Eesti koolitusfirma SpeakSmart hakkab kasutama tehisintellekti poolt loodud avatar-koolitajaid. Firma esindaja sõnul saavadki tulevikus standardsed koolitused tehisaruga asendatud.

“Ma pakun, et osad koolitused lihtsalt võetakse tehisintellekti poolt üle. Ma ei ütle, et inimkomponent täiesti välja läheb – me keegi ei tea, mis tulevikus juhtub. Aga hetkel ta sinna suundub, et teatavaid asju juba saab õpetada nii, et inimest kui koolitajat enam ruumis pole,” rääkis SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuht Paap Peterson.

Millist innovatsiooni tehakse koolitusäris ja kuidas aru saada, kas ja millist koolitust kliendil on vaja – need olid hiljutise koolitajate mittekonverentsi kõnekamad teemad, millele keskendume ka saates “Õppetund”.

Saate esimeses pooles räägime innovatsioonist Fontese juhtivkonsultandi Juta Palmeri ning SpeakSmarti müügi- ja äriarendusjuhi Paap Petersoniga, kes osalesid tuntud innovatsioonistrateegi Patrick van der Pijli juhitud töötoas.

Saate teises pooles jagavad oma kogemusi ja mõtteid superviisorid ja coach’id Maria Tammesalu ja Kati Lõbu, kes viisid läbi töötoa „Kuidas koolitada koolitamata“. Saadet juhib Katre Savi.

Foto: Andres Laanem

24.05.25 Õppetund. Nippe ja mõtteid koolitajate mittekonverentsilt: peagi võtavad avatarid osa turust üle

Saates "Tööstusuudised eetris" on külas Hanza Groupi Balti klastri juht Liivar Kongi, kellega räägime Hanza ja Leden Groupi ühinemisest, mis tähendab, et Balti klastri Tartu ja Narva tehastega liitub Ledeni Tallinna tehas.

„Ühinemine sai alguse 2025. aasta strateegiast, mis sai seatud kolm aastat tagasi. Selle peamine eesmärk oli olemasolevate klastrite tugevdamine,“ rääkis Kongi. „Kui Balti klastri käive juba oli enne ühinemist 100 miljoni euro juures, siis Soome klaster oli 30 miljoni juures. Eesmärk oli ka Soome 100 miljoni juurde saada. Ledeni Tallinna tehas oli meeldiv kingitus, mis tehinguga kaasa tuli.“

„Täna näeme uusi võimalusi ja otsime sünergiaid, kuidas Tallinna tehase liita ja võite leida,“ kinnitas ta.

Kongi selgitas, et Hanza ei osta ühtegi ettevõtet selleks, et olla lihtsalt suurem. „Meil on omandatavale ettevõttele päris korralik eelkontroll. Kaardistame pidevalt [võimalikke ettevõtteid] ja meil on see eraldi strateegiline suund, milleks on eraldi tippjuhid, kes käivad ja võrdlevad, et leida ideaalne match. Ledeni puhul see leiti,“ sõnas Kongi ja lisas, et ettevõttel on plaan ka edasi kasvada. „Hanza pole kuskile piire seadnud ja plaan on edasi kasvada.“

Kongi lisas, et Narva ja Tartu tehastega liituva Ledeni Tallinna tehase tootmises muutusi tegema ei pea ning pigem on vaja peenhäälestust. Eesmärk on leida parimad praktikad ja neid kõikides tehastes rakendada.

Saates on juttu kolme tehase integreerimisest, aga ka majanduslikust olukorrast ja ebakindlusest laiemalt. Saate lõpus jagab Kongi põhimõtteid, mis aitavad tal keerulistest olukordadest välja tulla. Saadet juhib Harro Puusild.

