadvustades seda ruumikust, mis on sinus nüüd tekkinud, ning ruumi enda ümber. 

Jätka oma tegevusi selles ruumikamas olemises.

Harjutuse koostas ja luges sisse Helena Väljaste
© Vaikuseminutid

3-minutiline hingamisruum

See mõtete vaatlemise harjutus suunab nägema mõtteid kui mõtteid - kui sõnasid ja pilte, mitte kui fakte. Erapooletult, olenemata nende sisust või intensiivsusest. Vajaduseta kaasa minna. 

Harjutuses on kasutatud jõuvoolu metafoori mõtete vaatlemiseks. See võimaldab meil end „lahti haakida“ mõtete kütkest. Praktiseerimise edenedes suureneb võimekus näha mõtteid distantsilt ning olla nende poolt vähem kaasa haaratud.

Mõtete vaatlemine

Harjutust aitab luua meelerahu olukorras, kus tunned kas emotsionaalset või füüsilist ebamugavust. Õpetab oskuslikumalt toime tulema valu ja ebamugavustundega, võimaldades välja astuda automaatsest võitle-põgene-tardu reakstioonist ning valida selle asemel teadlik vaatle-ja-vasta vastus. Harjutus aitab muuta suhet valusse aktsepteerivamaks ning võib aidata valul ja ebamugavusel taanduda.

Toimetulek valu ja ebamugavusega

Enesekaastunne koosneb kolmest sammust:
1) Teadvelolek: aktsepteeriv teadlikkus käesolevast hetkest. Mõistmine, et hetkel on valus või raske.
2) Jagatud inimlikkus: tunnistamine, et kannatused on elu osa. Tajumine, et ma pole oma kannatuses üksi.
3) Enesesõbralikkus: enese kohtlemine oma parima sõbrana. Enda lahke kohtlemine raskustes.

Enesekaastunde paus on Kristin Neffi poolt loodud harjutus. Konkreetne eestikeelne versioon harjutusest kuulub Vaikuseminutite varamusse (www.vaikuseminutid.ee).
Luges sisse: Helena Väljaste
© MTÜ Vaikuseminutid

Helena Väljaste koolitused ja konsultatsioonid

Meelerahu

Popular tracks