Kui Kiiresti Ma Löön

Attention

Lilled Rohu Pääl

Möödas

Juudas

Lõppenud On Päevad

Childish Gambino X Genka - Redbone Ei Oska Kaine Peaga Peol Mitte Midagi Teha

ja sealt nad tulevad (tulevad)
nutta ja matta
mattes nutta
hukka ja puhka
puhkus hukkab

sealt nad tulevad, jälle mõlemad
ei midagi põnevat nad pane põlema
kõveralt sõlega seotud seli ülemad
üle saavad selle koju toodud tõvega
hakka või tahtma vase nimel laskma
varsti hakkab osi maha tõstma
hommikuks on läinud esituled ja esimesel võimalusel tagatuled
ööd ei ole valulised

kiire on üleminek
piir ei ole ülemiste
pae järve palumisel
abi saame kadumisel
asjaolud tavalised
nimelised saladused
kahtlased osalised
ja sealt nad tulevad (tulevad)

laagnast vastutuulega valge x-kuuega
eilsest olnud üleval kes elavad ümeral
ja kõvemalt
laagnast vastutuulega valge x-kuuega
eilsest olnud üleval kes elavad ümeral
ja kõvemalt
laagnast vastutuulega valge x-kuuega
eilsest olnud üleval kes elavad ümeral
ja kõvemalt
laagnast vastutuulega valge x-kuuega
eilsest olnud üleval kes elavad ümeral
ja kõvemalt

nutta ja matta
mattes nutta
hukka ja puhka
puhkus hukkab
nutta ja matta
mattes nutta
hukka ja puhka
puhkus hukkab
nutta ja matta
mattes nutta
hukka ja puhka
puhkus hukkab

Kahtlased

tere, mis on sinu nimi?
tunda tahan paremini
mõttes algab harakiri
pluto sind kaasa tirib
kõik see nõelab mind
pilvisena lendab lind
toas elu võtab ving
lõik loost surnud ring

tuult minust mööda triivib
hirm mu nahale tagasi hiilib
kunstnik tööga jälle viilib
viinis praegu mällis viibib
näitusel kindlad tüübid
kaasa toodud eilsed püügid
tehtud ette tänased müügid
pestud veri ära ei hüübi
pildil kujutatud kreeka müüti
kuidas jumalanna kinni püüti
nartsissus pakkus küüti
kogu küla selles süüdi

südamel lasin pumbata
verevool ei suuda mind trumbata
lumi paneb mind sulama
lugu jääd kaugelt kuulama
punakalt ta helendab
tulnud sügavalt venemaalt
peremehe loodud serenaad
allilma moodi elulaad

tere, mis on sinu nimi?
meeldib sulle Räikkonen Kimi?
sisimas avatud ainult pimik
vaikust murdev klaasiklirin

sõbrad ammu läinud ära
ema võtab puhkuse täna
maapealt homsest kadunud sära
tütar mehega ammu päral
nuttu täidab kogu maa
tüdruk jälle pisardab
seemneid peab nüüd jagama
ei keegi sind varasta
jumal tuleb taevast maha
näitab meile head ja paha
ilma jääme poolest ajast
seda küll nüüd polnud vaja
vanemate imestuseks
talvekuude pimeduses
vaikse elu inetuses
fentanüüli imendudes
pimedusse pööramisest 
abitusse võõrastusse
kohast rohkem pöörasest
poole aastast põõnates
nii ju soovis meie jumal
kumb meist siin on tegelt rumal?
õlle sisse käib ju humal
mul ei saa olla suva

südamel lasin pumbata
verevool ei suuda mind trumbata
lumi paneb mind sulama
lugu jääd kaugelt kuulama
punakalt ta helendab
tulnud sügavalt venemaalt
peremehe loodud serenaad
allilma moodi elulaad

