Minu seekordseks vestluskaaslaseks on aasta noore ettevõtja tiitli pälvinud Bikeep OÜ tegevjuht Kristjan Lind. Bikeep’i missiooniks, kõige laiemas mõttes, on edendada mikromobiilsuse kaudu keskkonnasäästlikkust, kvaliteetset elukeskkonda ja tervislikke elustiiliharjumusi. Nende põhitooteks on nutikas jalgrattaparkla, mis pakub lahenduse rataste ja tõukerataste mugavaks ning turvaliseks hoiustamiseks. Rääkisime Kristjaniga Bikeep’i tänaseks juba kümneaastasest eluteest ja tulevikuambitsioonidest ning samuti kuidas Kristjani enda ettevõtjaks ja juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud.

“Kui rääkida Bikeep’i visioonist, siis mind kõnetab väga '15 minuti linna' kontseptsioon, mis lihtsamalt öeldes tähendab, et kõik inimese igapäevaeluks vajalik peaks olema tema kodust 15-minutilise jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel. See läheb hästi kokku ka meie tulevikunägemusega – kujundada meie linnad inimkesksemaks, keskkonnasäästlikumaks ja tervislikke elustiiliharjumusi soodustavamaks läbi mikromobiilsuse edendamise. Bikeep’i tagasihoidlik roll selles on muuta mikromobiilsussõiduki kasutamine ülimugavaks ja muretuks.” – Kristjan Lind

Kuulake ikka ...

Kristjan Lind: aitame kujundada linnad inimkesksemaks, keskkonnasäästlikumaks ja tervislikumaks

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord eesmärgistamine. Küsin iseendalt valjult, miks üleüldse endale eesmärke seada, mismoodi eesmärgistamise olemust endale lahti mõtestada ning kuidas üldse eesmärke enda jaoks mõttekaks ja tähendusrikkaks muuta.

“Kõige olulisem võtmeteema eesmärgistamise juures on see, et eesmärkide saavutamisel ei ole mitte kõige tähtsam see, et sa selle eesmärgi tulemuse mõttes nii-öelda ära teed või koju tood, vaid kõige olulisem on see, milliseks inimeseks, milliseks isiksuseks sina selle eesmärgi poole liikumisel ja selle eesmärgi täitmise käigus ise kasvad, milliseks inimeseks sa selle protsessi kaudu küpsed. Ma arvan, et selle nüansi teadvustamine on kõige olulisem eesmärgistamise juures.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka ...

Veiko Valkiainen: eesmärgistamine on valik, milliseks inimeseks soovid kasvada

Seekordses podcasti episoodis on mul külas kaks superviisor-coach’i – Piret Bristol ja Sigrid Melts –, kes on muuhulgas ka süsteemse coachingu eksperdid ja väljaõppe läbiviijad. Olen ise ka coach ja mind hakkas väga huvitama, mida täpsemalt kujutab endast süsteemne coaching ja konstellatsioonide metoodika. Nii istusimegi Pireti ja Sigridiga maha, et vestelda tunnike süsteemse coachingu olemusest. Usun, et see kuulamine on huvitav kõigile, kes soovivad saada paremat arusaama sotsiaalseid välju ja suhete süsteeme käsitlevast coachingu suunast.

"Me ei ole kunagi siin maailmas üksinda. See lihtsalt ei ole võimalik. Me toimetame selles elus ikkagi koos teiste inimestega ja oleme läbi erinevate inimkoosluste omavahel seotud ning mõjutatud. Süsteemne lähenemine coachingus vaatlebki, millised erinevad nö süsteemid su ümber on, mis sind ühel või teisel moel kujundavad-mõjutavad. See tähendab inimese vaatamist või uurimist läbi sotsiaalse keskkonna prisma. Näiteks, kui me käsitleme organisatsiooni või mõnda sealset meeskonda või ka üksik klienti üks-ühele töös, siis me ei tee tööd ainult selle konkreetse kliendiga, vaid kogu laiema süsteemiga, mida klient endaga nö kaasas kannab. Nii võimaldab süsteemne coaching uurida suhete süsteemide korrastavaid printsiipe, millel sarnaselt gravitatsioonijõuga on nähtamatu, kuid võimas mõju kõigele ja kõigile meie maailmas." – Piret Bristol ja Sigrid Melts

Kuulake ikka ...

Piret Bristol ja Sigrid Melts: süsteemne coaching vaatleb meid mõjutavaid sotsiaalseid süsteeme

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tammode pereettevõtluse tulevikuvisiooni kujundav Mihkel Tammo. Mihkel on varasemalt olnud tööstustehnika tootmisettevõtte Estanc juht, Rohetiiger algatuse asutaja ja viimati ka EASi ettevõtluse- ja innovatsioonikeskuse direktor. Nagu öeldud, täna toimetab ta aga Tammode perele kuuluvate ettevõtete valdusühingu – Tammo Industries for Future Communities OÜ – visionäärina. Istusime Mihkliga maha, et põrgatada mõtteid juhtimisfilosoofiast, juhina sügavusse kasvamisest ja vaimsest intelligentsusest.

“Ma arvan, et vaimse intelligentsuse mõiste olemuses hakkab inimese jaoks palju muutuma, kui ta võtab omaks uskumuse, et tõeline väärtus meie elus peitub andmises, mitte saamises. See on minu kogemus. Mulle tundub, et see universum töötab nii. Elu toimib andmise rütmis, mitte saamise rütmis. Kui võtta vaid üks asi meie vestlusest endaga kaasa, siis see võiks olla see mõte.” – Mihkel Tammo

Kuulake ikka ...

Mihkel Tammo: tõeline väärtus meie elus peitub andmises, mitte saamises

In this episode I had an absolute pleasure to host a world-renowned master coach (MCC) Catherine Tanneau. Catherine is specialized in executive coaching and organizational transformation with more than 12 000 hours (!) of coaching under the belt. Catherine is also a professor of leadership at HEC Paris (the #1 rated business school in Europe by Financial Times), and the founder / CEO of Activision-Coaching Institute (an ICF accredited training provider for leaders and coaches). Previously she has served as the chair of the ICF Global Board for Professional Coaches and the president of the ICF French chapter. In addition, Catherine has authored a few books, the most recent one being “Coaching for Leaders” (2021, in French). If you want to experience Catherine’s coaching firsthand, then you are very welcome to join Äripäev’s conference “Coahing 2023” taking place on the 1st of June. Check it out here: https://bit.ly/coaching-2023 Enjoy the conversation!

“I started my journey towards coaching profession some 20 plus years ago when I was in charge of identifying potential acquisitions to be bought by French multinationals. While doing that, I realized that at the end of the day it was not a matter of finance, it was not a matter of strategy – it was actually a matter of people. It was then that I understood that mergers will work only if the people get connected together, quite in a deep way. This was the first moment when I became aware that working with people is really something that is appealing for me. At the end of the day, besides having a good strategy, a good product or service, a good sales team, etcetera, the success boils down to how well the people get along with each other, talk and listen to each other, try to bridge the differences in cultures, and really create a shared community striving towards a common purpose. And then I said, this is what I want to do in the future. I don't want to write powerpoint presentations, instead, I really want to support the people in organizations and help them to be successful.” – Catherine Tanneau

Listen and enjoy!

