Mülkas istumisest tüdinenud ammu ilma
Kui mõtted lähevad mujale et pääseda reaalsusest
Tänaval näen ärevil end seismas neiu alevil
Tunnen kevad tuleb püksi, midagi ei säili headusest.


Virgumist ma soosin paremaks saada proovin
Käies tänaval näen, et igale ühele meeldida soovin. 
Lähtun printsiibist et mõtlema ei pea
Kuniks tänaval näen tagumikku mis mulle tundub hea. 

Ma ei ole rassist, seksist,
Ma Püüan olla meeldiv, et mitte näida sõltlane, olen sinu isakuklane.
Kuid esimese mõttena apelsine nähes kerkib esile omadus 
äratada oma igivägine kõvadus

Rüvetus on saatnud mind naiste punapõrgusse
Kus mehed vaatavad pealt kuidas naised tõusevad kõrgusse
Igikõvane mehevägi ei tunne enam raugemist
Et põrgunaistel mitte peatada mõnulist laugemist.

Kulla kulla kallis neiu tule siia olen sinu musikarva 
ilus kõva punapõrgupeiu. 
Kulla kulla kallis neiu tule siia olen sinu musikarva 
ilus kõva punapõrgupeiu.

Otsin eri trajektoore pimestab mind haarem
Praegu ei näe et tulevikuks eri suuri plaane
naistepõrgus ringi käies kaotan täitsa loogika
ümarpeffe vaadates mõtlen see on täitsa roogitav

Plaane põrgust lahkuda kust avaneb maailma parim vaade
Naiste maailmavaade on kui tõsielusaade 
Ära võitle võitmatuga lase naistel mõõka lõimuda
Sinu sisemise perversse mõttemaailmaga põimuda.

Mehevägi raugeb kui kauge merekohin 
Kosin viivuks seni kuni jõudu vähegi jagub
Tasub aru saada et see maailm siin kaua kesta
Pealegi, varsti oleks vaja end jälle pesta. 

Raske on öelda hüvasti kui veri ajust läinud
Põrgupäevi olnud rohkem kui eesmärgiks seadnud
Ei ole enam naist keda ma ei oleks näinud
Oleks ma põrgunaistest vaid varem teadnud.

Kulla kulla kallis neiu tule siia olen sinu musikarva 
ilus kõva punapõrgupeiu. 


Põrgunaised

Oh pekki, tõmban üle pea teki
Üritan unustada hetki, 
Kõik ilus mis oli,
kestis ainult kolm sekki.

Teen mis vaja, elu ikka ründab pimenurgast,
valides välja halvima parimate hulgast.
Kukun maha ja tunnen, silmas pisar,
Ei näinud eluseinal kirja mis ütleb,
et nüpeldada vaja teda visalt.

Varem või hiljem tulevad pisarad ja piin
Unusta see mis oli, olemas on vaid praegu ja siin
Parem annan endast kõik, 
Komistan kiiresti ja raskelt,
Et anda elule uus jutulõik, mis hiljem särab vaskselt

Aga tõusta on kergem, kui tean,
et väljakutsed on mõeldud ületamiseks,
Kohe tunne palju helgem kui mõistan, et
pisarad ei ole minu rüvetamiseks

Iga järgmise armiga ületan valu,
ehitan puule uue ja parema haru,
enam kelleltki armu ei palu,
iseendalt piisab, kui andestust palun.

Kui kiindumus füüsiliseks muutuda jõuab,
Ja igatsus psüühilises juurdumist nõuab.
Kui kaua jõuab kesta südamevalu
Et kiiremini kõik mööduks, seda ajalt palun.

Tean, et ise keerasin kõik kihva,
Tule siia ja nüüd mind vihka,
Võta oma sõnad ja nendega mind viska
Ent sulle siiski see väike vihje
Ehk tea, et minu südamest sind ma välja ei viska.

Paul Kreegi

Popular tracks