„Nii meie vaimse kui füüsilise tervise huvides on see, et me aeg-ajalt õnnetunnet kogeksime,“ kinnitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht õnneuurija Mari Tammar, et õnnelik olemine on inimese jaoks mõneti justkui ellujäämise küsimus. Aga kindel on tema sõnul ka see, et igaüks saab õnnelik olla, kui ta seda vaid tahab ja selle nimel vaeva näeb.

Tema sõnul saame elu muuta teadlikult õnnelikumaks, kui teame, millised on klotsid selle ülesehitamiseks. Ning just seepärast on kasulik aeg-ajalt mõtiskleda selle üle, mis on õnn ja mis on need väikesed asjad, mis meid õnnelikuks saavad muuta. „Me ei saa pidevalt olla õnnejoovastuses. Kuid meid saavad teha õnnelikuks väikesed killukesed päevas, mil tunneme elus olemise ilu. Me peame oskama neid hetki lihtsalt ära tunda,“ rõhutab ta.

Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi, mis on komponendid, mille olemasolu inimese elus paneb aluse sellele, et ta saaks õnnelik olla. Kuidas nendeni jõuda ja milliseid harjutusi teha iseenda õnnelik olemise nimel, sellest Mari räägibki. Samuti sellest, kuidas tema õnne uurimiseni jõudis ja mis teda õnnelikuks teeb.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mõttekoht, Osa 118: "Õnnetunde kogemine on puhas ellujäämise küsimus"

„See pani mu enesehinnangule päris suure hoobi. Tundsin end põrandalapina, kelle peal jalad puhtaks pühkida ning seejärel edasi minna,“ meenutab kogemusnõustaja Reili Kang tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht päeva, mil selgus, et tema ema ei soovi temaga enam suhelda.

Reili meenutab, et kõik sai alguse tema venna surmast. Järgnenud leinaga tuli iga pereliige toime omal moel, kuid see oli põhjus, miks tema ja ema suhted läksid viimaks nii halvaks, et nad pole omavahel kolm aastat suhelnud.

Mõistagi oli tekkinud olukord naisele korralik šokk, sest pere oli tema jaoks kogu elu olnud ülioluline. Naine langes musta auku, sest tundis, et ta pole millekski piisav ükskõik, kuidas ta ka ei pingutaks. „Ma pole mitte keegi, olen täiesti nähtamatu,“ meenutab Reili. Ta ei tulnud omadega ise toime ning läks abi otsima nõustaja juurde. Teraapiaseanssidel mõistis naine, et asi pole temas, vaid selles, et ema toimetulekus leinaga. Reili püüdis emaga kõnelda nii ja teistviisi. Ebaõnnestunult. Kuigi emaga suhted pole taastunud, et tema süda vähemalt rahul: tema tegi suhete parandamiseks enda poolt kõik võimaliku. Nüüd ulatab ta abikäe omakorda neile, kellel peredes suhted sassis. Ja neid pole meie ümber sugugi vähe. 

Mis võib olla peresuhete katkemise põhjuseks, kas seda saab ennetada, kui paljusid inimesi see mõjutab ning kas sassis suhteid on võimalik taastada, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mõttekoht, Osa 125: Kui suhted emaga katkevad: „See oli šokk. Tundsin end nähtamatuna.“

„Metsas kaovad inimestelt maskid kiirelt ning nad suudavad väljendada ka oma kõige sügavamal peidus olnud mõtteid,“ on kogenud tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaline, coach Siim Mihailov, kes julgustab inimesi rohkem metsakeskkonnas viibima – see mõjub hästi nii kehale kui vaimule. 

Kuidas mets inimestele mõjub, teab Siim oma kogemustest, sest viibis töö tõttu hulk aastaid peamiselt metsas.  „Läks hulk aega, kuniks ma hakkasin nägema, mis minu ümber on. Kui alguses olid kõik puud ühesugused, siis järsku oli igaüks neist erinev,“ kirjeldab ta. Tuleb siinkohal lisada, et maal kasvanud Siimule ei olnud mets sugugi võõras keskkond.