Catherine Tanneau: the success boils down to how well people get along with each other

Today’s podcast episode is a bit different again. If we believe that leadership is, at its core, a relational practice resting on the power of authentic connection between people, then the primary challenge of leadership is gaining deeper connection and relatedness with others. That is why, in this episode, we explore the practice of Circling as it relates to the leadership, and especially to the practice of Surrendered Leadership. I had a fortune to spend an hour and a half with one of the most renowned Circling experts and practitioners in the world, a coach / trainer of Circling & Surrendered Leadership and Circling Europe co-founder Sean Wilkinson. He lives and breathes Circling and Surrendered Leadership, it is his life’s practice. He has passionately been practicing Circling for over 15 years now and has a deep desire for bringing it into the world. I am truly grateful to Rain Tunger for this opportunity to engage in a wide-ranging conversation with Sean, and I hope you will love it too!

 “If you really start to be aware of the other person and, at the same time, you’re about to deliver them this raw truth, then it’s almost always that your truth changes a little bit. And I actually think it evolves and becomes a deeper truth. In these circumstances then it’s very rare that it’s just this blunt delivery. If you really want to tell someone something truthful, you actually want them to be able to hear it as well. And you care about the way they they’re going to be hearing it. It’s also the same the other way around; like, if you really care about someone, and you say, ‘Yeah, I just really love them; I, you know, I can't tell them these bad things because I really love them’. Well, hang on a second, if you really tune into them, and yourself, you’re going to know that they really need your truth. If you really want to get close with them and be a support to them, your truth is essential. So if you’re holding that back to be ‘caring’, you're actually being way less caring.” – Sean Wilkinson

Listen and enjoy!

Sean Wilkinson: saying the truth is about caring personally

Kena pühadeaega, head sõbrad! Seekordne episood on järjekorras juba kolmas, mis sai salvestatud koos sõbra ja hea teekaaslase gestaltteraapia õpingute ajalt, Katrin Ahlbergiga. Katrin toimetab täna terapeudina, mina coachina. Meid mõlemaid seob sügav huvi inimeste ja psühholoogia vastu, sh ka inimeste juhtimise psühholoogia vastu. Istusime teetassi taga ja lasime mõttelõngal lihtsalt lahti rulluda ning käsitlesime neid teemasid, mis just sel hetkel üles kerkisid ja kõnetasid. Juttu tuleb nii siirusest, ehedusest ja otsekohesusest, samuti valust, kannatamisest ning ohvrimeelsusest ja võimest võtta vastutust, seda kõike ikka (enese)juhtimise kontekstis. Kuigi meie juturada liigub tõesti kõikvõimalikes eri suundades, siis usun, et igaüks leiab siit enda jaoks just selle õige mõttetera, mis just teda praegu sel kevadel kõnetab.

Kuulake ikka ...

Veiko Valkiainen ja Katrin Ahlberg: valu on elu osa, kuid kannatus on valik

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tugevustel põhineva juhtimise ekspert Margus Peek. Margus on mees, kes juba kümmekond aastat aitab juhtidel ja meeskondadel ennast paremini tundma õppida ning arendada just neile omaseid unikaalseid tugevusi. Tõepoolest, tuleb välja, et edukad juhid investeerivad kõvasti nii iseenda kui ka töötajate tugevustesse. Gallupi uuring on välja selgitanud, et ettevõttes, mille juht ei pööra tähelepanu enda ega töötajate individuaalsetele tugevustele, on pühendunud töötajate osakaal vaid 9%-ti. Samas, kui juhi fookus on aga tugevustel, tõuseb pühendunud töötajate osakaal 73%-ni. Istusime Margusega maha, et tugevustel põhinevast juhtimisest lähemalt rääkida.

“Kui mõelda sellele, kuidas ise saada teadlikumaks oma loomuomastest tugevustest, siis üks selline lihtne metoodika on mõelda sellele, mis on mind minevikus edukaks teinud. Ehk millised on olnud minu senised edulood ja hakata neid vaikselt analüüsima. Mis üldse on minu jaoks eduelamus? Kuidas ma olen neid asju teinud, kus ma õnnestusin? Kas ma olen teinud seda üksi või pigem kellegagi koos? Milliste rollide täitmine või ülesannete lahendamine mulle energiat annab? Oluline on just märgata, kust ma selle energia siis sain või milliste tegevuste juures oli minu energiapunkt maksimumis. Ja ka vastupidi – mõelda ka sellele, millised on need ülesanded ja rollid, mis minult pigem energiat röövivad, kus ma pean iseennast kogu aeg nagu tagant sundima ja lükkama, et asjad tehtud saaks. Tugevused tunneb ära just läbi selle, et kuidas ma ennast siis peale üht või teist ülesannet tunnen. Kas mul on õhtul energiat tegeleda hobide, sõprade ja perega või pigem mitte. Just selliseid olukordi analüüsides saame ka aimu, et kes me inimestena oleme ja kus meie tugevused paiknevad.” – Margus Peek

Kuulake ikka ...

Margus Peek: loomuomased tugevused tunneb ära sellest, et nende rakendamine annab meile energiat

Käesolev episood on valminud koostöös Getting Things Done coach’i ja treeneri Paul Vahuriga. Paul aitab juhtidel ja organisatsioonidel saavutada soovitud tulemusi lihtsamini ja väiksema stressiga õpetades David Allen’i poolt loodud personaalse produktiivsuse metoodikat Getting Things Done. Ta on oma karjääri jooksul olnud nii ettevõtja, konsultant kui ka töötanud Microsoftis koolitusjuhina. Tundes Pauli juba mõnda aega, võin öelda, et ta on pühendunud juhtimise ja inimeste isikliku produktiivsuse metoodikate fänn. Meie vestlused Pauliga on minu jaoks alati olnud põnevad. Selles episoodis põrgatamegi Pauliga mõtteid selle ümber, kuidas oma igapäevategevuste virr-varris siiski suuta hoida perspektiivi oma elu tähendusrikkusega. Head kuulamist!

“Tähendusrikkus on primaarsem kui õnnelikus. Õnnelikkus on ka oluline aga õnnelik oled sa siis, kui sul on tähendusrikas elu. Kutsun kõiki avastama oma tegelikku 'miksi', sest see annab meile tähendusrikka elu.” – Paul Vahur

NB! Sõbrad, Paulil on kõigile minu podcasti kuulajatele ka väike üleskutse; nimelt, kui tahate Pauli poolt pakutava personaalse produktiivsuse coachingu kohta rohkem teada, siis saate oma huvi registreerida lehel http://gtd.ee/coaching. Kõik (!) registreerunud saavad TASUTA 1h isiklikku produktiivsust toetavat konsultatsiooni. Kui aga lisate lehe lõpus olevale vormile kommentaariks “Veiko soovitab”, siis osalete lisaks veel ka loosis. Kõigi märksõnaga “Veiko soovitab” registreerunute vahel loosib Paul 20. juunil välja coachingu paketi – 2x neljatunnist coachingut. Aadress on siis gtd.ee/coaching ning ennast registreerides lisage kommentaariks “Veiko soovitab”. Kui teil on nende teemade vastu aga veelgi suurem huvi, siis tasub Pauliga kindlasti eraldi kontakteeruda. Edu!

Paul Vahur: tähendusrikkus on primaarsem kui õnnelikus !

