see maailm pöörleb ja kõigi me ideed kaasa haarab
ja ainult öösel kui piki vaimusilmi taeva vaatad
võid näha vabu hingi, kes jõudes osooni vastu
põrkuvad tagasi, sellelt, yo, hüpnoosi rattalt
nad murduvad kui valgus, mis pinge all peeglis
lõpuks alla annab ja oma silmades planeedid
süstib otse su ajju, mis nüüd täis puhast ruumi
tühje tühikuid, mis ajavad üle kõik tuhat kabuuri
seletamatu lõpmatusena, mis su veregrupisetist
voolab läbi ja mäng meteoori veneruletis
lõppeb kaotatud trofeega, kivist laotud moneega
mis on püramiidi varakambrist vargsi varastatud
ja langedes on tegemist sfinksi maha taotud portreega
kelle hing on mu riimimappi - saladuses salastatud
saladuses salastatud.


pöörle maailm, pöörle maailm
seisa maailm, seisa maailma


(2x)
pöörle maailm, pöörle pöörle pöörle ringi
pöörle ja püüa me mõtted kinni
hoia need endas, hoia need kõrgel
ja anna nad meile, kui aeg saab õigeks


ära heida meelt, sest sai pruugi leida püüdjat
nagu sõnadele, mida oled üksi kõrbes hüüdmas
vesivoolava tahteta, ideed upuvad soola järve
mõistus kuivab õhuks, edasi tootmata värve
ja sedasi sa ootadki järge, et oma loomisloo lõpuks
nagu doomino nupud ükshaaval alla ei kukuks
ja kui kukud, ei tähenda, et kohe kole nõrk oled
su lahing on lõputu, nagu ta oleks sõltlane
siin maja ei võida, sest ta seinad on vaimud
surnud taevakehad pimedas, kelle hinged on valgus
kelle hinged on veest ja näitavad algust
ja lindudele teed, mis üle pilvede paindub
teosena kunsti õhus, mis loodud siiruses elama
sa vaata teda lähedalt, a kui sul pole tiibu, et lennata
siis räägi ära mõned inglid ja lenda üle taeva
ja nii päästad oma hinge ja tapad oma vaevad


(3x)
pöörle maailm, pöörle pöörle pöörle ringi
pöörle ja püüa me mõtted kinni
hoia need endas, hoia need kõrgel
ja anna nad meile, kui aeg saab õigeks

räägi mis sa arvad, ütle meile mida sa tundsid
enne kui nad valmis ja sünnivad kunstis
taiese tuumas, kuhu nad loona maetud peitu
ja kui sa nad leiad, siis maailm seisku


et eemalduda mateeriast ja tõusta kõrgusesse
et näha tervikuna kõike ja end sõuda jõududesse
mis kannab pilvedes sulismadude sulgi
ja puistab me pähe mõtte elustamispulbrit
ja kui su aju neelab pisut seda taevatuhka
siis su mõttest sünnivad uued maailmad ja ruumid
milles aeg seisab, sest ta muutumisest puhkab
ja näitab sulle tervet skeemi läbi oma luubi
ja see on tunnetes peidus, tohutus tähtede sajus
telepaatiline jõud, jõena sööstmas sust läbi
ja kui see juhtub, siis seda voolu sa tajud
neid miljardeid molekule, mis on töötatud läbi
üheks teoseks, hetkeks, üheks lauseks, looks
ja nendega tungib sust sisse valgustatus joon
mis su pimedaks pistab, kuniks jälle end leiad
hetkes, kus maailm pöörleb, a sina selles seisad

Kuuluud - See maailm pöörleb

kaardilugeja