In today’s episode of the podcast “Leadership is a Competitive Advantage” I am joined by Beth Smith, a senior consultant at The Cynefin Co., to discuss why different types of problems require different approaches to decision-making.

In this episode, we dive into the Cynefin framework, a powerful sense-making tool developed by Dave Snowden that helps leaders and organizations navigate clear, complicated, complex and chaotic environments. The Cynefin framework is a recognition that different types of problems require different approaches to decision-making. As Beth Smith explains, "The Cynefin framework is just the fundamental recognition that in the world there are different types of system. And according to what system a certain problem, issue, opportunity, decision lies in, generally requires different types of actions or different ways of knowing and understanding that system. So we always start off with the clear domain, which is where you have very clear cause-and-effect relationships, where anyone on the street can look at it and understand: if you do X, you're going to get Y. Then there is the complicated domain, where you still have cause and effect, but it takes expert knowledge or analysis to determine the right answer. But then we have the complex domain, where there are patterns, but no clear cause-and-effect relationships because multiple factors are interacting, leading to emergence. And finally, we have the chaotic domain, where there is no order, no cause and effect – you just have to act and try to stabilize the situation before you can make sense of it."

This means that decision-making is not just about applying a static model; it is about recognizing how different environments shape the way we make sense of problems. However, a common mistake in organizations is misclassifying problems and applying the wrong methods to solve them. "The most common pattern is people are operating on a complex problem using the logic and the tools, the methods of the complicated domain, or even the clear domain." This domain dissonance leads to frustration and failure because complexity demands experimentation, adaptability, and emergent solutions—not rigid best practices or expert-driven analysis.

So, if you are looking for practical tools to navigate complexity in your own work, this conversation is for you. Let’s dive in.

PS! This episode was made possible thanks to Mihkel Tammo and Elar Killumets’s Juhtimisklubi, who connected me with Beth during her visit to Tallinn. Thanks, Mihkel!

Beth Smith: different types of problems require different approaches to decision-making

Minu seekordseks vestluspartneriks on Rinel Pius, SOL Balticsi tegevjuht, kelle juhtimisstiil põhineb usaldusel, vastutuse jagamisel ja töötajatele vabaduse andmisel. Rinel usub, et parimad tulemused sünnivad siis, kui inimesed tunnevad end piisavalt autonoomsetena, kuid samal ajal vastutavad oma tegude ja otsuste eest.

Selles vestluses räägimegi sellest, kuidas luua organisatsioonikultuur, kus vabadus ja vastutus on tasakaalus, miks juhtimine ei tähenda alati kontrollimist ning kuidas anda meeskonnale ruumi ise kasvada ja areneda. Samuti puudutame muutuste juhtimist, inimeste motiveerimist ning seda, kuidas juhina leida tasakaal usalduse ja tulemuslikkuse vahel.

💬 "Meil SOLis on vabaduse ja vastutuse kultuur. Me ei mõõda tegevust, me mõõdame tulemust. On inimesi, kellel on üpris keeruline sellise juhtimisstiiliga kohaneda, sest see nõuab 100 protsenti enesejuhtimist. Aga need, kes on selle omaks võtnud, ütlevadki, et kõige hirmsam asi, mis võib juhtuda, on see, et peaks siit töölt ära minema. Sellepärast, et see on privileeg töötada sellises töökeskkonnas. See nõuab küll tugevat enesejuhtimist, aga annab vastu suurema rahulolu ja tulemused." – Rinel Pius​

Kui sind huvitab kaasaegne inimkeskne juhtimine, siis see episood on sulle! 🎧

Rinel Pius: vabaduse ja vastutuse kultuur juhtimises

Minu seekordseks vestluspartneriks on Indrek Maripuu, strateegilise loovuse ekspert ja innovatsiooniprotsesside juht, kelle töö keskmes on küsimus: kuidas leida tõeliselt uusi ja toimivaid lahendusi? Selles vestluses räägime loovusest kui metoodilisest protsessist, kus lahenduste leidmine algab mitte juhuslikust inspiratsioonist, vaid sügavast probleemi mõistmisest. Indrek jagab oma kogemusi sellest, kuidas meeskonnad võivad kiirete vastuste otsimise asemel investeerida aega õige küsimuse leidmisse ja miks parimad ideed sünnivad alles siis, kui probleem on põhjalikult läbi töötatud.