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on teadlikkuse sihipärase praktika õpetaja Ingvar Villido. Ta on arendanud ja õpetanud teadlikkuse rakendamist üle 30. aasta ning tänaseks on tema loengutel ja kursustel osalenud kokku üle 30 000 inimese Eestist ja välismaalt. 2018. aasta märtsis ilmus Ingvarilt raamat “Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus.” 2018. aasta suvel sai Lilleorus valmis rahvusvaheline õppe- ja kompetentsikeskus, mis pakub teadlikkuse sihipärase rakendamise alast koolitust. 2022. aasta aprillis ilmus temalt inglise keelne raamat “Practical Consciousness: Freeing Yourself from Emotional Addiction to Live a More Joyful Life.” Umbes kuu aega tagasi ilmus sama raamat ka Eesti publikule pealkirjaga “Teadvuse praktiline kasutamine: kuidas vabaneda emotsioonide kammitsaist ja nautida elamise rõõmu.” Ingvariga räägimegi teadlikkuse olemusest ja tema rakendamisvõimalustest ja -mõjudest nii indiviidi tasandil kui ka organisatsioonides.

“On olemas nii-öelda kolm universaalset kroonilist puudust. Esimene puudus on vajadus olla keegi. Teine krooniline vajadus on teada ja kontrollida. Ja viimane krooniline vajadus on vajadus olla õnnelik. Miks need on kolm puudust? Neid nimetatakse niimoodi lihtsalt sellepärast, et neil puudub lõpp, samas iga inimene tegelikult otsib neile vastust. Ja nüüd iga inimene, olles selle triaadi mõju all, otsib ainult ühte vastust – kuidas täita need kolm puudust? Kui nüüd tulla Kriya jooga juurde, siis Kriya joogas me teame, et vastus kolmele puudusele on tõeline mina. Niiet jämedalt, võib-olla isegi filosoofiliselt, võiks öelda, et kõikide meie elutegevuste peamine point – miks me siin oleme, miks me siin tegutseme – on eneseotsing. Ning tõeline mina on vastus küsimusele, kuidas olla õnnelik.” — Ingvar Villido

Kuulake ikka …

Ingvar Villido: tõeline mina on vastus küsimusele, kuidas olla õnnelik

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks hinnatumaid IT ja tehnoloogia valdkonna tippjuhte Sergei Anikin. Teda tuntakse vast kõige paremini pikaaegse Pipedrive'i tehnoloogiajuhina, viimati töötas Sergei aga finantstehnoloogia ettevõtte Tuum tegevjuhina. Varasemalt on ta olnud võtmetegija ka Hansapanga ja Skype’i tehnoloogiatiimides. Mul on ütlemata hea meel, et mul avanes võimalus Sergeiga põrgatada mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab.

“Sa panid mind juba eelnevalt mõtlema küsimusele – mis on juhi roll – ja ma kirjutasin isegi mitu erinevat versiooni sellele vastuseks. Mulle meeldib alustada võib-olla sellest, et mis on üldse organisatsiooni eksisteerimise põhjus. Me võime teatud tasandil rääkida, et selleks on raha teenimine, klientide teenindamine, inimestele töö pakkumine ja nii edasi, aga iga organisatsioon teeb seda ju mingil omal spetsiifilisel moel ja viisil. Mina usun, et see sügavam tunnetus organisatsiooni peaeesmärgist ongi tema põhjus eksisteerimiseks. Ja see ei pruugi alati olla see, mis on missioonina ametlikult kuhugi dokumenti kirja pandud versioon, vaid see on midagi enamat. Kui minna kergelt esoteeriliseks, siis võib ette kujutada, et igal organisatsioonil on nö oma hing, mis väljendabki organisatsiooni peaeesmärki ja on aluseks tema eksistentsile. Nüüd juhi roll, tema esmane roll, on kõigepealt ise aru saada, mis on selle konkreetse organisatsiooni eksisteerimise peaeesmärk ning seejärel see võimalikult selgelt ja järjepidevalt kõikidele asjaosalistele nende keelde tõlkida. Aga pahatihti jääb juhtidel see esmane ülesanne nõrgaks või lausa vahele. Ei ole tavatu, kui uus juht tuleb majja ja hakkab nö oma eesmärke kujundama ettevõtte eesmärkideks. Ta ei püüagi sügavamalt mõista, mis tegelikult on selle organisatsiooni peaeesmärk, et siis oma eesmärke nende järgi joondada, vaid nö asetab oma eesmärgid selle organisatsiooni eesmärkide asemele. Ja loomulikult tekib siit ka kohe konflikt organisatsiooni olemusliku peaeesmärgi ja ettevõtte juhi eesmärkide vahel.” – Sergei Anikin

Kuulake ikka ...

Sergei Anikin: juhi esmane roll on luua selgus organisatsiooni eksisteerimise peaeesmärgi ümber

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tippsõudjast olümpiamedalist Allar Raja. Allar on sõudmisega tegelenud 1995. aastast ning oma ligemale 25-aastase sportlaskarjääri jooksul saavutanud lisaks Rio olümpiamängude pronksmedalile neljal korral ka Euroopa meistrivõistluste kuldmedali. Olen veendunud, et tippsport on (enese)juhtimisele hea metafoor ning Allari käest tahatsingi uurida, mida tuleb teha, et edu saaks harjumuseks.

“Kui me sportlastena paneme endale näiteks eesmärgiks tuua ära olümpiamängude kuldmedal. Ja see mõtteviis sinna taha kujuneb selliseks, et ma luban endal olla õnnelik ja rahul alles siis, kui ma saavutan selle kuldmedali. Et senikaua ma rassin tööd teha ja pingutan ninast veri väljas. Kuid sellega võib aga kaasneda see, et sa võtad kogu sellest protsessist naudingu välja. Jääb järele vaid selline rutiinne must töö, mida sa ei luba ega oska enam nautida enne, kui oled lõppeesmärgi saavutanud. Paradoksaalsel moel võib aga juhtuda see, et kui sa saavutadki siis selle kuldmedali ja arvad, et nüüd lõpuks oled kauaoodatud õnneseisundi saavutanud, siis tegelikult sinu õnnetase pikemas perspektiivis sellest ei muutu. Mul on varasemalt peale edukat võistlust korduvalt kogenud seda, et ma sõidan lennukiga võistluselt koju ja sees on täielik tühjus. Mis siis, et ma olin kellestki kaks sekki kiirem?! Kuid juba aastaid on minu mõtteviisis toimunud muutus. Ma annan alati oma hetke parima, iga treening annan endast parima ning ma oskan seda nautida. Ja sealjuures küsin endalt pidevalt, mida ma saan veel teha, et käituda kui olümpiavõitja. See muutis kogu protsessi mõnusaks. See on niisugune mõnus fulfillment tunne ja totaalselt täiesti erinev varasematest aastatest. Täna ma tõesti naudin sõudmist sellisel kujul.” – Allar Raja

Kuulake ikka ...

Allar Raja: küsin endalt pidevalt, mida ma saan veel teha, et käituda kui olümpiavõitja

It was an honour and real pleasure to chat an hour with Elisabet Sahtouris, a renowned evolution biologist and futurist who is exploring the relevance of biological systems to organizational design in business, government and globalisation. She currently holds the Elisabet Sahtouris Chair in Living Economies at the World Business Academy, Santa Barbara, California and is a Professor in Residence at Chaminade University, School of Business & Communication, Honolulu, Hawaii. Her books include “A Walk Through Time: From Stardust to Us”, “Biology Revisioned” (co-authored with Willis Harman), “EarthDance: Living Systems in Evolution”, and “Gaia’s Dance: The Story of Earth & Us”. Elisabet is currently visiting Estonia, speaking at many venues and events (the complete list of the speaking engagements can be found on the Gaia Akadeemia webpage).

