meil oli eile õhtul jälle konflikt
ja ma ei teadnud, mida oodata
anna andeks, nüüd on küll viimane tipp
see oli üpris kaua koorumas
usaldus ei teki, see tuleb teenida
enne kui loed, proovi üldse algul veerida
võtad raskuse selga nagu ajateenija
ma pole suhtes tugev, sest mulle ei istu seebikad
ma pole väga tihti mina ise
olen aastatega mõistnud et
kui võtan omaks osa pilamisest
tõenäoliselt jäetakse mind rahule
ma tulin jälle koju pimedas
ja tuba oli täpselt sama pime
tõesti üllatav, et üldse enam imestan
õnneks hommikul ma pääsen jälle asfaltile

me sõidame ringi
sa naeratad mulle, ma naeratan vastu
kõik, mida mõtlen, kõik, mida tunnen
loodan veidi, et ma igast piirist üle astun 
miks kurat täna öö on niivõrd hea
miks kurat täna öö on niivõrd hea
ütle palun, miks ei saa sind peast
vihkan, et täna mul sinuga on niivõrd hea

tean küll, et ma olin kunagi teistmoodi
lubasin täiskoori, aga tuba täitsid vaid noodid
tegin valmis välivoodi, palusid mu kõrvale
ma vannun, et ma mõrvan end, kui heitma peaks su kõrvale
miks on vaja minna välja öösel meil
alkohol ning käitume kui pööbel, beib
jalutame, söör ja neid
hiljem olen massohist, mõtlen sulle, parem vist kui unustan
emotsioonid, ei saa tööle neid
ausalt püüan olla arukas
kuid kaotan väga ruttu pea kui minu suunas jalutad
jõuan alustada lauset
kui mind puutud, kuid sa juhid silmi vaid, et verised mu varukad
targad panustaks, et minuga on miski mäda
kuulan öösel biite nii, et kõlab terve kissis tänav
võlad, patud, miks nii harva lõpetame alustatut
alus rapub, kardan, et ma kukun, ära palun lahku

me sõidame ringi
sa naeratad mulle, ma naeratan vastu
kõik, mida mõtlen, kõik, mida tunnen
loodan veidi, et ma igast piirist üle astun 
miks kurat täna öö on niivõrd hea
miks kurat täna öö on niivõrd hea
ütle palun, miks ei saa sind peast
vihkan, et täna sinuga mul oli niivõrd hea

palun tee mulle haiget
tulin merelt juba ammu aga ikka tunnen iga päev ta laineid
olen musketär kuid mu keha torkab ise
iga rakk minus on erakorraline
olen homne päev kuid elan aina minevikus
meenutades teid, libedikud, palun minge vittu
miks iga faking õhtu möödub emodes
eemalda mu pea, keha kadund, olen legomees
jooksen ringiratast, siht on ees - velodroom
arvutan protsenti, mis mu ajust elus on
surmkindlalt, kui mu elust tehtaks kuldvillak
oleks sina number 1 ja teistel ainult null rinnas
ma olen hull, beib, tänan väga bipolaar
vaikselt hajub aja mõju, mil ma kiita saan
vist on lapsik öelda, et sa oled hapnik
kogu vastik õnn on peidus ühes väikses valges kapslis

Comments

g

Waffa

Rauno Ojasalu

Sigrid Kiik

JoKo Thalman

━═☆★ReZ@Boy★☆═━