Aastas tohutu hulga aruandeid ja deklaratsioone esitavad ettevõtjad soovivad vähem bürokraatiat. Maksuameti esindaja selgitab, kas ja millal vabaneb ettevõtja sadade aruannete esitamise kurnavast koormast ning milliseid uusi e‑teenuseid on riigil ettevõtja jaoks arenduses.
 
Alustame saadet tähelepanuväärsete faktidega: Eesti ettevõtjad esitavad riigile aastas üle 800 000 aruande ja deklaratsiooni ning sellele kulub hinnanguliselt 72 miljonit eurot. Need numbrid illustreerivad liigagi ilmekalt bürokraatia mahtu ja Eesti ettevõtete koormat.

Uurime maksu- ja tolliameti esindajalt, kuidas läheb riigil bürokraatia ohjamisega, millised on plaanid vähendada ettevõtjate aruandluskoormust, mis on ettevõtja digivärav ning kellele ja millist kasu see toob? Kuuleme ka häid näiteid juba toimivatest e‑lahendustest ning ettevõtjad jagavad oma mõtteid ja praktilisi näiteid, miks on digipööre vahel vaevaline ja keeruline ning millise kivi all on vähk peidus. Küsime sedagi, kas ettevõtjad ise on valmis bürokraatia ohjamiseks, millised on olulised eeldused selleks, mis mõtteid tekitab reaalmajanduse plaan ehk ettevõtte andmete liikumine masinalt masinale ilma inimese sekkumiseta.

Saates on külas maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Janek Rozov, Askendo raamatupidamisbüroo juht Imre Pralla ja IT‑ettevõtte Flowit tegevjuht Juhan Pukk. Saatejuht on Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian.

Fotol: Janek Rozov, Mare Timian, Imre Pralla ja Juhan Pukk. Autor: Andres Laanem

05.12.24 Digitark äri. 800 000 aruannet ja deklaratsiooni? Maksuamet selgitab, kuidas vähendada ettevõtja kurnavat koormust

Aasta viimases "Õppetunni" saates vaatame koolitusaastale tagasi koos kolme aasta koolitaja tiitliga pärjatud täiskasvanute koolitajaga.

Külalised on Marika Kaasik, kelle on valinud aasta koolitajaks  täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras ning haridus- ja teadusministeerium, Jaanus Aurelius Kangur, kelle Äripäeva Personaliuudiste lugejad on valinud aasta koolitajaks juba kolmandat korda ‒ aastatel 2019 ja 2020 ning nüüd ka 2024. aastal ‒, ning Tiina Kalam, kes on Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu aasta sisekoolitaja osalise kohaga sisekoolitaja kategoorias.

Saatekülaliste tegevusvaldkonnad ja kogemused koolitajana on eriilmelised, kuid paljudes teemades ollakse ühel meelel. Juttu tuleb koolituste vajalikkusest ja õppimise olulisusest ka raskel ajal, veebikoolituste kohast koolitusmaastikul, traditsiooniliste õppemeetodite ja tehnoloogiliste vahendite tasakaalu saavutamise olulisusest, koolitaja rollist empaatia kandjana ja ka koolituste mõju hindamisest.

Saadet juhib Katre Savi.

Fotol vasakult: Tiina Kalam, Jaanus Aurelius Kangur ja Marika Kaasik. Autor: Andres Laanem

05.12.24 Õppetund. Aasta koolitajad: koolituseelarve läks surve alla, kuid loobumine pole valik

ESG on suur teema, mis nõuab ettevõtetelt kaasamõtlemist ja arusaamist, kuid seejuures tuleb juhtidel ära teha ka oma põhitöö ehk hoida tehased töös. Paljud suured tööstusettevõtted teevad pingutusi, et toota tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt, vähendada raiskamist ja valmistuda ESG-aruandluseks.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas kestliku innovatsiooni strateeg ja ESG-ekspert Anu Ruul, kellega räägime, mis ootab eri suuruses ettevõtteid ees ja jagame nõu, mida ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ära saaksid teha. Arutame, mida nõuab ESG juhtidelt, ja puudutame muude teemade kõrval ka kliimasoojenemist ja poliitilisi arengud. Saadet juhib Harro Puusild.

Anu Ruul nõustub, et ESG ja sellega seonduv on ettevõtjates ja juhtides palju segadust tekitanud ning juhtidel ongi keeruline selle infoga kursis olla. „Saan siin vaid kaasa noogutada. Seal on raske orienteeruda, infot on palju. Euroopa Liidu kogumites on infot omajagu ja igal pool tuleb jõuda õige ja relevantse versioonini,“ möönab Ruul.