“Caterpillars chew their way through ecosystems leaving a path of destruction as they get fatter and fatter. A caterpillar can eat up to three hundred times its own weight in a day, devastating many plants in the process, continuing to eat until it’s so bloated that it hangs itself up and goes to sleep, its skin hardening into a chrysalis. Then, within the chrysalis, within the body of the dormant caterpillar, a new and very different kind of creature, the butterfly, starts to form. These changes occur when the crisis of overeating, fatigue and breakdown opens the door for the caterpillar gradually to begin developing into a butterfly. Such metamorphosis makes a good metaphor for the great changes we are experiencing in the world today. Our bloated old system is rapidly becoming defunct while the vision of a new and very different society is now emerging like a butterfly, seeing our human society not in the metaphors and models of mechanism as well-oiled social machinery, but in those of evolving, self-organising and intelligent living organism.” – Elisabet Sahtouris

Listen and enjoy!

Elisabet Sahtouris: the world on the way to becoming a butterfly

Käesolev podcasti episood on jälle veidi teistsugune. Seekord arutlen isekeskis valjult väärikuse teemal. Mind on väärikus kui nähtus kogu aeg paelunud ja praegu tundus paras aeg oma selleteemalisi mõtteid selgemaks rääkida. Usun ja loodan, et saate siit ise ka inspiratsiooni väärikuse teadvustamiseks ja mõtestamiseks.

“Mulle on alati olnud sümpaatsed inimesed, kes on väärikad; kuigi ma ei ole pidanud seda nähtust kunagi lahti seletama, mis see siis ikkagi on, mis nende inimeste juures mind paelub. Ja ma olen viimasel ajal hakanud üha rohkem ja rohkem sellele teemale mõtlema, see on kuidagi pinnale kerkinud. Et mida see siis ikkagi tähendab, kui sa mõne inimese kohta ütled, et ta on väärikas või et temast õhkub väärikust? Mis see siis on, mis teeb ühest inimesest sellise, kelle kohta me võiksime öelda, et ta on väärikas inimene? Kõige esimene tunnus, mis võib-olla minu jaoks väärikust iseloomustab, on teatav selline selge enesetaju, mida iseloomustab hea kontakt nii välisreaalsusega kui ka iseenda sisemise olemuse ja inimlikkusega. Selles on mingisugune selline haavatavus ja alandlikkus elu ees, mis käib inimeseks olemisega kaasas. Ja väärikuse paradoks seisnebki selles, et kui ma inimesena luban endal olla see, kes ma päriselt olen – mingil tasandil oleme inimestena alati haavatavad ja nõrgad – siis see maailma reaalsustaju ja kooskõla iseendaga muutub iseenesest tugevuseks, mida ehk võiks siis nimetada väärikuseks.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka ...

Traktaat väärikuse teemal

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Utilitas Tallinn ja Utilitas Eesti juhatuse liige Lauri Lugna. Lauri on pikaaegse avaliku sektori tippjuhina varasemalt töötanud muuhulgas siseministeeriumi kantslerina, peadirektori asetäitjana maanteeametis ja juhatuse esimehena Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses. Nagu ikka, hakkas mind huvitama, mis mees see Lauri selline on. Nii istusimegi Lauriga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab.

“Juhi rollis on hästi oluline luua organisatsiooni kui terviku vaates selgust. Kui organisatsioonid kasvavad suuremaks kui kümme-viisteist inimest, hakkab reeglina nende toimivusse tekkima keerukusi. Üksused hakkavad toimetama igaüks rohkem oma eesmärkide kallal, üksuste sees kujunevad välja mikrokultuurid ja organisatsiooni kui terviku vaade võib kaduma minna. Olen varasemalt kohanud olukordi, kus üksused hakkavad organisatsiooni sees jõuliselt oma asja ajama või siis üritavad efektiivistamise sildi all teatud ülesandeid teistesse üksustesse nihutada. Kui me aga tõstame tööd ühest kohast teise, siis ega organisatsioon ju tervikuna sellest tõhusamalt toimima ei hakka. Niiet kui üks või teine üksus ajab ennastunustavalt oma asja, ja kitsalt vaadates võibki see õige tunduda, ei pruugi terviku vaates see tegelikult mõistlik olla. Nüüd organisatsiooni tippjuhi roll ongi mõnes mõttes nihutada need kastid struktuurijoonise peal õhku ja saada see organisatsioon jälle tervikult joondatuna toimima. Juhi roll on just nimelt seda selgust ja lihtsust luua organisatsiooni kui terviku vaates. See tähendab ühelt poolt siis rohkem lihtsust ja selgust ning teiselt poolt joondatust ja ühist arusaama, mille nimel me siin kõik koos toimetame.” – Lauri Lugna

Kuulake ikka ...

Lauri Lugna: juhi roll on luua selgust ja lihtsust organisatsiooni kui terviku vaates

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on rahvusvahelise IT, andmesüsteemide ja disainiettevõtte Solita Eesti juht Märt Ridala. Märt on IT ja tehnoloogia valdkonnas tegutsenud pikalt, ka meie omavaheline kokkupuude on pärit juba MicroLinki ja Elioni ühinemisaegadest. Viimased kuus aastat aga on Märt arendanud ja juhtinud Solita Eesti meeskonda. Elu viis meid nüüd aastaid hiljem uuesti kokku ning meil oli väga mitmekesine ja hea vaibiga vestlus, kus mõnuga lobisesime juhtimise erinevatest keerdkäikudest. Nii arutlesime näiteks, kuidas hea mõte vältida riske muutub ühel hetkel piiravaks protsessiks või kontrollivaks komisjoniks, millest aasta pärast on juba võimatu lahti saada. Või siis, kuidas teha nii, et inimesed saaksid võimalikult palju ise otsustada, aga et oleks tagatud ka tegutsemisefektiivsus? Otsustusõiguse kontekstis arutlesime aga näiteks sellest, kui juhi vastus "aga vaata ja otsusta ise" tekitab tiimiliikmes pigem ebakindlust – kas siis oleks parem, kui raskeid valikuid teeks ikka keegi teine? Ühesõnaga – mul oli ülimalt hea meel Märdiga tunnike koos veeta ning temaga juhtimisest ja juhiks olemisest mõtteid põrgatada.

Kuulake ikka ....

Märt Ridala: juhtimist on vaja, juhtimisballasti mitte – aga kus läheb nendevaheline piir?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach, koolitaja ja superviisor Liisa Raudsepp, kes igapäevaselt toimetab konsultatsiooniettevõttes Tripod. Mind tõmbas Liisaga vestlema, sest ta uuris oma värskelt kaitstud magistritöös, kuivõrd tulemuslik on coaching, millest see õigupoolest sõltub ja kuidas mõtestavad seda temaatikat enda jaoks Eesti personalijuhid ja coachid. Mind on ammu intrigeerinud, kuidas hinnata coachingu tulemuslikkust; kui see teema ka Sind kõnetab, siis kuula ikka ja saame koos selgust juurde!

“Praegu on tõesti nö coachingu buum, see teema on popp ja tavaarusaamine on, et igaüks võiks kindlasti seda kogeda; parem juba, kui ta seda ka õpib; veel parem, kui ta seda ise igapäevaselt rakendab! Me elame sellisel ajal praegu ja ma kindlasti ei taha öelda, et selles poleks oma tõetera sees; vastupidi, coaching on ka uuringute kohaselt väga potentsiaalikas lähenemine. Põhjus on lihtne, ta arvestab eeskätt inimese sisemise motivatsiooni teguritega – autonoomia kasvatamine, pädevuse tõstmine, kuuluvustunde kinnitamine jne. Coachingu põhitulemus ju väga sageli ongi enesehinnangu ja enesekindluse kasv, nii nagu näitas ka näiteks viimane ICF Estonia uuring. Ehk kõige olulisem tulemus, mida inimesed coachingust saavad – ja nad kindlasti saavad palju muud head ka –, on ikkagi enesehinnangu ja enesekindluse tõus, kuigi nad algselt võib-olla läksid coachingusse otsima midagi muud.” – Liisa Raudsepp

Kuulake ikka ...

