Instrumentaal: Dragan Volta
Vokaal ja Tekst: Põhjamaadah ja JOC
Foto: Andre Visnapuu


REF:
Siin on kõike piisavalt, a sellest ei piisa.
limpsame alati uue järgi keelt.
liigsed valikud teevad ju liiga,
a ikka me - tahaks natuke veel.

JOC:
oma saba sööb madu, kellel on täitmatu magu,
rahutud jalad otsivad käimata radu,
kõik on just nagu käes, aga midagi on kadund.
"näe" seal on natuke veel - alustan vallutussõdu.
silmaring on mul avar-aga silmad on vidus,
saen tooli, millel istun, katku ajal pean pidu.
ridade vahelt õgvendada püüan ridu.
"kas meil on aega veel?" pane käsipidurit.
natuke haaval, ravitakse haavad.
kõik on kutsutud, vähesed valitud saavad.
kuni kivi-kivi peale, tekib kodutute kodu
ja kogu me kodumaad katab sudu.

PH:
mu inimkarikas on pragu, kus´t lekib mu sisu
ja see mind metsikult kisub, elu eesmärgist eemale.
ja iga suutäie eksitav ilu, mis sekundiks minu,
ei rahulda mind ka viimast ampsu alla neelates.
see vaid tekitab isu, millele vastet otsin,
kui vaatan külluse sarvest sisse nagu binoklist.
siin on kõike piisavalt, a sellest ei piisa.
ned liigsed valikud teevad mõistusele liiga.
süü pole menüüs, süü on siin ju näljas, 
mis asub Maslowi püramiidi piiridest väljas.
aastal 201* saame rohkem kui küsime
ja kõigest kiirelt tüdime, sest kõik tundub tühine.
põhi-mõtted lühises, kehad sagivad arutult
narkomaanidena ringi, kel rikutud patune meel.
ja ei lõppe see Araabia kevadine rahutus,
sest pärast iga viimast korda tahame natuke veel



NATUKE VEEL Kaasas JOC

DVPH