Anna Karenina

Luikede järv

Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi

Tšaikovski meistriteosed

Rahvusooperis Estonia on sadu ja sadu estoonlasi, kellel on põnevaid lugusid, mida jagada. Alustame päris oma taskuhäälingute sarjaga, kus estoonlased räägivad oma tegemistest siin ja sealpool rampi, kuid mitte ainult! Esimese saate külalisteks on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer, Eesti Rahvusballeti solist Ketlin Oja ning teatri grimmiala juhataja Janika Olup ja grimeerija Reet Gailan. Saate autor on rahvusballeti tantsija Triinu Leppik-Upkin, kes heidab koos külalistega pilgu tulevikku: uus saal? Verdi viimase ooperi „Falstaff“ kontsertettekanne? Balletitantsija karjäär? Grimeerijate argipäev ninade, kõrvade ja jakikarvade keskel? Ühtlasi kuulutame välja konkursi saatesarjale nime leidmiseks. Head kuulamist!

Rahvusooperi taskuhääling

Klassikaliste ballettide pärliks tituleeritud teos räägib loo kirglikust piraadist Conradist, kes armub imekaunisse orjatari Medorasse.

Koreograaf José Carlos Martinez: „Ma ei ole seda balletti kunagi tantsinud, kuid oli huvitav teha midagi traditsioonilist, mitte kaasaegset uusversiooni klassikast. Tahtsin lavastusse panna midagi unikaalselt isiklikku ning tuua esile balletist tuntud hetkede sära ja ilu: võluaia stseen, suur pas de deux ja orjade tants. Seega otsustasin puhta versiooni kasuks, mis oleks sama muinasjutuline kui „Giselle“ või „Pähklipureja“ ning lihtsustada muidu üsnagi keerulise loo dramaturgiat. Keskendun peategelaste Medora ja Conradi armastusloole. Nõnda saab publik nautida peategelaste armastuslugu ja nende tuntud kaaskondlaste seiklusi.

Korsaar

PÄHKLIPUREJA

Pjotr Tšaikovski ballett

Marius Petipa libreto E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ (sen.) muinasjutu järgi

Maailmaesietendus 18. detsembril 1892 Peterburi Maria Teatris

Esietendus Rahvusooperis Estonia 3. detsembril 2023

Rahvusooper Estonia kutsub kõiki nautima üht säravamat ja südant soojendavamat jõulumuinasjuttu! Gyula Harangozó „Pähklipureja“ uuslavastus viib meid imelisele rännakule muinasjutumaailma, milles kõlab Pjotr Tšaikovski armastatud muusika.

PP Tutvustus 1

Uue aasta esimeseks saatekülaliseks Rahvusooper Estonia orkestri trompetist ja trompetirühma kontsertmeister Priit Aimla, kellega räägime Ülo Vinteri legendaarsest muusikalavastusest “Pipi Pikksukk" ja noortele suunatud muusikateatri ning harrastusliku ja rahvamuusika viljelemise olulisusest meie kultuuris. 
Saate teises osas seletavad rekvisiidiala juhataja Gerda-Katrina
Laadung ja dekoratsiooniala juhataja Laura Oolma, kuidas pisiasjades korda luua ja miks rekvisiidilaos koristaja käia ei tohi.
 
Podcastis kasutatud muusika: 
Andrew Lloyd Webber, Meloodia rokk-ooperist „Evita“
Esitajad: Abi Zeider (trompet), Eesti Raadio estraadiorkester, dirigent Paul Mägi LP, 1981, Melodia
⁠Abi Zeider - Мелодия из рок-оперы "Эвита" / Melody from Evita (youtube.com)⁠
Ülo Vinter, „Pipi laul“ muusikalist „Pipi Pikksukk“
Arranžeering: Kristjan Randalu
Esitajad: Kristjan Randalu (klaver), Tallinna Kammerorkester
Salvestus Klaaspärlimängu festival, 2009 (ERP 3710)
⁠http://www.erpmusic.com⁠ 
⁠http://www.randalu.com⁠
⁠https://youtu.be/EdUqfVTa30I?si=ck5itzvg0YzhYWkO⁠

Rahvusooperi taskuhääling: jaanuar 2024

Eesti jaoks pidulikul veebruarikuul räägime vabadusest ja
vastutusest, erinevates kontekstides. Saatekülalisteks on Katrin Karisma ja Piret Krumm, ema ja tütar, kes räägivad, mis tükk on "Kabaree" ja milline on näitlejate roll ning ruum selles lavastuses. 
Saate teises osas vastavad 10 estoonlast kahele väga lihtsale ja ometi keerulisele küsimusele: kuidas olla parem sõber ja kuidas olla parem eestimaallane.
 