Allilm

sõber paneb joindi põlema
panen oma ka, põlevad mõlemad
huvitav, mida nad mõtlevad
meie sõbraga kahekesi sõgedad
(sõgedad, sõgedad)

vahel harva läbi tossu näha saab
mida üks on hetkel mõtlemas
oli mõttes kivi võttes ka
et hommikul avan ise väravad
pole hullu, ärkan ise vara ma
kui vaja siis toon kivi juurde ka
hetkel aga ei muretse ma
veel vaja varud enne ära smogeda

sõber paneb joindi põlema
(joindi põlema)
panen oma ka, põlevad mõlemad
(põlevad mõlemad)
huvitav, mida nad mõtlevad
(mida nad mõtlevad)
meie sõbraga kahekesi sõgedad
(sõgedad, sõgedad, sõgedad)

igalühel tuleb teha üks veel
kahe tunniga kuus meil arvel
oma roll igal ühel ja hea meel
võrgutav on mari ja jane kehakeel
kas pole hea olla maanteel
või pigem eksiks ära koduteel, puiesteel?
kogu elu ristteel on salakeel
kadunute argikeel ''on sul kivi veel?''
 
sõber paneb joindi põlema
(joindi põlema)
panen oma ka, põlevad mõlemad
(põlevad mõlemad)
huvitav, mida nad mõtlevad
(mida nad mõtlevad)
meie sõbraga kahekesi sõgedad
(sõgedad, sõgedad, sõgedad)

Sõgedad

saad kõik mis tahad
mitte mis vajad
ei soovi ei taha
jäta kõik maha
saad kõik mis tahad
mitte mis vajad
ei soovi ei taha


sinu jumalad jumaldavad sind
minu jumalad jumaldavad mind
vale usku kummardaja hind
viletsuse kuulutaja hing
oi ei, himu koju tulnd'
oi ei, nisu on ju surm
oi ei, kimuta on turg
oi ei, sinuta on kurb

saad kõik mis tahad
mitte mis vajad
ei soovi ei taha
jäta kõik maha
saad kõik mis tahad
mitte mis vajad
ei soovi ei taha
jäta kõik maha

kõik need päevad tulutult möödusid
tehtud kulutust vaevu märkasid
tõlkes põhjused vaid tärkasid
mõttes maru taas ärkaski

saad kõik mis tahad
mitte mis vajad
ei soovi ei taha
jäta kõik maha
saad kõik mis tahad
mitte mis vajad
ei soovi ei taha
jäta kõik maha

ei pääse, ei kao
müüri ei lao
ei otsi, ei jahi
otsa ei vahi
ei räägi, ei katsu ega minema astu
ei soovi, ei taha - miks jätta kõik maha?
miks jätta kõik maha?

Jäta Kõik Maha

Vaja on ju oma maja, kes siis selle ikka rajab
Maa sisse ajab vaia, las siis õues jälle sajab
Haamrit tunneb nimepidi Depost küsida
Jasper naela taob laua külge kinni püsivalt
Mõttetu see mees kodus kinni nelja seina sees
Silmad punased laiskleb oma väikelaste ees
Tühjast-tähjast tihti neil pada üle keeb
Need on teed, kus nii süda kui ka vaim ainult valu teeb
Trepist veereb alla tühi pudel, kukil keha
Selline on elu, kui Sul pole isa ega ema
Vennad jäävad alati üksteise kaitsele
Rauamekk omistub oma kodu maitsele

Löö mind veel
Oo, löö mind
Löö mind veel
On sul hea
Kui sul on hea 
On mul hea

Püksirihma rütmis ajas kord veel püsida
Paistetavad nahad lõpetavad olematu hüvega 
Õnn on mõne jaoks tormituulte kadumine
Mille järel lakkaks vaikuse anunemine
Teadmata numbrid ja unustatud adressaadid
Kes teist jagas lauale välja kaardid
Need päevad on praagid, kui kobe pole maapind
Välisvooder end ise pikkusesse saagis
Kas sellist Eestit Valdemar tahtis
Oma pere iga kord visatakse prahti
Kivi iseennast seinaks laduda ei oska
Lastekodu ei jätnud akendele kohta