Liisa Raudsepp: coachingu põhitulemus on enesehinnangu ja enesekindluse tõus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Inbank’i kaasasutaja ja tegevjuht Priit Põldoja. Priidu juhtimistaust on paljuski seotud Hansapangaga, kus ta kasvas tippjuhiks ning viimati töötas Hansapank Eesti juhi positsioonil. Viimased 13 aastat aga on Priit koos Jan Andresooga arendanud Inbank’i, mille nad 2010. aastal koos asutasid. Nagu ikka, hakkas mind huvitama, mis mees see Priit selline on. Nii istusimegi Priiduga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab.
 
“Mul on üks oluline iseloomujoon, mis võib aeg-ajalt olla ka kergelt häiriv, aga minu jaoks on tähtis standardite seadmine. Ma arvan, et juhina on tähtis, et sa hoiad sellist ühtset nõudlikku mõõdupuud üleval. Ma olen nõudlik nii enda suhtes ja ma nõudlik ka teiste suhtes. Nii nagu spordis, saad sa heaks siis, kui sa kõvasti harjutad ja suudad surve all tulemust teha. Aga kahjuks ei ole alati nii, et kõik seda iseenesest mõistavad. Kui kuskil joostakse lati alt läbi, siis tegelikult ma ikkagi olen häiritud sellest. Ma usun ka, et inimestel, kes kõvasti panustavad ja omalt poolt teevad ekstra pingutusi, ei ole hea meel, kui nad näevad oma kolleege kõrval nö vaba sõitu tegemas. Seetõttu paneb juht paika standardid. Igapäevaselt kõrgete standardite ülevalhoidmine võib mõnikord luua ka pingeid, aga teistpidi ma arvan, et pikas perspektiivis loob see ettevõttele õige kultuurikihi, mistõttu hiljem ei pea enam seda ekstra fookuses hoidma, vaid tegelikult võtavad ettevõtte inimesed ise sellise hoiaku omaks. Ühel hetkel jookseb selline toimimisviis läbi erinevate organisatsiooni kihtide, kus juba loomupäraselt hoitakse neid standardeid üleval. Niiet tulemustele orienteeritus on minuga alati kaasas käinud ja seetõttu on standardite seadmine üks minu kui juhi oluline roll.” – Priit Põldoja

Kuulake ikka ...

Priit Põldoja: juht paneb paika standardid

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Häirekeskuse juht Kätlin Alvela. Kätlin on avalikus sektoris juhi ametit pidanud ligi 20 aastat. Ta jäi mulle silma juba siis, kui eelmisel aastal selgusid konkursi “Parim juht 2022„ finalistid. Jällegi köitis ta mu tähelepanu, kui ühel pühapäeval jäin teda kuulama saates „Hommik Anuga“, kui ta uhkusega oma tätoveeringutest rääkis. Mind hakkas huvitama, kes on see eriline tippjuhist naine, kes veel sellist ägedat organisatsiooni eest veab. Nii istusimegi Kätliniga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab.

“Ma olen hästi tugevalt erinevusi ja inimlikke erisusi tolereeriv juht. Tihtipeale kasutatakse seda hoiakut ka nö loosungina – justkui see on midagi, mida oleks õige öelda – et me kedagi ei diskrimineeri.  Minu jaoks aga see ei ole sõnakõlks, minu jaoks on see väga sügav sisemine veendumus. Meil kõigil on õigus olla eriline. Ütleme selline kõikvõimalike erisuste aktsepteerimine, mõistmine, nende tundmaõppimine ja eelarvamustevaba olemine on küll see, mis on tulnud hästi tugevalt mulle eluga kaasa. Mulle tohutult meeldivad sellised erilised inimesed, nagu positiivses mõttes kiiksuga inimesed. Mida erilisem inimene, seda põnevam. Tõele au andes, ega ma ise ka ei ole päris tavaline, neid tätoveeringute lugusid olen ju varem mitmel korral rääkinud. Ja mulle meeldib nende inimestega koos töötada. Mulle meeldib neilt õppida. Ja juhina ma kindlasti heas mõttes kasutan neid erinevusi ära. Sest nendel erilistel inimestel on erilised loomuomased tugevused, ja oma tiimis ma väga hindan neid erilisi tugevusi.” – Kätlin Alvela

Kuulake ikka ...

Kätlin Alvela: meil kõigil on õigus olla eriline

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on “Let's Do It World!„ liikumise eestvedaja ja kestliku elu entusiast Anneli Ohvril. Anneli on olnud juhtiv jõud ülemaailmses püüdluses muuta meie planeet puhtamaks ja jätkusuutlikumaks. Alates sellest ajast, kui “Let's Do It World!„ käivitas oma esimese koristusaktsiooni Eestis, on Anneli ja tema meeskond innustanud miljoneid inimesi üle kogu maailma tulema kokku ja aitama kaasa puhtama elukeskkonna loomisele – muutes nii ühepäevase aktsiooni globaalseks liikumiseks. Tänases episoodis räägimegi Anneliga selle liikumise eestvedamise tagamaadest ning põnevatest isiklikest lugudest ja väljakutsetest, mis kaasnevad suurte keskkonnaalaste algatuste juhtimisega.

“Kui küsida, kas sa usud, et on võimalik samal ajal majanduslik kasv ja kestlik eluviis? Kui sa selliselt selle küsimuse püstitad, siis minu vastuküsimus on, et miks me üldse peaksime majanduslikult kasvama?! Ehk siis praegune majandusmudel on üles ehitatud selliselt, et ta lihtsalt peab kasvama, sest muidu ta kukub kokku. Ja see ongi selle majandusmudeli kõige suurem viga.” – Anneli Ohvril

Kuulake ikka ...

Anneli Ohvril: miks me ühiskonnana peaksime üldse majanduslikult kasvama?!

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Teemaks on sel korral vastupanu muutustele. Tänases episoodis sukeldun sügavale käitumisharjumuste muutuste keerukusse. Toetudes Harvardi ülikooli professorite Robert Kegan’i ja Lisa Lahey’i poolt loodud “Immunity to Change” raamistikule, püüan selgitada, miks inimesed sageli oma käitumisharjumusi muuta ei suuda, seda isegi hoolimata siirast soovist ja päris tahtest. Episoodis käsitlen, kuidas meie alateadlikud uskumused ja senine identiteet võivad osutuda isikliku ja professionaalse arengu takistusteks ning kuidas nendest uskumustest teadlikuks saada ja nad muutusi toetavaks jõuks pöörata.