Katrini ja Pireti soovilooks on Louis Armstrongi esituses
"Cabaret": ⁠https://open.spotify.com/track/77LwwnpmNJ4mU1yEzK0pf8?si=a0a13e7a954447b8⁠
 
Saate kujunduseks on Entr'acte "Kabareest":
⁠https://open.spotify.com/track/1hV5Jhjq2Nm3Hq9RmEiJQB?si=627b7da058d4454f⁠
Ja ühes kohas pisike lõik ka finaalist:
⁠https://open.spotify.com/track/0R7Ibr60KvyAApXST28JdP?si=f440a6c20eaa4983⁠

Rahvusooper Estonia taskuhääling: veebruar 2024

Märtsikuine saade keskendub noorte vaatajate teatrikülastuseks ettevalmistamisele ja kõrge kunsti ligipääsetavusele. Kohtuvad kaks esmapilgul erinevat lähenemist, mis suures plaanis on ometi ühe asja eest väljas.

Saate esimeses osas jagab Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak kogemusi järjepidevalt õpilastega muusikateatris käimise ja õpilaste, noorte inimeste Eesti kultuuri kasvatamise kohta. 

Teises osas tutvustavad haridustöö juht Tuuli Potik ja tantsija-koreograaf-õpetaja Eve Mutso Estonia uut haridusprojekti “Tajuleebe tantsulugu”, Eesti esimest eelkõige autistlikele ja intellektipuudega lastele mõeldud lavastust.

Podcastis kasutatud muusika:

Kasutatud muusika:

Abtissi laul Richard Rodgersi muusikalist „Helisev muusika“
Esitajad: Annika Tõnuri, Eesti Raadio Estraadiorkester, dirigent Peeter Saul
CD: kogumik „Rahvusooper Estonia 100“ (2006), CD 10, lugu nr 21

Frédéric Chopin, Barcarolle op. 60
Esitaja: Vladimir Feltman
CD: Wyastone Estate Limited, 2011
https://open.spotify.com/track/3K9tt7YsoIh4IA0JDWktdN?si=3qIopAI6RJCdq-3JFRuhMw&context=spotify%3Aplaylist%3A37i9dQZF1DWVidGk00tysG

Frédéric Chopin, Impromptu nr 3, g-moll
Esitaja: Yundi Li
CD: Deutsche Grammophon, 2004
https://open.spotify.com/track/29ZAGoKOX6a4oeB0iFl14z?si=Wo2qL9YeRAaW8mI5JDrKbg&context=spotify%3Aplaylist%3A37i9dQZF1DWVidGk00tysG

Rahvusooper Estonia taskuhääling: märts 2024

Aprilli saates tutvustab kunstnik Reili Evart rahvusballeti uut balletti "Giselle", mille tegevus on toodud 1941. aastasse. Milline võiks olla vana loo uues kuues jutustamise mõju?

Saate teises osas arutlevad esisolistid Jevgeni Grib ja Sergei Upkin tänavu meeste tantsule pühendatud tantsupäeva gala eel, mis on meeste tants ja kes on tantsiv mees.

Saates kasutatud muusika:

Fred Again, „Sabrina (I am a party)“

https://open.spotify.com/track/6zJUp1ihdid6Kn3Ndgcy82?si=08dbfc284281476b

Katkendid Adolphe Adami balletist „Giselle“

Rahvusooper Estonia orkester, dirigent Jüri Alperten

Rahvusooper Estonia taskuhääling: aprill 2024

Kus asub Eesti ooperimaailma kaardil ja mis tuuled suures ooperimaailmas puhuvad? Ooperižanri rahvusvahelist mõõdet avavad Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ja ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan. Saate teises osas tutvustavad lauluhimulised noormehed Matthias Merelaine ja Tobias Tark, mis elu käib Rahvusooper Estonia poistekooris.
 
Podcastis kasutatud muusika:
Cio-Cio-Sani aaria
„Un bel dì, vedremo“ Puccini ooperist „Madama Butterfly“.
Esitajad: Angela Gheorghiu, Londoni Kuningliku Ooperi
orkester, dirigent Sir Edward Downes
⁠https://open.spotify.com/track/7qELvtyiFYtkWmDLGd3FtU⁠
 
Üminakoor Puccini ooperi „Madama Butterfly“ II vaatusest
Esitajad: Accademia di Santa Cecilia koor ja orkester,
dirigent Tullio Serafin
⁠https://open.spotify.com/track/6fLBfi21z67ykOq7Mnfpzn⁠

Rahvusooperi taskuhääling: mai 2024

Hooaja viimase saate külaline on teenekas muusik Toivo Unt.
Saates selgub, et tuntud džässmuusiku ja 55-aastase staažiga rahvusooperi kontrabassimängija elus on mänginud suurt rolli varietee. Kas või kuidas pealtnäha erinevaid muusikalisi maailmu on olnud võimalik ühendada ja mis neist kokkupuudetest sündinud on?
Kuuleme värvikaid seiku minevikust, väärt tähelepanekuid
olevikust ning filosoofilisemaidki seisukohti kunsti tegemise ja kunstnikuks olemise kohta. 