Löö mind veel
Oo, löö mind
Löö mind veel 
On Sul hea 
Kui Sul on hea 
On mul hea

Löö Mind Veel

Tooge lapsed tuppa
Tooge riided tuppa
Tooge kiiged tuppa
Tooge hinged tuppa
Olgu käed neil puhtad

Aga nii ju lõhkeb pomm, mis süütama pandult lõhkev on
Ja süütaja käsi kui leksikon, kus etaloniks epsilon
Kes teist siin mestis on, kus teie päästevestid on
Ulpima pannes testime, kas olukord meitel pärsib veel
Hammas verel
Igavene

Kool
Elukool
Kool
Elukool
Kool
Elukool
Noor
Liiga noor

Vehklevad mehed sõnadega varem eksinud pole olnud, pole olnud
Tunglevad lehed läbi punglevad õitest oma koju (oma kodu)
Põrandat tallava jalaga suruvad gaasi alla
Kähku nad üle kalda hüppavad, isamaale paljalt
Laske meid nüüd tuppa
Andke riided puhtad
Kirves, kiiver kukub kuhja
Vaba mees nüüd eemal puhkab
Jättis kallis sõbrad hukka
Plaanid läksid kahjuks luhta
Pestud käed ei saagi puhtaks

Kool
Elukool
Kool
Elukool
Kool
Elukool
Noor
Liiga noor

(liiga noor)
(elukool)
(liiga noor)
(pool)
Pool, parem pool
Pool, vasak pool
Pool, minu pool
Pool, sinu pool

Kool
Elukool
Elukool
Kool
Elukool
Kool
Elukool
Noor
Liiga noor

Elukool (feat. Inz-True-Mental)

Minu nimi on Pelle-Ludvig Iiripubi
Ja Su ema tunneb minu vastu väga suurt huvi
Mina olengi igavesti kestev suvi
Kruvin ja kruvin nagu vene keeles öeldakse tuvi
Sihtmärki tabab nool ja süstal tapab veeni
Vastaskalda parvlaev vaikselt vajub kreeni
Punkt on see keegi, rohkem ja veelgi
Enter ei näe valesid nagu sina näed neid peeglist

Pole sinumoodi poolfabrikaatne loom
Täisradikaalselt Sind radika külge poon
Puudutan su keha ja moonutan su hinge
Diclomelan maha võtab pinged
Viha teeb ringe ümber ühe hinge
Kuuldavasti vinge olla on singel ingel
Ära põe väike Pets, küll issi leiad üles
Nagu väike valge peni rikka vene naise süles

Mul pole rohkem Sulle enam öelda
Ilma, et see kõlaks üleliia õelalt
Tõdemusi minu jaoks varasem tõendab
Põetav on vastu tahtmist vahel pitsist võetav
Kõetult lõõmav ahi täitunud jälle söega
Kui vaid mõelda, mida kõike ma ei jõua öelda
Mida mul on teha Sinu väljamõeldud tõega
Olid ju nii valmis lihtsalt käega lööma

Ma olen siin, et öelda sulle kes ma täpselt olen
Astud ligi, hambaid korjad maast kui tulen
Siin pole ruumi kuigi palju interpretatsiooniks
Üks vale liigutus või pilk ja teen Su sandiks.
Astud kaks sammu ette, kukud kolm sammu taha
Kaevan augu, hüppad sisse ja Sa mattud maha
Tallinna tõin soojust nagu Kalle Klandorf
Olen sinine ja kurb - nimeks Papa Smurf
Minu elu metsatukas, alati mul silmad kuklas
Ametnikul raha sukas, Eesti enda elu hukas
Tulevik on lihtsalt sitt, olevikust rääkimata
Raske minevikku heita pilk, vihkamata

Kuid tulema pean veel ja vihane mul meel
Nagu Helme - viskan Su siit välja
Enne kümmet saame Maximast veel kalja
Kui tuleb uni, ma magan end välja

Nii tore, nii tore.
Päev on käes, nii tore
Ööpimeduses, nii tore

Need Päevad On Praagid (feat. Papa Bear)