“Paradoksaalsel moel oleme inimestema ülikehvad soovitud muutuste elluviimisel. Kui tõesti soovime kestlikke muutusi oma ellu kutsuda, siis peame kõigepealt mõistma ja teadvustama alateadlikke uskumusi, mis meid vanades mustrites kinni hoiavad. Nii näiteks võivad nö vana kooli juhid isegi ratsionaalsel tasandil aru saada, et kogu tiimile oleks elutervem ja kasulikum, kui nad rakendaksid kaasavamat, hoolivamat ja arengule suunatud coachivat stiili, kuid neid takistab alateadlik uskumus, et nn tugevad juhid nii ei tee – see on pigem nõrga juhi tunnus. Sageli ei luba sedalaadi alateadlikud uskumused neil päriselt väljuda oma senisest jõulisest käitumismustrist. Sellised uskumused mõjutavad nende arusaama heast juhtimisest kuskil sügaval identiteedi tasandil, hoides neid tagasi kaasavama juhtimisstiili poole liikumast. Nad isegi ei suuda endale lõpuni teadvustada, et see ongi põhjus, miks nad vanades mustrites jätkuvalt kinni on. Eduka muutuse võti aga peitub just sedalaadi uskumuste pinnale kergitamises ja teadvustamises ning selle kaudu uute, teadlike valikute tegemises, mis suunavad meid soovitud tulevikunägemuse poole.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka ...

Ületades coachinguga muutustele vastupanu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu. Elisas töötatud aja jooksul on Andrus töötanud nii turundusdirektorina kui ka seejärel juhtinud juhatuse liikmena eri perioodidel Äri- ja Erakliendiüksuseid. Ma ei tundnud Andrust varem, kuid seda ägedam oli tundma õppida tema vaateid juhtimisfilosoofiale, kus ta rõhutab, kuidas juhtimine on võimekus mobiliseerida organisatsiooni energiat. Arutleme ka selle üle, kuidas Elisa on oma juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri kohandanud agiilsuspõhimõtetele vastavaks, et käia ühte sammu pidevalt muutuva ärimaailmaga. Andrus jagab ka oma mõtteid organisatsioonikultuuri ja psühholoogilise turvalisuse tähtsusest, töötajate võimestamisest ning sellest, kuidas erinevad juhtimisstiilid mängivad olulist rolli erinevates olukordades.

"Juhtimine on võimekus mobiliseerida ja suunata organisatsioonilist energiat. Minu nägemuses peitub eestvedamise roll suures osas organisatsioonilise energia valla päästmises. Võib-olla toon võrdluse Einsteiniga ja tema tuntud võrrandiga E=mc2, kus isegi ühes väikeses terakeses peitub tohutu energia sees. Samamoodi on lugu inimestega: see energia tuleb lihtsalt üles leida ja vabastada. Selleks on vaja leida õige tasakaal meeskonda suunava ja kaasava juhtimise vahel, et luua dünaamiline, kuid samas stabiilne organisatsioon. Edukas juhtimine on justkui tants erinevate juhtimisstiilide vahel, pidevalt kohandudes erinevate olukordade nõudmistega." - Andrus Hiiepuu

Kuulake ikka ...

Andrus Hiiepuu: juhtimine kui organisatsiooni energia mobiliseerimise kunst

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Sihtasutuse Tartu 2024 juht Kuldar Leis, kes koos oma tiimiga koordineerib Euroopa kultuuripealinna tänavust programmi Lõuna-Eestis. Tema renomee ettevõtluse edendamisel viimase veerandsaja aasta jooksul on muljetavaldav; ta on edukalt toimetanud mitmes erinevas ärivaldkonnas, hariduse ja ettevõtluse põimises, regionaalsel tasemel kogukonna juhtimises jne. Kuldar on endine Hoiupanga regioonijuht, tuntud kui Ösel Foodsi ja Premia Foodsi endine juht, samuti kui Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja rajaja ning seotud mitmete ettevõtete börsile viimisega. Eks ta on senini ühe omanikuna seotud mitmete ettevõtete arengu juures. Mulle on avaldanud sügavat muljet Kuldari kirglik ettevõtja mentaliteet, innovatsioonile keskendumine ja tohutu pealehakkamine uute initsiatiivide elluviimisel. Nii istusimegi Kuldariga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema ettevõtjaks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab.

“Ma ei teagi, kust see selline pidev uute ettevõtmiste soov minus pärit on, et ikka ja jälle tahan midagi uut ära teha. Aga nii on läinud ja see tegelikult hoiab mind erksana elus. Kui on mingi uus valdkond või mingi uus tegevussuund, isegi millest ma võib-olla algselt lõpuni aru ei saa, siis see kuidagi ikkagi motiveerib tegutsema. Paneme siis hea tiimi kokku ja teeme ära! Äkki on see, mis muudab, kui mitte kogu maailma, siis vähemalt mingit osa sellest paremaks. Ma kohe tahan asju ette võtta, algatada muutusi, mis pole ainult mulle või mu ettevõtetele kasulikud, vaid mis aitavad kaasa terve kogukonna heaolule.” – Kuldar Leis

Kuulake ikka ...

Kuldar Leis: ettevõtlikkus kui eluviis

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põim Kama, kommunikatsiooniekspert, publitsist ja poliitikavaatleja, kes on oma mõtteid jaganud seni pigem poliitikasaadetes ja arvamuskülgedel. Põim on TUUM Consulting OÜ asutaja ja juht ning tuntud ennekõike keeruliste ja väljakutset pakkuvate olukordade strateegilise nõustajana, kes pakub juhtidele ja meeskondadele väärtuslikku kõrvalpilku. Ta on kogenud nii poliitilises ja avaliku sektori kommunikatsioonis kui erinevate ettevõtete avalike ja meediasuhete kujundamisel. Seekordses saates räägime Põimuga aga hoopis inimlikumatel ja elulisematel teemadel – enese tundma õppimisest, valikute tegemisest, iseolemisest ja loobumise kunstist. Põim räägib, kuidas isiklikud väärtused ja selge visioon aitavad juhtidel luua tugevaid meeskondi ja edukaid organisatsioone. Ta toob esile, et ausus, selgus ja julgus oma suhete juhtimisel ja eesmärkide kommunikeerimisel pole mitte ainult võimalik, vaid tänapäeva kiirelt muutuvas ja infomürast küllastunud maailmas hädavajalik. Kama jagab praktilisi näpunäiteid, kuidas juhid saavad oma sisemisi tugevusi avastada ja neid oma töös efektiivselt rakendada ning rõhutab pideva enesearengu tähtsust.

„Igaüks võiks eneselt küsida: millist maailma ma loon? Kui juht on kindel, kes ta on, milleks ta siin maailmas on ja mida ta tahab saavutada, on tal eeldused viia oma meeskond ja organisatsioon uuele tasemele. Sageli me kas ei tunne iseennast või kipume oma olemust ja väärtusi varjama, eriti töösuhetes kanname rolle ja maske, püüdes vastata ootustele, mida arvame teistel enese suhtes olevat. See on kurnav ja toob varem või hiljem kaasa pettumuse, sest ükskõik, kas räägime isikubrändist või laiemalt iseendaks olemisest, pole neil inimestel, kellega me tõepoolest sobime, olgu nendeks kliendid, koostööpartnerid, investorid või laiem avalikkus, neil pole võimalik meid üles leida ja ära tunda, kui me ennast ei näita või pole arusaadavad. Ennekõike hoiab tugev ja seesmistel väärtustel põhinev kuvand ning selge suhtlus juhtidele aega kokku, see vähendab vääritimõistmist ja segadust.“ – Põim Kama

Kuulake ikka ...

PS! Väike eelhoiatus: mõnes üksikus kohas ei vasta helikvaliteet ootustele.

Põim Kama: Iga juht võiks eneselt küsida – millist maailma ma loon?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on naistippjuht Kadi Lambot. Ta on olnud mitmete ettevõtete eesotsas, viimati tegutsedes Confido Meditsiinikeskuse juhatuse liikme ja meditsiinijuhina. Mul oli võimalus Kadiga tunnike vestelda ning rääkida tema karjäärist ja õppetundidest juhina.

