Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ats Albre, Nortal Eesti juht ja ITLi president, kelle äge teekond Nortalis on kulgenud praktikandist tippjuhiks. Räägime Atsiga sellest, kuidas tema juhi roll, olemus ja otsustusloogika ajas muutuvad, liikudes analüütilisest ja normatiivsest perspektiivist üha rohkem intuitiivsema ja kogemusel põhineva juhtimise suunas. Vestlus puudutab ka nõudlikkust ja kõrgete standardite seadmist, tugevustel põhineva juhtimise nüansse ning juhi võimalikku tulevikurolli tehisaru ajastul.

💬 "Juhitöö algusaegadel tahtsin olla mingis mõttes nö ideaalne juht, lugesin raamatuid, püüdsin aru saada, milline see ideaalne juht on ja siis vastavalt sellele mustrile käituda. Täna ma olen pigem paljudes teemades väga intuitiivne ja usaldan seda kogemust ja seda, et see, mida ma tajun ja tunnetan, on pikaaegse juhtimis- ja ärikogemuse tulem, mitte lihtsalt juhuslik emotsioon. Kaalutletus, analüütilisus versus intuitiivsus on tänaseks drastiliselt muutunud; just see, kuidas ja mille alusel ma julgen otsustada." – Ats Albre

Kuulake ikka ... 🎧

Ats Albre: kasvamine analüütilisest juhist intuitiivseks juhiks

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 2025. a. aasta ettevõtteks ja eksportööriks valitud Tech Groupi tegevjuht Martin Sutrop. Vestluses arutleme Martiniga ettevõtte kasvu, innovatsioonikultuuri ja juhtimispraktikate üle kiiresti muutuval turul. Juttu tuleb psühholoogilisest turvalisusest, õppimisest, vastutuse jagamisest, juhi rollist ning sellest, miks arengule keskendumine on olulisem kui pelgalt tänaste tulemuste optimeerimine.

💬 "Kui eesmärk ja tiim on paigas, siis kõik järgnev taandub kultuurile; sellele, kuidas me asju koos teeme. Innovatsiooni ei saa luua käskudega: ei ole nii, et ütled 'nüüd tehke innovatsiooni' ja kõik hakkavad uuendusmeelseteks. See on pidev töö ja liikumine väikeste sammudega. See tähendab, et küsime kogu aeg endalt, miks me midagi teeme. Eile tegime ühtemoodi, aga olukord on muutunud ja täna võib-olla peame tegema teistmoodi. Oluline on, et saab katsetada ja ka eksida, ilma et hakataks süüdlasi otsima. Püüame hoopis aru saada, miks midagi juhtus või ei juhtunud ning sellest siis õppida." – Martin Sutrop

Kuulake ikka ... 🎧

Martin Sutrop: innovatsioon algab psühholoogilisest turvalisusest

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ravimite hulgi- ja jaemüügikontserni Magnum tegevjuht Mari Krass. Mari alustas ettevõttes tööd kohe pärast Tartu Ülikooli proviisoriõppe lõpetamist ning on seal tänaseks töötanud 23 aastat. Selles episoodis räägime Mariga kõige muu kõrval levinud klišeest, et tipus ollakse üksi ning tõdeme, et see ei pea tegelikult nii olema. Vestluses räägime, kuidas tippjuht saab toetuda oma inimestele, miks vanakooli "kõik-minu-õlgadel" juhtimismudel ei tööta ning kuidas juhtimine saab olla meeskondlikult kantud vastutus.

💬 "Mina ei ole kindlasti juht, kes ütleb, et tipus on üksik. Ma ei tunne, et pean üksi kõigega hakkama saama. See vana juhtimise mudel – et kõik on minu õlgadel – tänapäeva organisatsioonides lihtsalt ei ole võimalik. Väga kiiresti saavad sellistest juhtidest pudelikaelad ja kõik pidurdub: organisatsiooni areng pidurdub, inimesed demotiveeruvad. Minu jaoks on okei öelda, et mul näiteks ei ole ühes või teises teemas häid mõtteid või lahendusi; tunnen küll, et mind ümbritsevad inimesed on kõik valmis kaasa mõtlema ja probleeme lahendama." – Mari Krass

Kuulake ikka ... 🎧

Mari Krass: tipus ei pea olema üksi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ligemale tosin aastat Cybernetica tegevjuhina toimetanud ja nüüd värskelt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhiks valitud Oliver Väärtnõu. Varasemalt ka Riigikantselei strateegiadirektori ametit pidanud Oliver räägib vestluses ausalt, miks ta ikka ja jälle paneb end olukordadesse, mis panevad ta proovile ja on ebamugavad ning kuidas just need kogemused on kujundanud tema mõtlemist, juhtimisstiili ja arengut juhina. Räägime sellest, kuidas ebamugavus võib muutuda teadlikuks juhtimispraktikaks, miks sissetallatud rada kipub arengut pidurdama ning kuidas juhina relevantsena püsimine eeldab pidevat õppimist ja enesele väljakutsete esitamist.