Foto: Harro Puusild

28.04.25 Tööstusuudised eetris. Hanza Balti klastri juht Ledeni ostmisest: „Laual oli teisigi ettevõtteid“

Kuigi ehitusturg on tugevalt langenud, siis sügise poole vaadates tundub, et uusi algavaid projekte on piisavalt palju, aga kuidagi tuleb sinna sügiseni jõuda ja see praegune aeg üle elada, rääkis Maru Betoonitööde juht Taavi Varb saates "Eetris on ehitusuudised".
Kuna tellimusi on ehitussektoris võrreldes paari aasta taguse ajaga tunduvalt vähem, siis on ka konkurents igale projektile väga tihe. "Täna on ehitusturul selline olukord, et kui kellelgi on ehitusluba ja valmis projekt, siis oleme kõik valmis kohe pakkumise tegema," kirjeldab Varb, rõhutades tellimuste ebaregulaarsust. "See tähendab, et pakkumishinnad on väga tihedad ja iga lisanduv kulukomponent tuleb hoolikalt läbi mõelda."
Kui peatöövõtjatel on mingisugune oma unikaalne eelis, mida suudetakse tellijale pakkuda, siis tasub selle nimel tegutseda. „Aga kui kõik teevad ühte ja sama asja ühtemoodi, siis ühel hetkel lõpeb kellegi tegevus küll ära, sest siis me kõik konkureeriksime ei teagi mille nimel – kes vähem palka maksab või kes midagi maksmata jätab – ja see ei ole kindlasti jätkusuutlik.“
Lisaks räägime saates Maru Betoonitööde plaanidest Eestis ja Soomes, miks suured maamärgid pole kuhugi kadumas, milliseid väljakutseid toob noorte tööle kaasamine ja koostöö maksu- ja tolliametiga.
Saadet juhib Teeli Remmelg.

Foto autor: Andres Laanem

29.04.25 Eetris on ehitusuudised. Maru Betoonitööde juht: kui sügiseni jõuda, läheb kergemaks

Tänapäeva finantsjuhi roll on kiiresti muutumas – lisaks numbritele ja aruandlusele eeldatakse strateegilist mõtlemist, tehnoloogilise innovatsiooni mõistmist ning oskust juhtida meeskondi ja organisatsiooni finantsilist tervist. “Finantsuudised fookuses” erisaates arutame finantsjuhtimise aktuaalsetel teemadel selle aasta mõjukaima finantsjuhi nominentidega.

Saates osalevad Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm, Eften Capitali finantsjuht Marilin Hein ning Verston Groupi finantsjuht Jarmo Liiver, kelle professionaalsust ja mõju ettevõtte arengule on tunnustatud mõjukaima finantsjuhi tiitli nominatsiooniga. Lisaks jagab oma kogemusi kolleegipreemia pälvinud Randar Lohu, kes juhib Saku vallavalitsuse finantsteenistust.

Vestlus on salvestatud Pärnu Finantskonverentsil ning puudutab muu hulgas seda, kuidas finantsjuhi töö sisu ja mõõdikud on ajas muutunud ning milliste põhimõtete järgi luuakse ja juhitakse tugevaid finantsmeeskondi. Vestlusringi modereerib Paavo Siimann.

Fotol vasakult: Paavo Siimann, Marlen Tamm, Jarmo Liiver, Marilin Hein ja Randar Lohu. Autor: Raul Mee

30.04.25 Finantsuudised fookuses. Mõjuka finantsjuhi argipäev: kõik peavad lugu, armastavad vähesed

Hoolimata Balti startup sektorina paistmisest kaugel asuvate investorite jaoks konkureerivad riigid omavahel aktiivselt, ja kui Eesti on toibumas edulugudest, siis lõunanaabrid on neid aktiivselt ehitama asunud. Saates "Ükssarvikute kasvulava" sukelduvad investorid Tim Vaino ja Martin Goroško Baltikumi startup-maastiku hetkeseisu.

Saates kõlanud elava võrdluse kohaselt on Balti riikide startup-maastikud justkui erinevates faasides peojärgses olekus. Tim Vaino sõnul on Eesti praegu kerges "pohmellis" – suured edulood on olnud, aga praegu on tunda teatavat investeeringute ja hoo raugemist. Leedu on "väga joobes olekus", olles praegu tugevas kasvuhoos ja meelitades aktiivselt kapitali.

Läti, mis on pikalt olnud kolmest riigist tagasihoidlikum, on investorite hinnangul just nüüd ärkamas. Riik on teinud õigeid strateegilisi otsuseid, panustades kindlatele sektoritele ja toetades ingelinvestoreid. Tim Vaino näeb Lätis praegu suurt "nälga" ja motivatsiooni tõestada, et ka nemad suudavad ehitada häid startupe ja kaasata välisinvesteeringuid. Lätis on turule tulnud uusi fonde, mis toovad värsket kapitali, mis võib Vaino hinnangul lähiaastatel investeeringute mahtu oluliselt kasvatada.

Investorid rõhutavad, et hoolimata kohalikust konkurentsist teevad investorid ja fondid aktiivselt koostööd üle riigipiiride. Kapital liigub sinna, kus nähakse parimaid võimalusi. Martin Goroško esitleb Latitude59 raames jagatavaid investeeringuid, mille panevad esmakordselt kokku kolme riigi ingelinvestorid ühiselt.