“Mulle on alati olnud oluline oma uskumuste ja põhiväärtustega kooskõlas olemine.” – Kadi Lambot

Kuulake ikka ...

Kadi Lambot: mulle on oluline oma uskumuste ja põhiväärtustega kooskõlas olemine

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja kestlikkuse ekspert Maris Ojamuru. Tal on enam kui viisteist aastat kogemust ESG ja jätkusuutlikkuse teemade lahti mõtestamise ja teadliku juhtimise teemadel erinevates sektorites. Täna toimetab Maris oma ettevõttes Sustinere, mis aitabki organisatsioonidel integreerida kestlikku lähenemist oma igapäevastesse tegevustesse, pakkudes nõustamist ja strateegiaid, mis edendavad ESG eesmärke. Selles episoodis arutame Marisega, kas ja kuidas saaksid majanduskasv ja kestlik areng käia käsikäes, luues nii ärimudeleid ja -lahendusi, mis mitte ainult ei vähenda negatiivset mõju looduskeskkonnale ja ühiskonnale, vaid pakuksid ka täiesti uusi võimalusi ettevõtetele. Mulle väga sümpatiseerib, kuidas Maris kõneleb otse südamest, rõhutades igaühe võimet mõjutada meie keskkonda ja tulevikku.

“Usun, et igaüks meist mõtleb oma laste tulevikule ja nende võimalustele kogeda samu lihtsaid rõõme, mida me ise oleme saanud nautida – olgu selleks kevadine värske õhk, lindude laul akna taga või heina lõhn lapsepõlves. Mõistmine, et meie tänased valikud võivad jätta tulevased põlved nendest kogemustest ilma, peaks meid kõiki sügavalt puudutama ja innustama tegutsema. Pole oluline, kui suur su panus tundub, on selleks siis kodus prügi sorteerimine, erinevate tarbimisharjumuste ülevaatamine või oma oskuste ja kire kasutamine mõnel muul viisil maailma kestlikumaks muutmisel – iga panus loeb. Igaühel meist võiks olla mingi oma viis sellesse olukorda leevendust tuua. Sarnaselt liblikatiiva löögi efektile võivad Sinu teadlikumad igapäevased valikud käivitada positiivsete muutuste ahela.” – Maris Ojamuru

Kuulake ikka ...

Maris Ojamuru: ettevõtlus saab kasvada moel, mis toetab samaaegselt ka ühiskonna kestlikku arengut

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Alexela Grupi asutaja ning suuromanik Heiti Hääl. Tal on rohkem kui 30 aastat ettevõtluskogemust erinevates valdkondades. Lisaks on ta paljude ühiskondlikult oluliste ettevõtmiste liige või toetaja. Mulle sümpatiseeris Heiti sirgjoonelisus ja selged seisukohad väga mitmetes eri teemades. Vestluse käigus käsitlesime Heiti karjääriteekonda, juhtimisfilosoofiat, ettevõtluse algust ja arengut, meeskonnatööd ja inimeste juhtimist, otsuste tegemist ja riskide võtmist. Samuti jõudsime oma jutuga ka isiklikematele teemadele nagu stressiga toimetulek, töö ja eraelu tasakaal ning hobide olulisus. Servapidi puudutasime ka Eesti majandust, haridust ja poliitikat laiemalt. Põnev!

“Tööd olen ma elus teinud palju. Esimesed kakskümmend viis aastat ettevõtjana tegin ma tõesti väga palju tööd. Kui perre sündis teine laps, siis kutsus naine mind haiglasse järele. Mäletan, kuidas ma suutsin seepeale moodustada naisele küsimuse – et mul on jube tihe päev, andes mõista, kas ta saaks haiglast koju saabumist homseni edasi lükata. See on võib-olla asi, mida elus kahetseda. Kui lapsed olid väikesed, siis ma veetsin nendega vähe aega. Kuigi püüan lapselastega veedetud ajaga seda kompenseerida, siis ega see ei ole lihtne, eriti kui nad elavad Seattles.” – Heiti Hääl

Kuulake ikka ...

Heiti Hääl: eduks tuleb kõvasti tööd teha

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse juhtimiskogemusega Merle Viirmaa. Täna toimetab ta peaasjalikult juhtimiscoachina ning AoEC coachingu programmide juhi ja koolitajana EBS’is. Varasemalt on Merle töötanud ca 20 aastat Eesti suuremate meediaettevõtete juhatustes. Kõikide muude ägedate koolituste kõrval on Merel juba pea pool aastat ka inimeste loomuomastel tugevustel põhineva Patrick Lencioni Working Genius programmi sertifitseeritud koolitaja. Kuna ma ise olen suur Lencioni juhtimisraamistike fänn, siis kutsusin Merle podcasti rääkima tugevuste võimendamise tähtsusest meeskonnas ning kuidas see juhtimispraktika võiks meeskonna emotsionaalset dünaamikat ja tulemuslikkust positiivselt mõjutada.

“Ükski juht ei saa olla ekspert kõiges, ent parima tulemuse saavutame, kui tunnistame ja toetame iga meeskonnaliikme ainulaadseid loomuomaseid tugevusi. Tugevuste võimendamine meeskonnas ei ole lihtsalt tore teooria; see on igapäevane praktiline lähenemine juhtimisele, mis loob aluse meeskonna parimaks toimimiseks. Kui me juhtidena suudame teadvustada ja rakendada iga inimese loomupäraseid tugevusi, siis muutub töö mitte ainult tõhusamaks ja tulemuslikumaks, vaid ka rahuldust pakkuvamaks. Tugevustele keskendumist võiks nimetada omamoodi juhtimise edu valemiks, mis aitab meeskonnal kestlikult saavutada oma parim potentsiaal nii tulemuslikkuse kui ka emotsionaalse heaolu vaates.” – Merle Viirmaa

Kuulake ikka ...

Merle Viirmaa: tugevuste võimendamine meeskonnas kui edu valem

This episode is such a gem for all the Holacracy enthusiasts out there. It is the second time that I had a pleasure to sit down with Dennis Wittrock, one of the early pioneers of Holacracy in Europe, and discuss the intricacies of Holacracy. Dennis is a certified Holacracy Master Coach and currently works for an official Holacracy provider Xpreneurs. Apart from that, he is also partner at encode.org., a consulting company powered by Holacracy which is creating legal, social and financial foundations for self-organization. In addition, Dennis is a co-founder of Integral European Conference. And on top of that, Dennis has just published his first book called “Holacracy verstehen: Kritik – Wissenschaft – Praxis” (in German). I am grateful to Dennis for taking these 1.5 hours to delve into the most important topics covered in the book. If you want to learn more about Dennis, then visit his webpage: www.denniswittrock.com

“Holacracy can be a tremendous catalyst for transformation, where people say, ‘Oh, the way Holacracy taught me to manage my tensions as a role filler helped me with my psychological work.’ I think Brian (Robertson) cites people that have said to him, ‘What I learned in practicing Holacracy for three months surprised even my therapist.’ In Holacracy people start to relate to tensions they sense in a different way. The word ‘tension’ itself is reframed from passively having an unpleasant experience to ‘oh, I want to do something about it!’ This is the energy that a tension entails. And Holacracy helps us to frame it in a proactive way: tension is experienced when you feel that something is not as it could be and you want it to be different. And the more the distance between the current and desired state of things, the bigger the tension. Experiencing these tensions is a sign of life, actually, that you are alive. If you don’t feel the tensions, you probably are dead or in a coma. But that is not a good state for an organization to be in nor is it for you as a human being to be in. You do not want to be walked all over like a doormat. But if you feel a tension, you want to find a way to express that and resolve that. This where Holacracy becomes a driving force behind purposeful action.”– Dennis Wittrock

Listen and enjoy!