Ominus, ominus
Püha isa, kes oled sa meie kohal taevas
Palvet küsin ma, hingest ajada
Palvet anun ma, näha rohkemat
Palvet vajan ma, ta tundub kõhklevat
Palvest loobuma ma tundun hakkavat

Mida sa ka tead, mida tuleviku mina teeb
Parem on see, kui sa välja ei tee
Mina aga tean, mida sina ei tea
Ja sina ei tea, mida mina ei tea
Oli hea nii nagu olime
Vahepeal tundus nagu hoolime
Nagu sulavõi, sool ja soe sai
Ütleb täna üks bai-bai

Nägemist ütleb ta
Nägemist kaotab ka
Nägemist ütleb ta
Nägemist, harva näha saab
Nägemist
Nägemist
Nägemist
Nä-ge-mist

Ühte asja saab ju mitu korda öelda
Ilma, et see kõlaks üleliia õelalt
Tõega pole paraku siin vaja mõelda
Köidab tunne, mis täies mahus lahtivõetav
Need päevad on praagid, aga kõik läheb mööda
Lillekastja vist ei taha jääda ilma tööta
Ega väga vist pole vaja paluda
Üks meist peab nüüd kaduma
Luba, et ka valuta, sest see ei tule tasuta
Sinu peale panustan, et doosi mulle manustad
Vahetult tahetuna kipub meel vahetuma
Kahetsus, mu haletsus, toonud mulle jahedust
Milline on kadedus, mind vaevab aina paletus
Välimine karedus nüüd sisemine paremus

Nägemist ütleb ta
Nägemist kaotab ka
Nägemist ütleb ta
Nägemist, harva näha saab
Nägemist
Nägemist
Nägemist
Nä-ge-mist

Kord see sadu tuleb taas
Puhtaks pühib kogu maa
Hetkel ma ei kujuta seda ilma ette sinuta
Üksindus laotud müüri maani puruks kukutab
Möödub öö ja tulev kuu
Armastus suvetu
Muretu tumedus
Kesta jäänud kumerus
Su olemus ja mu olemus


Nägemist ütleb ta
Nägemist kaotab ka
Nägemist ütleb ta
Nägemist, harva näha saab
Nägemist
Nägemist
Nägemist
Nä-ge-mist
Nägemist ütleb ta
Nägemist kaotab ka
Nägemist ütleb ta
Nä-ge-mist
Nägemist ütleb ta
Nägemist kaotab ka
Nägemist ütleb ta
Nä-ge-mist

Nägemist

Ärka ülesse
Mõttes mõlgub aeglaselt
Ärka ülesse
Lõppenud lugu kestab veel

Igaveseks ta mõttes olemas on minuga
Igatsedes ka kipub kurbus tuppa tulema
Vihates sind ma Nerisesse pea ees soovin uppuda
Pisarateta abi nõrk nüüd sõbralt peab paluma
Ehk ta vastab vastuvõetud kõnega

Ärka ülesse
Mõttes mõlgub aeglaselt
Ärka ülesse
Lõppenud lugu kestab veel

Tühja-tähja nähtud vaev läinud valjult põhja
Ei tunne enam lõhna, mis tundus nii südant lõhkav
Teineteist põskepidi koos endaga enam vast ei nähta
Sõprus meelte jaoks tundub sedasi kästav
Kahju, et tunned, kuidas nii enam ei jaksaks
Mida mõtet hoida lõnga, mida kuduja ei jätka

Ärka ülesse
Mõttes mõlgub aeglaselt
Ärka ülesse
Lõppenud lugu kestab veel

Ärka Ülesse

Neurotic

sedamoodi

ebalevalt mõtlen nüüd sinust sedamoodi
viisakalt kaugelt hüüda ussisõnu proovin
aeg tegi töö, ebajumal täitis soovid
tühja neid tunded, kui tõbi enam ei hooli
tõstatan noodi, kas me võrdleme pooli
tühjaks jäi minu, mitte sinu voodi
ütled, et jah, aga näitad ega vist mitte
hingelt truu, kõhutunne on lihtne
milleks olla aus, öelda kuidas on lood
süda kuulub mujale olema teisega koos
veetlevalt kumer keha hoiab oma poosi
neid sõnu lausumata kõhklus võita lootis
tead sa üldse palju tõbi sinust hoolis
tahtis näha sind peagi enda kõrval roolis
elavad näited otse elukoolist
ebalevalt mõtlen sinust nüüd sedamoodi