Saate lõpus kõlab selge üleskutse riskikapitalifondidele. Vaatamata keerulisele turuolukorrale ja investorite konservatiivsusele, leidis Vaino, et fondid peaksid olema aktiivsemad. "Mida pikemalt oodatakse, seda kehvem on lõppkokkuvõttes olukord," hoiatab ta, rõhutades, et kapital peab liikuma, et valdkond saaks edasi areneda.

Saadet juhib Tarmo Virki.

Fotol: Tarmo Virki, Martin Goroško ja Tim Vaino. Autor: Andres Laanem

30.04.25 Ükssarvikute kasvulava. Baltikumi idusektor investorite pilgu läbi: Eesti taastub peost, Leedu naudib kasvu, Läti alles ärkab

Me ei ole enam odava tööjõuga riik, aga me oleme naabritest paremini digitaliseeritud, meil on selge maksukeskkond ja madal bürokraatia tase. Küll aga peame kindlasti parandama oma menetluskiirust, et tööstusettevõtted saaksid kiiremini oma tehased püsti, ütles EISi välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto.

Joonas Vänto rääkis saates, et välisinvesteeringud on kui majanduse katalüsaator ja Eesti on tänu avatud majandusele Nõukogude Liidu riikidest kõige edukamalt hakkama saanud.

"Uuringute järgi on väliskapitalil põhinevate tööstusettevõtete lisandväärtus suurem ning palgatase kõrgem. Tänu sellele konkurentsile on Eesti palgad, majandus ja maksubaas ka kiiremini kasvanud," toob Vänto välja. Ta rõhutab, et meil on vaja siia ettevõtteid, mis on võimalikult suure lisandväärtusega ning mis toovad Eestisse ka kompetentsi ja teadmisi. 

Kuidas tarka tööstust Eestisse saada ning kui palju siin kaasa aitavad ka erinevad konverentsid, saab kuulata juba saatest. 

Saatejuht on Mart Valner.

Fotol EISi välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto. Autor: Andres Laanem

Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. 

06.05.25 Cleantech. Eesti peab kärmemalt menetlema, et tööstused saaksid kiiremini tehased püsti

Tööstussümbioos ehk toorainete väärindamine on Eestis muu maailmaga võrreldes alles lapsekingades. Selle areng on vaevaline kindlatel põhjustel, selgitavad külalised Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates “Cleantech”.

Carolin Aas Eesti Rohetehnoloogia Liidust tõi välja, et Eesti on hetkel toorainete väärindamises pigem maha jäänud. "Me oleme jõudnud olukorda, kus me ei ole enam odava allhanke maa, aga samas meie väärtusloome ei ole ka veel väga kõrge. Euroopa riigid väärindavad keskmiselt statistika järgi 2,7 korda efektiivsemalt tooraineid," sõnastas Aas probleemi.

Ragn-Sellsi tütarfirma R‑S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste leiab, et kõigepealt on meil vaja ühiskondlikku diskussiooni selle üle, kas me tahame oma tööstust kahekordistada. Kui me seda ei taha, siis tuleb mõelda, kus kohast me saame raha, et osta miine, droone ja rakette, mis tagavad meie enda kaitse.

"Tööstuse rajamine on kahe teraga mõõk – iga uue asja rajamisel on alati mõju ja sellega peab arvestama, selle hindamine on väga keeruline. See tähendab, et me peame alustama kaardistamisest – kes mida toodab, kes mida vajab ja siis sealt edasi vaadata, mida meil on mõtet toota. Lõpuks on tööstuse taga töökohad, majandus ja kindlustunne," selgitab Saluste.

Saates "Cleantech" tuleb seekord juttu tööstussümbioosist. Mis see on, kuhu me peaksime tööstusparke ehitama ja miks torud on paremad kui teed, räägivad Ragn-Sellsi gruppi kuuluva R‑S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste ja Carolin Aas Eesti Rohetehnoloogia Liidust.

Kuidas me oma tooraineid paremini väärindada saame ning kuhu teha tööstusparke, saab pikemalt kuulata juba saatest.

Saadet juhib Mart Valner.

Fotol: Alar Saluste ja Carolin Aas. Autor: Andres Laanem

Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit

06.05.25 Cleantech. Tootmisjääke tuleks Eestis paremini kasutada, kuid sellel on kolm suurt pidurit

Seekordses „Teabevara tunnis“ keskendume tööõiguse teemadele, mis suve lähenedes ettevõtjate jaoks eriti olulised on. Räägime puhkustest, praktikantidest ja ajutistest töötajatest – valdkondadest, mis tihti tekitavad nii küsimusi kui ka keerulisi olukordi.

Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg juhtivpartner ja vandeadvokaat Keijo Lindeberg ning sama büroo partner ja vandeadvokaat Aldo Vassar. Selgitame, miks on oluline koostada puhkusegraafik ettenähtud ajaks, millised lepingud sõlmida praktikantide ja ajutiste töötajatega ning milliseid reegleid järgida, kui tööle asuvad alaealised. Samuti räägime töö- ja puhkeaja tasakaalust ning sellest, kuidas vältida levinud töövaidlusi. 

Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.

Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

08.05.25 Teabevara tund. Kasulik kuulamine: kuidas vältida apsakaid puhkuse, praktika ja hooajatööga

Saates "Tööstusuudised eetris" on külas Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe, kes teeb ülevaate 7. mail avaldatud tööstusettevõtete uuringu tulemustest. Uuringust selgus, et tööstusettevõtted prognoosivad tänavu eelmise aastaga võrreldes julgemalt müügitulu kasvu ja näevad nõudluse taastumist, plaanis on ka suurendada investeeringuid ja otsida uusi eksporditurgusid. Räägime ka sellest, kuidas näevad ettevõtted konkurentsiolukorda ja kuhu plaanitakse investeerida.

„Nõudlus on paranemas ja seda saab välja tuua enamikes sektoritest,“ kinnitab Kirsimäe saates.

„Energiahinnad on ettevõtete jaoks jätkuvalt murekoht, seda toodi välja ka konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkona all ühe tegurina. Ettevõtete hinnangul oleks oluline tagada enam-vähem stabiilne elektrihind, millega oleks võimalik arvestada, ja et see ei oleks halvem, võrreldes nende hindadega, mida saavad kasutada konkurendid teiselpool piiri,“ ütles Kirsimäe.

Uuringust selgus, et regulatiivne keskkond on ettevõtete jaoks saamas aina suuremaks murekohaks. „See tuli välja ka kommentaaridest, et bürokraatia on ettevõtetel mure, ja üks suurimaid soovitusi riigile oligi bürokraatia vähendamine,“ lisas ta.

Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetab Radius Machining.

Fotol: Raul Kirsimäe. Autor: Harro Puusild

12.05.25 Tööstusuudised eetris. Tööstuse uuring: ettevõtted prognoosivad müügitulu kasvu

Värskes saates „Töö ja palk“ avatakse palgamaailma pinge- ja võimalustepunktid: räägitakse palgarahulolust, ootustest, aususest ja sellest, millal on palgast rääkimine juhtimise tööriist, mitte ohtlik teema.

Palk on, teadagi, üks intiimsemaid teemasid tööelus – sellest räägitakse vähe, vahel sosinal ja tihti ainult siis, kui midagi on valesti. Ometi mõjutab palgaga rahulolu töötaja motivatsiooni, lojaalsust ja valmisolekut jääda või lahkuda.

Miks on palgast ausalt rääkida keeruline? Mida inimesed oma panuse eest ootavad ja millal muutub vääramatu vaikus organisatsioonile endale kõige kulukamaks? Külas on CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder ja @palgajutud konto looja Birgit Ruunik.

Üks kesksemaid küsimusi puudutab palga õiglust ehk seda, mis teeb palga õiglaselt tajutavaks. “Õiglane palk ei tähenda kõrget palka,” kinnitavad mõlemad saatekülalised levinud eksiarvamust. Arutelu jõuab kiiresti läbipaistvuse ja usalduse temaatikani. Külalised leiavad, et palgadirektiiv võib aidata vähendada oletusi ja ebaõiglust, ent läbipaistvus toob kaasa ka vastutuse palgakommunikatsiooni selgitada ja juhtida.

Saate lõpuosas räägitakse motivatsioonist laiemalt: millal on töötaja nõus väiksema palgaga, millal mitte, kui palju loeb palk võrreldes paindlikkuse, kolleegide ja isikliku arengu võimalusega ning millal saabub hetk, kui palganumbrist saab lahkumisotsus.

Saadet juhtib personaliuudised.ee juht Helen Roots.

Fotol: Karl Oder, Helen Roots ja Birgit Ruunik. Autor: Andres Laanem

13.05.25 Töö ja palk: kui palgateema jääb tabuks, on usaldus ohus

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

New tracks tagged #äripäeva raadio