💬 "Pange rohkem aega probleemi uurimisse ja selle tegeliku olemuse mõistmisse. Kui sul on probleem, mida tuleb lahendada, siis enne lahenduste kallale asumist proovi tiimiga maha istuda ja kirja panna 50 küsimust selle kohta. Kui uurime probleemi süvitsi ja küsime piisavalt küsimusi, hakkavad lahendused vaikselt ise esile kerkima. Sageli juhtub aga hoopis vastupidine – meil on juba kuskil kuklas lahendus olemas, mis on meile nii armas, et me painutame kogu eelneva arutelu selle ümber, et probleem näiks sobivat meie eelküpsenud lahendusele." – Indrek Maripuu

Kui sind huvitab, kuidas süsteemne lähenemine loovusele võib tuua paremaid lahendusi, siis see episood on just sulle! 🎧

Indrek Maripuu: loovus algab sügavamast probleemitunnetusest

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Bigbank Eesti tegevjuht Jonna Pechter. Eelnevalt Swedbankis, Citadele pangas ja LHVs töötanud Jonna jaoks algab juhtimine selgest visioonist. Kui juhil puudub siht, siis pole ka selget teekonda – ja kui pole teekonda, ei saa ka tulemus olla juhitav. Vestluses räägimegi sellest, kuidas juhid saavad oma tulevikunägemuse selgemalt läbi tunnetada ja lahti mõtestada ning seda oma meeskonnaga ellu viima hakata.

💬 "Juhina pead kõigepealt looma selge visiooni – ilma selleta ei tea sa, kuhu liigud, keda oma tiimi vajad või kuidas tiimi arendada, et üheskoos sihtkohta jõuda. Tulemuslikkus algab pikaajalisest eesmärgistamisest: sa pead teadma, milline on tulevikuorganisatsioon, et iga järgnev valik ja otsus toetaks seda suunda." – Jonna Pechter

Kui sind huvitab, kuidas teadlik juhtimine läbi selge suunatunnetuse aitab luua tulemuslikke organisatsioone, siis see episood on just sulle! 🎧

Jonna Pechter: juhtimine algab selgest visioonitunnetusest

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Diana Revjako, Fermi Energia juhatuse liige, kelle mõtteviis juhtimisest on samaaegselt inimkeskne, nõudlik ja inspireeriv. Diana usub, et edukas juhtimine ei tähenda mitte kontrollimist, vaid keskkonna kujundamist, kus inimesed saavad ise kasvada, vastutust võtta ja tähendust luua. Vestluses räägimegi, miks turvaline, selge ja väärtustel põhinev keskkond on eelduseks heade tulemuste sünniks. Diana toob välja, et pahatihti ei peitu probleem inimeses – sageli peitub see hoopis struktuuris, suhtumises või keskkonnas, mida juht on kujundanud või kujundamata jätnud.

💬 „Ei ole häid ja halbu töötajaid või tiimiliikmeid, vaid on ebasobiv keskkond, kus inimene ei saa tegelikult ennast realiseerida. Ma usun, et inimesed tahavad oma tööd hästi teha. Juhi töö on luua keskkond, kus inimesed saavad olla parimad versioonid iseendast.“ – Diana Revjako

Kui sind kõnetab küsimus, kuidas olla juhina rohkem inimene ja vähem "juht" – aga samas saavutada rohkem –, siis see episood on just sulle. 🎧

Diana Revjako: inimene pole probleem, probleem on mittetoetav keskkond

Minu seekordseks vestluspartneriks on Kirki Kubri, pesupoe Ulakas Kaunitar asutaja ja juht, kes on loonud ettevõtte, mis ühendab endas ilu, enesekindluse ja tähendrikkuse. Tema teekond ettevõtjaks ei alanud Exceli tabeli ega äriplaaniga, vaid sisemise äratundmise ja julgusega pakkuda turule midagi, millest ta Eestis ise puudust oli tundnud. Selles vestluses räägime Kirkiga esimese sammu tegemise julgusest, tegutsemisest enne täiuslikkust ja sellest, kuidas üks ehe ja südamelähedane idee võib kasvada jätkusuutlikuks ettevõtteks.

“Minu ettevõtjaks saamine ei sündinud nii, et ma oleks kogu aeg teadnud, et tahan kindlasti ettevõtjaks hakata. Võiks öelda, et ma komistasin selle maailma ja ühe väga konkreetse puuduse otsa. Kui sa märkad midagi, millest on puudus, siis tekibki soov teha seda paremini või see tühimik täita. Ütlesin sõbrannale: ‘Nii ebaaus, et Eesti naised jäävad kõigest sellest ilma...’ Ja tema vastas lihtsalt: ‘Noh jah, aga tee ära siis.’ Ja nii see sündiski! Mina olen pigem selline, et kui millestki väga vaimustun ja mul tuleb idee, siis ma ei hakka pikalt analüüsima ega jooniseid tegema –- ma hakkan lihtsalt tegutsema.” – Kirki Kubri

Kui sind huvitab, kuidas ühest ideest kasvab ettevõte ja julgusest saab jõud teha esimene samm, siis see episood on just sulle. 🎧

Kirki Kubri: tee ettevõtjaks algab julgusest teha esimene samm

Minu seekordseks vestluspartneriks on Ivo Volkov, Merko Ehituse juhatuse esimees, kelle juhtimisfilosoofia keskmes on tasakaal, pikaajalisus ja inimeste usaldamine. Käesolevas vestluses puudutame nii pikaajalisuse mõtet juhtimises, juhina kohanemise vajadust kui ka seda, miks tippjuhi roll ei seisne kõvahäälses juhtimises, vaid süsteemse keskkonna loomises ja suuna hoidmises.

