Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks.

Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik.

Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud.

Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali.

OSA #32

"Kinnisvarajutud" podcasti 32. osas sukeldume lõpuks teemasse, mille kohta on väga palju küsitud meie Facebooki grupis ning laekunud ka eraviisilisi küsimusi ja sooviavaldusi sel teemal saate jaoks. Nimelt on stuudios LHV Panga jaepanganduse ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa, kellega räägime väikeettevõtete laenudest.

Laenuraha kasutamine on kinnisvarasse investeerimise puhul suurepärane võimalus oma tegevust võimendada. Kuna eraisikuna laenates tuleb kiiresti piir ette, siis peavad investorid üsna kiirelt paika panema plaani, kuidas oma tegevus ettevõtte alla kolida. Marko abiga räägime LHV Panga näitel puust ja punaseks lahti, mida peaks ettevõttele kinnisvara ostuks ärilaenu taotlemisel silmas pidama.

Muuhulgas küsisime Markolt:

* Kui soovin alustada kinnisvarasse investeerimist ettevõtte alt, kas uus ettevõte saab pangast laenu, kui vajalik omafinantseering on olemas?
* Mitu aastat peab ettevõte tegutsenud olema, et laenu saada?
* Kui soovin alustada kinnisvarasse investeerimist juba olemasoleva ettevõtte kaudu, kas on vahet, mis on ettevõtte igapäevane tegevusvaldkond (st kas on oluline seotus kinnisvaraga)?
* Üsna levinud on mudel, kus keegi on kodulaenuga ostnud kinnisvara, annab selle tasuta oma ettevõttele kasutada ja hakkab seda ettevõtte kaudu välja üürima. Kas panga jaoks on vahet, kas tekkiv üüritulu tuleb ettevõtte omandis olevast korterist või eraisiku poolt tasuta “kasutamiseks” antud korterist?
* Kas on mingi miinimumsumma, kui suur ettevõtte igakuine tulu peab olema?
* Kas laenu andmise eelduseks on ka antud kinnisvaraobjekti positiivne rahavoog või võib olla ka negatiivne?
* Kas positiivse otsuse jaoks on olulisem objektide arv või igakuine rahavoog (5 x 300€ vs 2 x 800€)?
* Millest sõltub laenuperioodi pikkus?
* Mida tähendab, et laenu antakse 5 aastase lepinguga 10/15 aastase graafikuga? Mis reaalselt pärast 5 aastat juhtub?
* Laenulepinguga kaasnevad ettevõttele enamasti mingid piirangud. Millised? Kui olete ettevõttele andnud laenu ja firma tegevus käib LHV Pangas, siis kas teil on õigus n-ö hoida ettevõtte kontodel toimuvatel tehingutel silma peal? Kas te siis ka teete seda?
* Kui on aja jooksul võetud näiteks juba 3-5 eraldi laenu üürikinnisvara ostmiseks, kas oleks mõistlik ühel hetkel koondada need kokku üheks laenuks?
* Kas ja millistel tingimustel rahastab LHV kinnistu ostmist? Kas väikestel tegijatel, kes soovivad mõne väikese kortermaja renoveerimise/ehitamise ehk kinnisvara arendamise jaoks laenu saada, on mõtet teie uksele koputada?
* Mis võiks muutuda laenutaotleja laenuprofiili analüüsis peale nn. Creditscore/positiivse laenuregistri kasutusele võtmist?
* Kuidas suhtub pank sellese, kui isik ei ole palgatöötaja, vaid esitab igakuiselt oma teenuse eest palgafondi arve? Oletame, et palgafond on igakuiselt üsna stabiilne ja teen tööd läbi oma firma käsunduslepingu alusel.
* Kust läheb piiir suure ja väikese laenu vajel? Olen korduvalt saanud vastuseks, et ma ei saa paremat intressi kuna soovitud laenusumma on liiga väike.
* Milline on kõige lihtsam ja soodsaim korteri “flippimise” laen?
* Kui suure osa tuludest võib/saab laenu tagasimakseks maksta?
* Kas eraisik saab olla ettevõtte käendajaks, andes lisatagatise kinnisvara näol? Kas see eraisik peab ka esitama oma konto väljavõtte?