Head kuulamist! 


Podcastis kasutatud muusika:
Orjade koor „Va pensiero“ Verdi ooperist „Nabucco“
Esitajad:
Rahvusooper Estonia orkester ja koor, dirigent Paul Mägi

Dainius Pulauskas „Zig Zag“
⁠https://open.spotify.com/track/0sbutf5a4P4gMsbQHwnsJf?si=8bd7489e89c74931⁠

Rahvusooperi taskuhääling: juuni 2024

Michael Pink on loonud Adolphe Adami „Giselle’ist“ puudutava ja tänapäevase adaptatsiooni, mis põhineb Jean Corelli ja Jules Perrot’ originaalkoreograafial. Ühendades klassikalist ja kaasaegset koreograafiat, mõtestab Pink sügavuti inimeksistentsi olemust ja jutustab haaravalt balletiliteratuuri ühe romantilisema armastusloo.

Pinki „Giselle“ toimub 1940. aastate getos, lisades loole veel ühe mõttetasandi. Vaataja satub II maailmasõjaaegsete rahutuste keerises vaevlevasse Euroopasse, kus petmine ja andestus omandavad hoopis teise, süngema tähenduse. Nagu originaalis, on loo keskmes andestus. Kaks eri maailmadest noort, Giselle ja Albrecht suudavad sõjakoleduste kiuste leida teineteises sügava armastuse. Albrecht aga petab Giselle’i. Ta palub neiult andestust, kuid tema südant rõhub lisaks süüle truudusetuse pärast ka süü iseloomutuse pärast – ta ei suuda vastu panna klassiühiskonna survele ning sõjaraskustele. Lavastaja tõlgendus on üheaegselt õrn, võimas ja mõtteainet pakkuv.

Koreograaf ja lavastaja: Michael Pink (Inglismaa)
Põhineb Northern Ballet Theatre’i lavastusel: lavastaja Christopher Gable ja kunstnik Lez Brotherston
Originaalkoreograafia: Jean Coralli ja Jules Perrot
Muusika: Adolphe Adam, arranžeering Gavin Sutherland
Muusikajuht ja dirigent: Mikk Murdvee
Dirigendid: Lauri Sirp, Jaan Ots
Kunstnik: Reili Evart
Valgus: Rasmus Rembel
Etenduse juht: Anton Osul

„Giselle“

Jevgeni Gribi ja Alisson Kruusmaa ballett
Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 29. novembril 2024

„Valgus maailma lõpust“ räägib loo maailma loomisest, inimkonna sünnist, harmoonia kadumisest, ahnusest ja hävingust ning uue sünnist. Apokalüpsise palge ees paljastuvad nii inimeste süngeimad impulsid kui ka nende hästivarjatud helgemad toonid. Pealiskaudne vajub kõrvale ning jääb vaid inimeseksolemise karge reaalsus, mis on viimane, mida vana maailm veel näeb. Hävingust koidab aga uue maailma tekke võimalikkus. Sünni ja hävingu eri faase ühendab naispeategelase arengulugu, kes koos maailmaga teeb läbi tõusud ja langused, kuid kelle tee viib inimkonna peavoolust eemale. 

Koreograaf-lavastaja: Jevgeni Grib (Teater Vanemuine)
Helilooja: Alisson Kruusmaa
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Andres Kaljuste
Libretist: Eero Epner
Dekoratsioonikunstnik: Kristjan Suits
Kostüümikunstnik: Tanel Veenre
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Eesti Draamateater)

„Valgus maailma lõpust“

„Sisaliku“ maailm on äärmiselt põnev: tegevus toimub kahes paralleelses maailmas – on filmivõtted, kus sõja taustal areneb armastuslugu ja kaadritagune maailm, kus armastus saab ootamatult reaalsuseks. Jutustan lavastajana inimliku armastusloo, mille peategelase jaoks need kaks reaalsust põimuvad nii täielikult, et neil pole enam võimalik vahet teha ja see viib traagilise lõpuni. Sumera muusika on ülivõimas ja annab tugevaid koreograafilisi impulsse. On hämmastav, kui kaasaegne ja aktuaalne on balleti libreto! Siin puudub klassikaliste ooperite ja ballettide stampsüžee, kus enamus sisust on etteaimatav. „Sisalik“ on päris inimeste lugu südamest südamesse.“ Koreograaf, lavastaja Marina Kesler

Rahvusooper Estonia

Popular tracks