sedamoodi
omamoodi
isemoodi
sedamoodi

milleks kurat mind siia maailma siis loodi
valge kure nokal koti sees siia toodi
ma ei püsi vait ega naerata võltsilt
kõik, mis ma võitsin, taas kasutada võiksin
teed mu ees on põiki, ma ei tunne neid kõiki
ma vajan tõlki, kuidas on ses keeles ma olen mõlkis
ma ei harrasta sörki, nii langetan hoo
paigal vallandub rahutu jala sündroom
avasüli selle kõik ise koju olen toond
nagu joodik keset päeva triiki taas täis joond
vaatan aknast ja mõtlen, mida teha vaid saaks
kuid muserdus on piiritu, taas vireleb keha maas
kui mitte täna, siis homme, nagu eilsel kombeks
hapkomah täidab süstla, surub sügavale soonde
lõputus on soodne, väärtus on isemoodi
ebalevalt mõtlen elust nüüd sedamoodi

sedamoodi
omamoodi
isemoodi
sedamoodi

homse päeva määrab ära ilmateade, mis
ei ole kindel, kas tuleb päike või vihm
silme ees pilvedes olla võib ka siht
löödud risti püha ema pihtimus
tuleb miski uus 
punasem kuub, sügavam juur hoiab tugevana puud
pikad päevad, aga lühikesed kuud
naerataval suul on lopsakam huul
ebalevalt mõtlen edasi ikka sedamoodi

sedamoodi
omamoodi
isemoodi
sedamoodi

Sedamoodi

nii jäiselt puudutavad haprad käed
jäse, mille otsas keha külmaks jätab iga päev
kõik see vaev ju millekski mõeldud vast
lumi tuld sulahirmus kasvatab kui last
kolletuvad seinad tõtt rääkida tajuvad
hirmujanus vajuvad ja mineviku hajuvad
teisel pool liini põhimõte vastab
täna vabadusse põgeneda ei lasta 

kas ta näeb vaenlases paha
või vaatab ta salgavalt maha?

nii arglikult üks tühi silmapaar jälgib
kas ilmuvad ükstapuha millised märgid
tagurpidi rütmis kand hajutab jälgi
käidud rajal suund selgusetuks jäigi
nagu ukselt uksele jutlemas käidi
usk veel truumalt hinges säilib
kas raskus maas hoida saab 
või õhku lendab mu keha taas?
puperdav süda, rahutu meel
kirjeldust otsiva mõtte sõnadeta inimkeel
taludes veel ja veel, aga vajaka on see,
mida tahtes saada endasse peidame
rütmis tatsuva jala närviline värin
parem kui ärevus hinge laastavalt närib
sõltuvus on äri, kus müüjal on käbi
ja ostja peeglis näeb läbi ja lõhki oma häbi

täna me täname tänavaid varakult säravaid
ärkame öösel ja uinume valges
varemed meist varem veel nüüd meie vara asemel
otsime otsi me sel teel alla kaldes
palve mu palvele, mida küsida on raske
küsimus, kas püsimus on igavene üritus?
palve mu palvele, mida küsida on raske
küsimus, kas püsimus on igavene üritus?

kas ma jään aegadest maha,
kui ma võtan aja maha?
kas ta näeb vaenlases paha
või vaatab ta salgavalt maha?