Siim teab, et nii metsa kui inimese paremaks tundmaõppimiseks tuleb esmalt õppida märkama. Ometi on metsal võime panna inimest ka üsna lühikese ajaperioodi jooksul sügavuti endasse vaatama ning maski langetama. Mis vägi see ometi on? Ja miks üldse peaks tegelema enesearenguga, olgu siis koos arengutreeneriga või ilma, just looduskeskkonnas ning millist kasu on coachist, sellest värskes saates räägimegi. 

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mõttekoht, osa 126: Eneseotsingud jalutuskäikudel looduses: "Metsas kaovad maskid kiirelt"

„Üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik, peab lihtsalt endale olukorda teadvustama ja vaatama, et ehk saab ka kuidagi teistmoodi,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Kristiina Pomm, kes on põdenud pikaajalist depressiooni ning kellele pole võõrad ka pühade ja aastaaegadega seonduvad depressiooniepisoodid.

„See, kuidas jõuludele mõeldes kipub üksindus ja kurvameelsus peale tulema, on mulle väga tuttav tunne,“ tunnistab Kristiina, kellel pole ei vanemaid ega peret. „Ikka tuli pähe mõte, et kus ja kuidas ma siis neid pühi veedan ning tõdemus, et kellegagi pole kuus olla, tekitas suurt kurbust,“ kirjeldab ta. Kuid eelmisel aastal otsustas naine, et üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik – end on võimalik tunda ka kuidagi teisiti. Kristiina otsustas, et ees ootavad tema senise elu parimad jõulud, käis jalutamas, tegi endale head süüa ja nautis kogu pühadeaega. „Lihtsalt tuleb püüda kogu olukord enda kasuks pöörata,“ julgustab naine, et oma mõtetega saame me oma meeleolu kasvõi natukenegi suunata.

Mida tähendab pikaajaline depressioon, millega Kristiina on elu jooksul rinda pistnud, mida teha hooajalise depressiooniga, mis on depressiooniravis oluline, kuidas aidata end ja oma lähedasi ning kuidas oma vaimset tervist hoida, sellest kõigest värskest saates räägimegi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mõttekoht, Osa 127: Kogemusnõustaja: "Üksildustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik"

„Tasub mõelda, kas õnnelikkus tuleb enda seest või baseerub see välisest tingitud õnnehetkedel,“ soovitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht õnne- ja heaolukoolitaja Dali Karat lisades, et kõike siin maailmas on võimalik õppida. Ka õnnelik olemist.

Õnnelik olemisele paneb alguse aga iseenda tundmine. „Elu on palju mitmekesisem ja rohkem armastust täis, kui me oleme iseendaga kontaktis,“ rõhutab Dali, kes erilist rõhku pöörab naiste õnnelikkusele. „Kui naised on õnnelikud, on palju rohkem ka õnnelikke mehi, õnnelikke perekondi, õnnelikke lapsi ja seeläbi muutub ka ühiskond õnnelikumaks,“ rõhutab ta.

Kuidas siis aga ikkagi saada õnnelikuks? Üks võimalus on teha selleks erinevaid harjutusi, näiteks tänulikkuse harjutust. „Meil on ka kõige suurema tormi keskel alati vähemalt kolm kuni viis asja, mille eest iga päev tänulikud olla. Kui me neile tähelepanu pöörame, siis kastame iga päev mulda pistetud õnnelikkuse seemet, kuniks see ühel hetkel hakkab tärkama ja õide puhkeb,“ näitlikustab ta. 

Õnnelikuks saamisest, iseenda tundmaõppimisest ning naiseks olemisest värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht uue aasta lävel räägimegi. 

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mõttekoht, Osa 128: "Meil kõigil on ka kõige suurema tormi keskel asju, millele tänulik olla"

Selles Krimioosumi osas võtame ette 2007. aasta Pronksiöö sündmused. Juhtunule tagasi vaatamiseks on tehtud intervjuud mitmete kohapeal käinud ja juhtunuga seotud inimesega. 

Miks vallandas ühe monumendi teisaldamine sellise mässu? Kuidas lõpuks kõik lahenes?

