Jüri Üdi e. Juhan viidingu ette kantud omaloominguline luuletus

Pauk Kais

Mingi Segane Lugu

Jüri Üdi e. Juhan viidingu ette kantud omaloominguline lorilaul

Pullielu

Kui Oled Mees

Maarja Surnaial Mõtteis

Teomees Tuli Töölta

Vajusin Mudajää

Kes Sealt Mäelta?

Hallipea Ennustus

Vürst Rasvamagu
On teatavasti mõningatel inimestel eneseväljendamise tahe
On see siis hüve või pahe - seda ma ei tea
aga üht ütlema pean.
See lugulaul iseenesest ei sisalda mõnd balladi
või novelli a`la Nipernaadi.
Vaid teos millega seisate tet-a-tet 
on puht kirjanduskik vinegrett:
Kord kuskil maal 
jumal ise teab mis aal
elas üks vägev vürst Rasvamagu
kellel oli maailmatuma lai perssepragu.
ja kui sa tahtsid üle selle persseprao ehitada silda
siis kukkusid enamasti ikka perssekukkunud vendade kilda.
ja kellel olid tohutuma suured kellakotid
mis kuhugile sisse ei mahtunud - topi kuhu topid.
niiet oli igati vunts mees
kelle türaots ei pruukinud häbeneda ühegi naese ees.

ja tuleb ühte asjaolu veel üles tähendada
kuid sündmustiku põnevust ei pruugi see mitte vähendada.
nimelt elas kaunimast kaunimal mäerinnakul vürstitar Titulitu
kelle riigis elas vaikselt kümmetuhat väikest vittu.

tehti seal riigis niisugust nalja
et aeti joomise ja nikkumise pärast välja
kaks imelikku meest - pealik Peeretaja ja tenorilaulja Munakottideveeretaja.
polnud meestel suurt targemat teha
pistsid omad munad-türad tasku
ja võtsid vaevaks vürst Rasvamao pealinna astu.
lõid seal kolm päeva lokku
ajasid maailmatuma hulga rahvast kokku
ja kuulutasid välja klaverimängu ning kontserdi õhtu.
klaverimängust ei tulnud seekord suurt midagi välja
see-eest sai rahvas näha muust igasugust nalja.
võtsid mehed lavale ritta
lasid paar laksu meloodilist sitta
ja hakkasid kusema ...

aga poleks juhtunud kõike seda kära ja müra
kui keset kusemist poleks vääratanud tenorilaulja türa.
ja vürst Rasvamagu, kes seda etendust ammulisui pealtvaatas 
sai selle kuselaadungi kurku - mauhti!
algul kohkusid kõik hirmsasti ära
siis kostis aga kolesuur kära.
vürst kargas hooga lavale püsti
endal mõlemad jalad risti
ja karjus lõkendavas do-mashooris:
jop tvoju matt, ega ma pole mingis tavernis
et kaks viletsat poisijunni siin tund aega demonstreerivad oma munni
kaduma peab see sugu ja riik
kust on pärit need tõprad kellepärast siin kisa!
ta nägu jäi endiselt jäiseks ja karmiks
keeras oma kellakotid vägevaks valdvormiks
tõmbas kopsud täis kondenseeritud õhku
ning üle metsade- mägede kõlas vägev sõjahüüd ja kaja:
tulge kokku te paremad pojad 
võtke kaasa oma tundmused soojad
tõmmake oma munad-türad vinna
meil tuleb pühasse sõtta minna!
http://orc.alkohol.ee/fun/viidikas.html

------
Jüri Üdi e. Juhan viidingu ette kantud omaloominguline luuletus