Salgavalt Maha

(nii on ja nii mõtlema peab)
(nii on ja nii mõtlema peab)
(nii on)

ma armastan sind nagu armastan ennast
päevad pole õed nagu ööd pole vennad
surnute hilbudega kaetavad seljad
kerjamist pelgavad viied ja neljad
elu on ilus, aga hingel on vilu
triigitud kortsud taas maha ma silun
mis kunagi oli, pole nüüd enam  minu
lahtine lõng taas omastab sinu
tuli ei lõõma kui ahi on külm
lapitud nägu katab kuivanud sülg
milles on kühvel, mida ma ei tea veel
tunnen ju keelt, olengi see

nii on ja nii mõtlema peab
ma ei tea, kes ma olema peaks 
mis on mus head ja mis on mu vead
kaotatud peaga kirja saanud read

enam vist ei tule midagi head
hea öelda, kui tulevikku ette ei tea
kes seda ikka teada tahaks
õnneks on head, kahjuks ka paha 
täidetud väljad on mõtetes näljas
ehitud pärjad matavad härjad
las ma siis jään korraks aegadest maha 
30 on noor, kes tunneb end vanalt
suudleb tuult ja puudutab sammalt
lukustab põlved, kinnitab kannad
jumal küll kord talle andeks annab
elan oma elu, mis see sinu asi on
käidud on toomas, toomas on koomas
hakkan nüüd looma, tunnen endas looma 
kas ma ka hooman kui asun end pooma

(nii on ja nii mõtlema peab)
(nii on ja nii mõtlema peab)

nii on ja nii mõtlema peab
ma ei tea, kes ma olema peaks  
mis on mus head ja mis on mu vead
kaotatud peaga kirja saanud read

Nii On Ja Nii Mõtlema Peab

Intoxication

Intro

Operaator tagasi
kus ta üldse magaski
nõnda seda vagusi?
ahjaa, õige, Hagudi
Seal, kus vennad veetnud aega,
teinud nalja, näinud vaeva,
võtnud pitsi, lõõpin'd laeva,
pilves peaga vahtin'd taeva.
Pärit tegelt lasnahoodist
mitte suvalisest kuudist
mustakivi kandi poisid
aina rohkem kokku hoidsid
läbi keska, läbi elu
iial lõppen'd nende melu
vahel õlut, vahel pelu,
vahel rallit, vahel pelu.
Huumor, see veres voolab
naeru jagub meie vendlus,
Hakkama saame kõgis heitlustes
välja astume ainult omade eest.
Nendega koos võiks kõike teha
käia mööda ilma, tänavaid põike.
Lähme, poisid, mäkki ka

tere õhtust sõbrad
võtke kuulda, et
alles oli aasta 95
kui ma siia ilma sündisin
aga kui ma maapeale jõudsin
nendega kokku sattusin
seda väga väga väga väga vajasin	
blond juus, pruunisilmsus
meie kodu on mu kindlus
minu uus hingus
ilus mälestus
millest sinu jälestus
vanad ajad meenutavad
teie sõnad tuletavad meelde et
meie vahel
meie vahe
meil pole vahet
rõõmul leidub lahend
meie kolme vahel
see on meie vahel
mis igavesti meie vahel
sel on tegelt vahe
meie kolme vahel
saagu meie tahe
lind kahe vahel
äkki mina olen koletis
saabub saadetis 
meie minevikku lahati
meid kuskil vajati
poisid suureks kasvasid 
üksteist armastasid
vahel end ära kaotasid
aga tegelikult
võiksime oll igavesti
kolmekesti veeta elu 
üksteise mestis
miks siis
sest see lihtsalt on nii
ära saa aru valesti
kolm sõpra üksteist vajasid

Paras aeg, sisse tulen,
öökumes, on kustunud tuled
kolm on siin, teeme viin
toorjuustukook, linnutiib.
Kuid meenutadesseda, kuidas Kapa rihtis ära
Rauno halli auto, millest tekkis palju kära.
Ralliks hoopis kärab me Rauno auto väga,
lapats valgub põhja, summut kukub ära.
Lenska maantee, kiirus suur, toidab kütust narkomuul.
Lasna mõnud, mäki chillid, uues kohas - mahlast grilli.
Mälestusi olnud sitaks palju, ustavus meil kindel kalju.
Nüüd kuulab siia, väike poju - Iga roju, oma koju.

Tahan Koju!

Ghost (feat. j u n a s)

Original: Radiohead
Song: All I Need [live from the Basement]

Popular tracks by punktenter