Dennis Wittrock: Holacracy as a catalyst for organizational and personal transformation

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord mõtisklen valjult, kuidas leida endas tarkust ja julgust teha ebamugavaid, kuid vajalikke valikuid, mis aitavad meil kännu tagant minema saada ja uue energiaga edasi liikuda. Elus seisame aeg-ajalt ikka silmitsi olukordadega, kus edasiminekuks peame oskama millestki seni jõudu ja kindlust pakkunust lahti lasta. Muuhulgas jutustan ka pärisloo coachingu praktikast, mis räägib sellest, kuidas juhi sisevõitlus ühe ebamugava lõpetamisotsuse kallal kujunes tema meeskonna jaoks alguspunktiks uuele hingamisele ning kuidas see protsess aitas juhil endal kasvada  eneseteadlikumaks ja -kindlamaks oma rollis.

“Millestki loobumine ei tähenda veel ebaõnnestumist; vastupidi – õigeaegne punnimise lõpetamine võib osutuda väga oluliseks otsustusoskuseks, mis viib elus suurema edu ja rahuloluni. Vastupidiselt levinud tõekspidamistele, kus meelekindlus on sageli kõrgelt hinnatud isiksuse omadus, ei pruugi jonnakas järjekindlus alati olla parim valik edasi toimetamiseks. Loobumine ei ole pelgalt alla andmine, see nõuab julgust reaalsusele päriselt otsa vaadata ja tunnistada, et tänane olukord ja need tegevused ei vii meid soovitud tulemusteni. Mõistmine, et tark loobumine võib olla osa edustrateegiast, aitab meil vältida aja ja energia raiskamist asjadele, mis enam ei teeni meie soovitud eesmärke.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka ...

Kui seisad silmitsi olukorraga, kus edasiminekuks pead oskama seni olulisest loobuda ja lahti lasta

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estanci juht Priit Haldma. Estanc on viimasel ajal pälvinud mitmeid ahvatlevaid tiitleid. Eelmise aasta lõpus kuulutas PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) parimaks personaliprojektiks Estanci projekti "Eesmärgipärase hierarhia ja rollide läbipaistvuse loomine ning koosolekute efektiivistamine." Käesoleval märtsil aga valiti Estanc Eesti tööandja brändikonkursi "Unistuste tööandja 2024" võitjaks ning Priidule anti ettevõtte juhina üle parimale noorele juhile määratud eriauhind "Tõusev täht." Mul on siiralt hea meel, et saime Priiduga koos maha istuda ja arutleda, kuidas avatus ja läbipaistvus juhtimises mõjutavad ettevõtte kultuuri ja edukust, millised on olnud tema peamised õppetunnid ja väljakutsed juhina ning kuidas need kogemused on kujundanud tema praegust juhtimisstiili.

“Ootan oma tiimiliikmetelt eelkõige läbipaistvust, ausust ja siirust, sest kui saame avatult rääkida teemadest, mis on hästi või mis teevad muret, siis kõik muu on samuti lahendatav. Selline avatud suhtlus on mulle väga oluline. Näiteks, ma mõistan väga hästi, et inimesed ei jää siia ettevõttesse igaveseks ega peagi jääma. Igaühel on oma teekond ja elu peab olema tasakaalus; eri eluetappides on fookuses erinevad asjad. Kui keegi mõtleb organisatsioonist ära minna või otsib uut väljakutset, siis ütlen alati, et tulge, räägime sellest. Võib-olla ongi inimese jaoks siin ettevõttes see konkreetne väljakutse läbi. Võib-olla see ühtib nägemusega, mida ma tuleviku osas mõelnud olen, näiteks restruktureerimise vaates või ootab keegi teine just sarnast lisaväljakutset. Kui inimesed saavad minu juurde tulla ja rääkida näiteks sellest, et nad tahavad ringi vaadata või kandideerida teistesse ettevõtetesse, sest tunnevad, et on aeg muutusteks, siis see võimaldab meil üheskoos leida lahendusi, mis on kõigile parimad. Minu jaoks on see inimlik käitumine.” – Priit Haldma

Kuulake ikka ...

Priit Haldma: minu jaoks on oluline avatus ja läbipaistvus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ökonomist ja andmeanalüütik Indrek Seppo. Tema üle 20 aasta pikkune armastus andmete vastu algas traditsioonilisest statistikast ning jõudis läbi masinõppe närvivõrkude toimimismehhanismideni. Viimastel aastatel on Indrek süvitsi kaevunud tehistaibu maailma ja püüdnud analüüsida selle potentsiaali, mõju ja rakendatavust inimkonna edasises arengus. Käesolevas episoodis vestlemegi Indrekuga tehistaibu ja juhtimise ristumiskohtadest. Arutelu keskendus juhtide rolli lahti mõtestamisele AI ajastul, uurides, kuidas AI tehnoloogia muudab juhtimispraktikaid ning toob esile uued väljakutsed ja võimalused organisatsioonide juhtimises.

“Tehistaip hakkab meid mõjutama vähemalt sama palju kui mõjutas meid interneti tulek. Kui internet jõudis meie igapäevaellu ütleme kümne-viieteist aastaga ja mõjutab täna kõiki meie elu aspekte, siis tehisintellekt saabub oluliselt kiiremini ja mõjutab meid vast isegi tugevamalt. Mõned ennustajad ütlevad, et tehistaip muudab maailma nii nagu seda kunagi tegi elekter, või isegi veelgi võimsamalt. Aga jällegi – kui elekter vallutas maailma umbkaudu saja-aastase teekonna jooksul, siis tehistaibu puhul me räägime siin kordades lühemast ajavahemikust, mil ta meie elus kõikjale peaks jõudma. Juhtidel on siin mitu väljakutset: kõigepealt, kuidas tehistaipu ise oma töös kõige mõistlikumalt rakendada; teine väljakutse aga on ette näha, kuidas tehistaip maailma muudab ja milliste strateegiliste valikute ette see konkreetse ettevõtte edasise tegevuse asetab; ning lõpuks, kuidas nii iseennast kui ka oma ettevõtet selleks kõigeks parimal moel ette valmistada.” – Indrek Seppo

Kuulake ikka ...

Indrek Seppo: AI võib muuta juhtimist sama radikaalselt nii nagu internet muutis maailma

Juhtimiskoolitaja ja coach'i Veiko Valkiainen'i podcast “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” vastab küsimusele: mida tähendab olla edukas juht?

Podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” algselt seatud küsimuseks, millele vestluste käigus vastuseid otsime, on: mida tähendab olla edukas juht? See võtmeküsimus on kogu juhtimispodcasti läbiv punane niit. Veiko missioon on toetada juhtidel ja meeskondadel saavutada soovitud eesmärke keskendudes tulemuslikkuse kasvatamisele läbi juhi ja tema tiimiliikmete mõtte- ja käitumismustrite muutmise. Podcast on koht, kus lisaks temale jagavad juhtimisteemadel oma mõtteid, teadmisi ja kogemusi Eesti erinevad tegevjuhid, tippsportlased, konsultandid-koolitajad ja teised juhtimisega lähedalt kokku puutuvad inimesed. Kuulake ikka!

🎙️"Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis"

Pinned to spotlight

Popular tracks