Ilona-Evelyn Rannala ja Reelika Ivenkova räägivad noorte osaluse olemusest ning sellest, millised võimalused on noorte kaasamiseks.

Tegevused viidi läbi Tallinna Ülikooli „Noorte osaluse suurendamine“ projektis. Projekti toetajad ja partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ vahenditest.

Noorte kuulamisest ja mõistmisest noorte päris osaluseni | Ilona-Evelyn Rannala ja Reelika Ivenkova

Ebapiisav liikumine ning sellega kaasnev vaimse ja füüsilise heaolu vähenemine avaldavad aina enam survet tervishoiule, ühiskonnale ja riigi kaitsevõimele. Andmed näitavad, et vähem kui pool Eesti lastest ja noortest liigub piisavalt. Samuti veedetakse ekraanide ees soovitatust enam aega. Praegu on iga kolmas esimese klassi laps ülekaaluline ja iga neljas kutsealune ei saa astuda ajateenistusse, kuna nendel ei ole piisavalt tugev tervis. Programmi „Liikuma kutsuv kool“ eesmärk on kujundada põhikoolis päev ümber nii, et lastel oleks võimalik täita selle jooksul suur osa päevasest liikumisnormist. Algatus on kaasa toonud häid tulemusi: noored liiguvad sagedamini ja tunnevad rohkem koolirõõmu. Kuulajaid kutsutakse kaasa mõtlema, kuidas toetada laste ja noorte liikumisaktiivsust ning kuidas saaksid Tartu linna head algatused olla teistele eeskujuks.

Arutelus osalejad: Veljo Lamp (Tartu LV spordivaldkonna juht), Gert Prants (Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige), Dr. Maie Tali (Tartu Ülikooli füsiaatria ja taastusravi assistent), Hasso Paap (Tartu Ülikooli liikumisõpetuse nooremteadur, endine kehalise kasvatuse õpetaja), Katrin Mägi (Tartu Ülikooli liikumisharrastuse teadur, programmi „Liikuma kutsuv kool“ arendaja ja koolitaja, lapsevanem)
Arutelujuht: Professor Jarek Mäestu (Tartu Ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor)
Arutelu korraldaja:	Tartu Ülikool

Kas Aktiivne Laps Kanda Punasesse Raamatusse

Küberkiusamine on tõsine vaimse tervise kahjustaja ja kiirelt süvenev probleem, mille osas napib laialdaselt teadmisi. SA Kiusamisvaba Kooli korraldatavas arutelus saab ülevaate küberkiusamise olemusest ning selle ennetamise ja peatamise viisidest. Sõna saavad nii noored kui eri alade eksperdid - õpetaja, lastepsühhiaater, veebipolitseinik, jurist. Ootame sind osalema ja aktiivselt kaasa mõtlema!

Arutelus osalejad: Viivika Keskküla (Tartu Tamme Kooli õpetaja ning Kiusamisvaba Kooli koolitaja), Andero Sepp (veebipolitseinike koordinaator), Marta Valdman (kliiniline psühholoog), Omar Kõiv (Advokaadibüroo RASK jurist), Heleene Reima (Tartu Tamme kooli (8.d) õpilane), Annika Hinto (Tartu Tamme kooli (8.e) õpilane)
Arutelujuht: Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kooli arendus- ja kvaliteedijuht)
Arutelu korraldaja:	SA Kiusamisvaba Kool

Küberkiusamise Keeris - Kus On Väljapääs

Igal maal on oma keel, mis on ainulaadses suhtes keskkonna, kliima, elutingimuste ja inimeste vajadustega. Sõnavaras, grammatikas ja rahvapärimuses on tallel tuhandete aastate kogemused, mis muutuvad aga kättesaamatuks siis, kui oma maa keel satub mõne teise keele surve alla. Paljusid keeli, sh eesti keelt ohustab täna inglise keele domineerimine, ent samamoodi on tunda ühtlustatud eesti kirjakeele survet meie kohalikele keeltele. Tartu keelt peetaksegi väljasurnuks, mulgi, seto ja võro keel on veel alles. Miks ja kuidas? Oma kogemusi jagavad Pargi Indrek, Jüvä Sullõv, Laane Triinu ja Rahmani Jan, kes on otsustanud oma lapsed üles kasvatada ja tekste luua võro keeles. Sõna saavad sekka öelda kõik osalejad, kellel on kohalike keelte tähenduse kohta midagi arvata. Meeldib või ei? Oskame või mitte? Vajame või ei? Naeratame või põlastame?

Arutelus osalejad: Pargi Indrek, Jüvä Sullev, Rahmani Jan, Laane Triinu
Arutelujuht: Uguri Kadri (Võro Instituudi haridusprojektide koordinaator)
Arutelu korraldaja:	Võro Instituut

Oma Keel Kui Ellujäämise Õpetus

The problem of communities located far from the centers in all three Southern Estonia, Northern Norway and Upper Austria Alps is marginalization and, with it, worsening poverty and loneliness. How can arts and do artist have the power to stop it? In order for life on the outskirts to function, a vibrant community must exist or emerge there. Ideally, there should be a balance between different age groups in the community, in other words, so that the community is not only formed by those who could not leave. This discussion aims to share initatives, practical examples on how arts or artists have helped to overcome marginalization and extinction of region and given new opportunities for people and especially youth.

Arutelus osalejad:	
Arutelujuht: Aleksandr Fadeev (Tartu 2024)
Arutelu korraldaja:	Tartu 2024

Arts As A Regional Survival Kit

Schools and teachers have always played an important role in imparting knowledge and nurturing young individuals. However, as the world evolves, societal expectations of what schools should do and teach have grown significantly – from providing subject-specific knowledge to educating students on environmental and financial literacy, and teaching them behavioral and collaborative skills. Teachers often have significant autonomy in their classrooms and the ability to guide students in the direction they choose. However, what changes should be left undone?

Arutelus osalejad: Liis-Marii Roosnupp (Teacher at Tartu Forseliuse School), Kristina Kallas (Minister of Education), Jan Belan (Student Council Chemnitz)
Arutelujuht: Angela Ader (Tartu 2024 Education Project Coordinator)
Arutelu korraldaja:	Noored Kooli

Reimagining Schools’ Responsibilities In A Changing World

Nestled in the heart of Estonia, Tartu stands as the capital of the country’s student life. The city has long been known for its numerous universities, each contributing to the unique tapestry of the “Tartu spirit” carried forth by its student populace. In another corner of Europe, Chemnitz in Germany is the home to the technological university. But a student city is more than just its inhabitants where the academic life, job opportunities, urban design and much more make up a complex ecosystem. With the discussion we delve deeper into the issues involved in developing two different student cities and find new ideas for innovation from each other.

Arutelus osalejad: Doris Poolamets (Estonian Medical Students’ Association), Elo Kiivet (Tartu City Government), Andreas Bischof (Junior Professor in Sociology)
Arutelujuht: Arnold Rein Tatunts (CEO of Rakett69 Teadusstuudiod)
Arutelu korraldaja:	OLE ROHKEM.

Noorte kuulamisest ja mõistmisest noorte päris osaluseni | Ilona-Evelyn Rannala ja Reelika Ivenkova

Noorte Heaks

Related tracks