#32 | Kogu tõde ettevõttele kinnisvara ostuks laenu saamisest Marko Kiisaga LHV Pangast

#ärarääma taskuhäälingu seitsmendas episoodis vestlesime LHV juhatuse liikme ja roheliste fondide juhi Joel Kukemelgiga rohelisest mõtteviisist pangandusmaailmas. Rohelised väärtused on investeerimises tugev ja väga kiiresti kasvav suundumus. Kukemelk selgitaski pisut võimalusi, kuidas roheliselt investeerida ning mida kujutavad endast rohelised pensionifondid. Sekka jagasime mõned soovitused, kuidas saada miljonäriks ning häid ideid kuidas rohelist eluviisi väga lihtsalt alustada.

14.09 ärarääma: Rohelised pensionifondid

Seitsme USA tehnoloogiafirma (Apple, Microsoft, Amazon, Tesla, Meta, Alphabet, Nvidia) aktsiate tõus moodustas üleilmset aktsiaturgu järgiva MSCI All Country World indeksi kogu 2023. aasta 22,8% tootlusest lausa 40%(!). See tähendas nõrga 2022. aasta järel väga head aastat ka Eesti pensioni indeksifondidele, millest enamik on vara investeerinud peamiselt arenenud riikide aktsiaturgudele. Kuid kas II ja III samba indeksifondides kogumisel tasub ka edaspidi raha suunata peamiselt USA börsiettevõtetesse või võib rekordiline üksikaktsiate kontsentreeritus halval aastal valusasti näppu lõigata ja tuleks nüüd eelistada geograafiliselt paremini hajutatud portfelli, mida pakuvad LHV indeksifondid?

Kui viimase 5 aastaga on arenenud aktsiaturud kerkinud 13,6% aastas ja arenevad turud 4,4% aastas, siis see pole alati niimoodi olnud. Kui vaadata tootlusi 20+ aastasel perioodil alates 2001. aastast, siis näeme, et arenenud aktsiaturud on tõusnud keskmiselt 5,4% aastas ja arenevad turud 6,8% aastas. Kas järgmisel 5 aastal peaks olema rohkem arenenud või arenevatele turgudele investeeritud? Seda enam, et järgmise 5 aasta keskmised majanduskasvud peaks arenevatel turgudel olema mitu protsendipunkti kõrgemad kui arenenud turgudel. Saates aitab Eesti pensioni indeksifondide erisusi lahata LHV indeksifondide juht ja Eesti esimese pensioni indeksifondi asutaja Joel Kukemelk.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega: https://www.lhv.ee/pension/vordle/keskmised-tootlused

Millisest indeksist tuleb järgmise 5 aasta parim tootlus - LHV podcast 2 2024

Mida head saab kasvukontoga teha, et olla popp ja noortepärane?

Investeerimisraadio

Saade #156: LHV Noortepank ja mikroinvesteerimine

Jõuluaegsest ülekoormusest Omnivas ja tekkinud probleemide lahendustest räägib Omniva juhatuse liige ja pakiäri valdkonna juht Andre Veskimeister.

LHV kaardimaksete tootejuht Indrek Kaljumäe räägib pangandusvaldkonna arengutest peagi algaval 2019. aastal.

Hommikuprogramm

21.12.18 Raadiohommikus: ummik pakiäris ja panganduse tulevik

LHV on Eesti pank ja pensionifondide haldur. Meie visiooniks on Eesti, kus inimesed ja ettevõtted julgevad suurelt mõelda, ette võtta ja tulevikku investeerida.  LHV Podcastiga juhime tähelepanu teemadele nagu majandus, investeerimine, ettevõtlus, pangandus ja innovatsioon. Kõigele, mis LHV-ga kokku käib. Põnevad jutuajamised ja inimesed. Ootame ka sinu tagasisidet. Head kuulamist!

Millisest indeksist tuleb järgmise 5 aasta parim tootlus - LHV podcast 2 2024

LHV

Related tracks