"Juhtimine on absoluutselt mittelineaarne protsess. Sa kunagi ei tea, mis töötab, kuidas see töötab. Sa tead, et sul on see vaja ära teha. Ja sinu asi on välja mõelda, kuidas sa selle ära teed. Ettevõtte juhtimine ei ole projekt. Tulemused peavad olema pikaajalised. Ja juhi võimekus edukalt lahendada see juhtimise dilemma või mittelineaarsus ongi see, miks mõnel juhil õnnestub pikema aja jooksul häid tulemusi teha ja mõnel ei õnnestu."  – Ivo Volkov

Kui sind huvitab, kuidas juhina mõelda kestlikult, juhtida läbimõeldult ning saavutada tulemusi mitte kiire sähvatuse, vaid pikaajalise mõju kaudu, siis see episood on just sulle. 🎧

Ivo Volkov: juhtimine on mittelineaarne teekond tulemuste poole

Minu seekordseks vestluspartneriks on Andero Keronen, ettevõtte No Bananas tegevjuht, kes jagab ausalt ja mõtestatult oma kogemusi inimeseks ja juhiks kasvamise teekonnalt. Anderoga räägime sellest, kuidas sisemised äratundmised ja julgus iseendaga aus olla loovad eeldused tegelikuks muutuseks – nii inimese kui juhina. Arutleme, miks juhtimise kvaliteet sõltub eneseteadlikkusest, kuidas toime tulla määramatuse ja haavatavusega ning miks eneseareng ei alga mitte muutmisest, vaid märkamise oskusest.

💬 “Ma arvan, et kogu juhtimine algab sellest, kui aus ma saan juhina iseenda vastu olla. Kui hästi ma teadvustan oma tugevusi ja nõrkusi – ja kas ma olen valmis endale neid tunnistama ning siis ka teistele välja ütlema. Juht elab piiratud vaateväljas. Kui minu kolleegid ei julgeks peegeldada seda, mida nad tajuvad, siis mitte midagi ei muutu. Mina ju elan oma peas, ma ei näe ise kõike. Mõningate kogemuste näitel on mul ikka väga raske endale otsa vaadata ja aktsepteerida, et näed, niimoodi tegin. Jube raske. Aga ma usun, et ma jõuan sinna.” – Andero Keronen

Kui sind huvitab inimlik, aus ja sisekaemuslik vaade juhtimisele ja arengule, siis see episood on sulle. 🎧

🎥 Vaata ka podcasti audio-visuaalset versiooni YouTube’ist: https://www.youtube.com/watch?v=7QgwbT86smE

Andero Keronen: juhtimise alus on julgus endale otsa vaadata

Minu seekordseks vestluspartneriks on Rita Rätsepp – näitleja, psühholoog ja koolitaja, kelle töö keskmes on inimene kogu oma sügavuses ja haavatavuses. Meie vestlus keerleb ümber inimlikkuse, eneseteadlikkuse ja autentsuse. Räägime sellest, kuidas juhiks kasvamine algab inimlikkusest, kuidas autentsus on võimalik vaid läbi enesetundmise ning miks päriselt kohalolev juht loob usaldust ja vastutust jagava suhte.

💬 “Kõigepealt me alustame iseendast – kui teadlik oled sa iseendast, seda paremini hakkad mõistma ka oma töötajaid. Kui sa endast aru saad, mõistad paremini ka teisi. Juht on eelkõige inimene. Me ei saa olla autentsed, kui me ei tunne iseennast.„ – Rita Rätsepp

Kui sind huvitab, kuidas inimlikkus, teadlikkus ja ausus iseenda vastu muudavad juhtimise sügavamaks ja mõjusamaks, siis see episood on sulle. 🎧

Rita Rätsepp: päris juhtimine algab iseenda tundmisest

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kaspar Kruup, Tartu Ülikooli õppejõud ja raamatu "Strateegilise mõtlemise keel" kaasautor. Tema töös põimuvad kolm keskset teemat: mõtlemine, juhtimine ja keel. Vestluses käsitleme strateegilist mõtlemist kui igapäevast praktikat – uurime, mis muudab tegevuse strateegiliseks, miks fookuse hoidmine nõuab teadvustatud valikuid ning kuidas seeläbi vältida tühja ressursikulu, mida sageli esineb organisatsioonides, kus strateegia jääb vaid sõnakõlksuks.