Arvestades seda, et see ESG-distsipliin on hetkel õpikõveras ja kõik õpivad samal ajal, siis ka vigade arv on paratamatult päris suur, tõdeb ekspert. „Vastuolulist infot on palju, õppimist ja otsimist on reaalajas kõikidel osapooltel korraga ja palju,“ märgib Ruul. See kõik tekitab trotsi ja näib ebamõistlik, sest põhitegevuse kõrval on vaja palju õppida ja see on emotsionaalselt vastuvõetamatu, selgitab ta.

Ruul lisab, et ESG-distsipliine tuleb võimalikult palju lihtsustada. „Päeva lõpuks enamik ettevõtetest juba nagunii teeb neid asju, mida standardis käsitleda ja analüüsida tuleb. Me nagunii kasutame ressursse tõhusalt, meil on ISOd, protseduurid, sisekontrollid jne. Väga paljudel ettevõtetel on suur osa distsipliinidest juba kaetud, aga lihtsalt teiste sõnadega,“ rahustab ta ettevõtjaid.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.

Fotol: Anu Ruul. Autor: Harro Puusild

09.12.24 Tööstusuudised eetris. Ekspert nõustub: juhtidel on keeruline põhitöö kõrval ESG-infoga kursis olla, seda on palju

"Finantsuudised fookuses" saates sukeldume finantsjuhtimise maailma – valdkonda, kus numbrid kohtuvad strateegiaga ja kus õnnestumine sõltub nii analüüsivõimest kui ka inimestega töötamise oskusest.

Räägime sotsiaalse kapitali väärtusest, ärist sügava arusaamise olulisusest ja juhuste õigel ajal ärakasutamise tähtsusest finantsjuhi töös. Samuti uurime, miks meeskonnamängija olemine ja koostöö oskus määravad sageli selle, kas organisatsioon suudab keerukates olukordades edu saavutada.

Oma finantsjuhi teekonna telgitaguseid jagavad Tervisekassa finantsjuht Pille Banhard, Eesti Posti finantsjuht Signe Kukin ning Eleringi finantsjuht Riina Käi. Kuidas nad nii kaugele jõudsid? Milliseid otsuseid on tulnud teha, et oma organisatsioone edukalt juhtida? Ja kuidas kujutavad nad ette finantsjuhi rolli tulevikus, kus tehnoloogia, regulatsioonid ja majanduskeskkond pidevalt muutuvad? Seda kõike küsib saatejuht Paavo Siimann.

Fotol: Pille Banhard, Signe Kukin, Riina Käi ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem

11.12.24 Finantsuudised fookuses. Finantsjuhid: tulised vaidlused viivad parema lõpptulemuseni

Idufirma Nanordica Medicali nano-osakestega imeplaastreid on loomakliinikud müünud juba mõnda aega reklaamilausega “inimeste peal testitud,” kuid uuel aastal peaks toode jõudma müüki ka inimestel kasutamiseks, kinnitab ettevõtte tegevjuht Olesja Bondarenko.

“Me vajame regulaatorilt luba, et üldse oma lahendust inimestele müüa ja sellega läheb viimasel ajal üsna hoogsalt, teeme igasugused auditeid, see on meditsiiniseade seaduste järgi. Plaan on see, et järgmisel aastal saame loa Euroopas müüa,” ütleb Bondarenko saates "Ükssarvikute kasvulava". Lisaks on ettevõte lõpetamas suuri kliinilisi katseid Hispaanias ja töötab suurfirmadega oma tehnoloogia litsenseerimiseks.

"Ükssarvikute kasvulava" saates räägivad Bondarenko ja Triin Preem, Swedbanki startup segmendi juht, ka laiemalt naisettevõtlusest ja naisasutajate teel olevatest raskustest. Näiteks kaasavad nais-asutajate poolt loodud idufirmad vaid murdosa mees-asutajate poolt kaasatud kapitaliga võrreldes.

Nanordica Medicali neljast kaasasutajast on pooled mehed, kuid investoritega suhtleb Bondarenko, kelle eestvedamisel kaasas ettevõte kevadel 1,75 miljonit eurot. “Hea töö, super. Tõenäoliselt sa oled pidanud selle raha kaasamiseks nägema palju rohkem vaeva, kui seda oleks pidanud tegema mõni meesterahvas,” tõdes Preem.

Saadet juhib Tarmo Virki.

Fotol: Olesja Bondarenko, Tarmo Virki ja Triin Preem. Allikas: Äripäev

11.12.24 Ükssarvikute kasvulava. Eestlaste looma-plaastriga plaanitakse jõuda eurooplaste ihule

Seekordses räägime laste unest. Miks lapsed õhtul magama ei taha jääda, miks nad öösel siplevad ja vähkrevad ja keda võib tabada unepaanika. 
Tallinna Lastehaigla psühholoog-nõustaja unenõustaja Kene Vernik ütleb, et uneprobleemide taga on enamasti füüsilised probleemid või kehv unehügieen. Suuhingamise puhul soovitab ta aga varakult abi otsida, et tõsisemaid probleeme ennetada.
Saadet juhib Violetta Riidas.