Loo jutustab Johanna-Kadri Kuusk, helindas Hannes Dreimanis.

VII: Meenutused Pronksiööst: „Kohe tuleb ära viia!“

Läheme tagasi aega, mil Nõukogude Liidu lõpp juba terendas. See oli ilusa ilmaga suvepäev, kus kõik eilsest Jaanipäevast kergelt pohmellis olid, kui üks noormees koos portfelliga Tallinna lennujaama sisenes ja sealt Lvivi väljuvale lennule läks. See, mis juhtus edasi, pani lisaks Eesti ajakirjanikele ka välismeedia kihama, kuid suurest tähelepanust ja tõsisest kohtumõistmisest hoolimata väljus noormees olukorrast võitjana. 
Loo jutustas Johanna-Kadri Kuusk, episoodi helindas Hannes Dreimanis.

VIII: Räägime Eesti esimese lennupiraadi juhtumist, millest kurjategija ise võitjana väljus

Kuigi kohtuprotsess, millest rääkima hakkame toimus aastal 1961, leidsid selles lahti harutatud juhtumid aset 40ndate alguses ehk II Maailmasõja aastatel.
1961. aasta märtsis pandi süüpinki istuma kolm meest, kellele heideti ette äärmist julmust, massimõrva, sadismi ja kuritegusid inimkonna vastu. Uudishimulike pilkude all hakati süüdi mõistma Kalevi-Liiva mõrvareid. Kuigi meeste kuriteod olid võikad, muutus peaaegu 20 aastat hiljem toimunud kohtumõistmine näidispoomiseks.
Loo jutustas Johanna-Kadri Kuusk, episoodi helindas Hannes Dreimanis.

IX: Massimõrvarite näidispoomine nõukogude moodi

Meeletutel 90ndatel sai kokku kaks noort inimest. Imekauni ja romantilise algusega suhe sai toore lõpu, milleni viis lakkamatult torkiv armukadedus. Veretöö korda saatnud mõrvar on endiselt trellide taga.

Loo jutustab Johanna-Kadri Kuusk, helindas Hannes Dreimanis.

X: Kuidas küll saan hoida sind ma iseenda jaoks? Vaid kiremõrvaga..

Laulva revolutsiooni aeg 80ndate lõpus ja 90ndate alguses oli tormiline ja segane. Eesti vabaduse taastamisel mängis oma rolli ka praost Harald Meri, jumalasulane, keda nii mõnigi iseloomustaks kui meest, kes oli enda turvalisuse huvides liialt mässumeelne. Harald Meri ja tema majapidajanna Valve Kleini tapjad on tänini tabamata. 

Loo jutustab Johanna-Kadri Kuusk, helindas Hannes Dreimanis.

XI: Külmavereliselt ja meisterlikult mõrvatud jumalamehe juhtum on endiselt lahendamata

Selles Krimioosumi episoodis läheme ajas tagasi eelmise sajandi algusesse - aega, mil prostituudid veel Tallinna vanalinnas leiba teenisid. Sekstöötajate hulgas oli ka Dunkri Lonnyna tuntud lõbunaine, kes unistas vaid rahulikult elus linna servas ja vürtsipoe omamisest. Kahjuks lõppes ta elu enne selle idülli saavutamist.
Loo jutustab Johanna-Kadri Kuusk, helindas Hannes Dreimanis.

XII: Legendaarne vanalinna prostituut Dunkri Lonny leidis kadeda kliendi pärast oma lõpu

Elu on pidevas muutumises ning seetõttu pole midagi hullu tundes, et kõik on kokku jooksnud ning enam edasi minna ei oska. Naistelehe podcast Mõttekoht püüab aidata neist olukordadest võitjana välja tulla. Igal nädalal pakume võimaluse võtta hetke mõtlemiseks keskendudes siin mõnele olulisele päevakajalisele teemale, mille aitab lahti harutada oma valdkonna spetsialist.

Mõttekoht, Osa 118: "Õnnetunde kogemine on puhas ellujäämise küsimus"

Mõttekoht

Related tracks