💬 "Strateegiline mõtlemine ei ole midagi, mis kuskil juhtkonna väljasõitudel ära tehakse – pigem on see pidev igapäevane protsess, mis hõlmab kõiki organisatsiooni liikmeid ning ei saa kunagi nö valmis. Mõtlemine muutub strateegiliseks siis, kui on täidetud kolm tingimust: teadvustatud eesmärk, teadvustatud piirangud ja teadvustatud valikud." – Kaspar Kruup

Kui sind huvitab, kuidas luua selgust "strateegia" mõiste ümber, siis see episood on sulle. 🎧

Kaspar Kruup: strateegiline mõtlemine on igapäevane praktika

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks Eesti koolitusmaastiku pikaajalisi suurtegijaid Mati Sööt. Ta omab üle 25-aastast rahvusvahelist koolitajakogemust ning juhtimis- ja personalitöö konsultandi praktikat. Mati on psühholoogiaharidusega juhtimiskonsultant ja coach, kes on nõustanud ja koolitanud juhte peaasjalikult muudatuste juhtimise valdkonnas. Ta on töötanud psühholoogina, personalidirektorina ja tippjuhina nii era- kui avalikus sektoris. Täna toimetab ta ettevõtte Change Partners meeskonnas koolitaja, konsultandi ja partnerina.

“Kui me räägime muutustest organisatsioonis, siis ega asjad ju ei muutu, muutuda saavad ja muuta saavad ennast ikkagi inimesed. Muutuda saavad inimestele omased käitumised ja tegutsemisviisid, mille tulemusena pikas perspektiivis võib ümber kujuneda ka kogu organisatsioonikultuur, s.o. harjumused ja tavad, kuidas ettevõttes asju tehakse. Päeva lõpuks ongi kõige olulisem ettevõtte kultuur, mis võib meid oma tegemistes, kas siis toetada või hoopis meile vastu töötada. Küsimus siis ongi, kuidas üles ehitada organisatsiooni visiooni ja missiooni toetav kultuur ning soodustada selliseid elemente kultuuris, mis aitavad meil edasi liikuda; ja teisalt, kuidas sünergiat vähendavaid tegureid kultuurist ära kaotada või nende vastu võidelda. Need teemad on vaja kõigepealt üldse teadvusse tõsta ja tegelemiseks lauale panna. Me teame, et tänapäeval enamik ettevõtteid tegutseb teadvustamata kultuuris. See ei ole reeglina valdkond, mille osas igapäevaselt teadlikult tegutsetakse. Jah, räägitakse strateegiatest, eesmärkidest ja tegevuskavadest, kuid olulisi baaskultuurilisi tegureid ja keskkondlikke tingimusi, mis nende asjade elluviimiseks on vajalikud, ei võeta reeglina teadlikult fookusesse. Kultuur aga annabki strateegia ja eesmärkide elluviimise seisukohalt, piltlikult rääkides, kas rohelise või punase tule – kas meil on võimekust seda kõike teostada või mitte. Tahan siinkohal rõhutada, et teadlik organisatsioonikultuuriga tegelemine on pikas perspektiivis organisatsiooni kõige toetavam tegevus, millega üks juht võib tegeleda. Seda võib ka nimetada organisatsiooni või ka oma meeskonna ja inimeste potentsiaali avamiseks. Ja nii huvitav kui see ka ei ole, siis juht, kes suudab toetada oma meeskonna maksimaalse potentsiaali rakendamist, avab seeläbi ka tegelikult iseenda potentsiaali juhina. See on protsess, mille käigus juht kasvab ise koos oma meeskonnaga." – Mati Sööt

Kuulake ikka ...

Mati Sööt: teadlik organisatsioonikultuuri arendamine on üks olulisemaid juhi ülesandeid

Juhtimiskoolitaja ja coach'i Veiko Valkiainen'i podcast “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” vastab küsimusele: mida tähendab olla edukas juht?

Podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” algselt seatud küsimuseks, millele vestluste käigus vastuseid otsime, on: mida tähendab olla edukas juht? See võtmeküsimus on kogu juhtimispodcasti läbiv punane niit. Veiko missioon on toetada juhtidel ja meeskondadel saavutada soovitud eesmärke keskendudes tulemuslikkuse kasvatamisele läbi juhi ja tema tiimiliikmete mõtte- ja käitumismustrite muutmise. Podcast on koht, kus lisaks temale jagavad juhtimisteemadel oma mõtteid, teadmisi ja kogemusi Eesti erinevad tegevjuhid, tippsportlased, konsultandid-koolitajad ja teised juhtimisega lähedalt kokku puutuvad inimesed. Kuulake ikka!

Mati Sööt: teadlik organisatsioonikultuuri arendamine on üks olulisemaid juhi ülesandeid

🎙️"Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis"

Related tracks