13.12.24 Terviseuudised: suuhingamine rikub lapse ööune

Miks ja millal juhtub nii, et ravim ei aita enam peavalu vastu, vaid sellest saab peavalu põhjus? MOH (ingl medication overuse headache) ehk ravimite liigtarvitamisest tekkinud peavalu on tänapäeval üsna sage, tõdeb neuroloog Toomas Toomsoo Virtuaalkliiniku erisaates migreenist rääkides.
Saatest saad teada, millal MOH diagnoositakse, millist osa mängivad selle tekkes emotsioonid, kas tegu on ravimisõltuvusega, milliseid medikamentoosseid ja mittemedikamentoosseid vahendeid valuravis selles kontekstis kasutatakse ning kui tõhus võib olla bioloogiline ravi.
Kuna valu on subjektiivne kaebus, siis liigub arsti mõte vastavalt patsiendi kirjeldusele, ütleb dr Toomsoo, et peavalu ravi nõuab kannatust nii patsiendilt kui ka arstilt.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Toomas Toomsoo, foto Õnne Puhk.

Virtuaalkliiniku erisaade

12.12.2024 Virtuaalkliiniku erisaade: Kuidas mõista migreeni - MOH

Saates "Äri ja tehnoloogia" räägime, kuidas ettevõtteid kasvatades kasutada ära idufirmade kogemusi ja idusektorile omast lähenemist. Oma õppetunde, väljakutseid ja soovitusi jagavad ADMi ettevõtete grupi juhid-osanikud Jaak Ennuste ning Riho Pihelpuu.

Kuidas suurendada innovatsiooni Eesti ettevõtetes, saab seda teha süsteemselt ja teadlikult? Mis vigu teevad Eesti ettevõtted välisturule minema hakates? Kuivõrd on tehisintellekt äri muutnud või muutmas?

Saadet juhib Indrek Kald.

Fotol: Jaak Ennuste ja Riho Pihelpuu. Autor: Indrek Kald

16.12.24 Äri ja tehnoloogia. Kuidas kasutada äriarenduses idufirmade kogemusi ja lähenemist?

Saates "Cleantech" on külas kaks eelmisel kuul toimunud Baltic Sustainability Awardsi võitjat.
Saate esimeses osas räägime rohetehnoloogiatele suunatud riskikapitalist ning külas on eriauhinna varajases staadiumis ettevõtetesse investeeringute eest saanud 2C Ventures kaasasutaja Hendrik Reimand ning jutuks on peamiselt rohevaldkonna investeeringumaastik ja tulevikutrendid.
Saate teises osas on külas 2024 aasta Baltikumi parima ringmajanduse eestvedaja Neulari omanik Ilo Rannu. Küsime, kuidas plastjäätmeid paremini väärindada ning kes peaks Eestisse ikkagi sorteerimistehase ehitama?
Investeerimisest, energeetikast, plastist ja rohetehnoloogiate tulevikust saab kuulata pikemalt juba saates. Saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute keskus.

Fotodel: Hendrik Reimand ja Ilo Rannu. Autor: Andres Laanem

17.12.24 Cleantech. Aasta parim ringmajandaja: Eestis tegelikult plasti ei sorteerita

"Digiturunduse praktikumis" vestlevad saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja AI‑startupi UKU kaasasutaja Henrik Aavik sellest, kuidas tehisintellekti abil muuta müük ja turundus tõhusamaks ja isikupärasemaks. Saates selgitatakse UKU ettevõtte hübriidse AI‑lahenduse unikaalset lähenemist, mis kombineerib loogikal põhinevaid süsteeme ja suurte keelemudelite võimalusi. Aavik jagab põnevaid näiteid sellest, kuidas müüki ja kliendikogemust isikupärastada, vähendades samal ajal tegevuskulusid.

Saates kuuled seda, kuidas tänased AI‑lahendused suudavad luua personaalseid sõnumeid eri sihtrühmadele ja isegi automatiseerida keerulisi protsesse – alates toodete lokaliseerimisest kuni spetsiaalselt igale kliendile kohandatud pakkumisteni. Lisaks arutletakse, kuidas AI võimaldab ettevõtetel teha eksporti ja müüki rahvusvahelistel turgudel senisest hõlpsamalt.

"Kui AI suudab koostada iga kliendikirja unikaalsena, on tulevik juba täna kohal," tõdeb Aavik. Saates saad ka vastuse, kas AI võib aga aidata ka väiksematel ettevõtetel konkureerida suurte turuosalistega?

Fotol: AI‑idufirma UKU kaasasutaja Henrik Aavik ja saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst. Allikas: Äripäev

20.12.24 Digiturunduse praktikum. Müügimaailma tulevik: personaliseeritud müük tehisintellekti abil

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

New tracks tagged #äripäeva raadio