💬 "Minu jaoks on keskne küsimus: kuidas jääda juhina relevantseks? Kui sa kogu aeg teed sama asja, siis sind pole varsti enam vaja. Selleks peab ennast pidevalt proovile panema, arenema ja õppima. Kui ma liiga pikaks ajaks kuskile istuma jään, tekib mul tunne, et ma ei ole enam kasulik. Kõige suurema rahulduse saad siis, kui paned ennast pingutust ja eneseületust nõudvasse olukorda ja teed selle ära. Ja kui sa sealt edukalt välja tuled, siis on see nagu kõige ägedam dopamiini laks." – Oliver Väärtnõu

Kuulake ikka ... 🎧

Oliver Väärtnõu: pidev enese proovilepanek kui juhtimispraktika

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Heidi Kakko – investor, mentor ja ettevõtja, kelle kogemus ulatub iduettevõtetest ja kasvuorganisatsioonidest kuni nõukogu tasandi strateegilise juhtimiseni. Ta on juhtinud mitut ettevõtet tegevjuhina ning olnud juba kümme aastat Tartu Ülikooli nõukogu liige. Heidiga vestluses keskendume iduettevõtluse inimlikule poolele: miks meeskond kaalub üles suurepärase idee, millist rolli mängib enesejuhtimine ja sisemine motivatsioon ning kuidas sünnib tegelik väärtus olukorras, kus ebakindlus on pigem tavapärane seisund.

💬 "Idufirma varases faasis on kõige olulisem meeskond, meeskond, meeskond. Hea tiim suudab isegi keskpärase idee hea tulemusega ellu viia, aga kui tiim on kehv, jääb ka suurepärane idee lihtsalt ideeks. Seetõttu ei panusta me hobustele – me panustame ratsanikele." – Heidi Kakko

Kuulake ikka ...🎧

Heidi Kakko: meeskond on olulisem kui suurepärane idee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva tegevjuht Martti Kuldma. Varasemalt oli Martti Omniva innovatsiooni ja tehnoloogia juht ning nõukogu liige. Samuti on ta mänginud olulist rolli Pipedrive’i kiire kasvu faasis ning juhtinud Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ja Tallinna Börsi tehnoloogilist arengut. Marttiga räägime insenerlikust mõtteviisist juhtimises, isejuhtivatest meeskondadest, otsustusjulgusest ja sellest, kuidas muuta traditsiooniline logistikaettevõte kaasaegseks tehnoloogiaettevõtteks. Ning peatume ka ühel isiklikul coachingu hetkel, kus üks lihtne küsimus aitas tal mõista, et suurim takistus ei ole mitte süsteem, vaid julgus ise arengule suunatud muutusi ellu kutsuda.

💬 "Peale kolmandat sessiooni küsis coach mult lihtsalt: aga mis sind takistab? Ja sellest piisas. Mulle jõudis kohale – tegelikult ei takistanud mind mitte miski. Tippjuhi rollis saan väga hästi aru, et tegelikult ei pea midagi kartma. Seetõttu on juhi jaoks kõige suurem vara just see inimene, kes ütleb: ma näen siin kitsaskohta ja mul on plaan, kuidas see ära lahendada." – Martti Kuldma

Kuulake ikka ... 🎧

Martti Kuldma: "Aga mis sind tegelikult takistab?"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estonia klaverivabriku juhataja Indrek Laul. Indrek on pianist ja ettevõtja, kes toob iga päev ühe väikese Kalamajas asuva tootmise maailma kontserdilavadele. Tema juhtimine ühendab endas muusiku distsipliini, käsitöömeistri täpsuse ja ettevõtliku mõtlemise. Vestluses räägimegi sellest, kuidas sünnib erakordsus. Indrek usub, et erakordsus algab esimesest noodist ja et organisatsioon hakkab helisema alles siis, kui juht ise seab lati kõrgeimale tasemele.

💬 "Kui sa lähed solistina esimeses proovis ja kohe alguses sead lati kõrgeimale tasemele – nagu kontserdil –, siis see annab kõigile teatud häälestatuse. Aga kui sa lähed sinna ette ja paned lati meeter viiekümne peale, ega siis keegi ei hakka rohkem väga pingutama. Orkestrandid tunnetavad kohe, millisel tasemel me täna mängime. Kui kõrgel on see latt. Sama on ettevõtluses. Juht annab oma esimese sammuga tunnetuse, millisel tasemel me toimetame. Kas see on keskpärasus? Kas see on erakordsus? Või on see lihtsalt nö kena-kena tase?" — Indrek Laul

Kuulake ikka ... 🎧

Indrek Laul: erakordsus algab esimesest noodist

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Postimees Grupi juhatuse esimees Silver Soomre. Varem on ta juhtinud Postimehe tellimuste äri, olnud Apollo TV tegevjuht ning töötanud erinevatel ärijuhtimise positsioonidel Elisas, Starmanis ja Eesti Telekomis. Vestleme Silveriga juhtimise olemusest, kliendi muutuvate ootuste mõistmisest, innovatsiooni rollist ning sellest, kuidas juhid loovad selguse ebakindlas ja kiiresti muutuvas maailmas. Mind kõnetas sealjuures viis, kuidas Silver käsitles organisatsiooni kui spordimeeskonda, kus ühine eesmärk, rolliselgus ja vastutus määravad liikumise suuna ja tempo.

💬 "Ma arvan, et organisatsiooni võiks vaadata pigem kui spordimeeskonda, mitte kui pere. Pere metafoorist võib küll võtta mõningaid elemente üle, aga äriorganisatsioonid tegutsevad ikkagi konkreetse eesmärgi nimel – nagu spordimeeskond, kus liigutakse ühise sihi suunas ja kus tulemus on selgelt fookuses." — Silver Soomre

Kuulake ikka ... 🎧

Silver Soomre: organisatsioon kui spordimeeskond

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Reet Aus – disainer, ettevõtja ja teadur, kes on üks ringdisaini ja jätkusuutliku moe eestkõnelejaid Eestis. Vestluses Reedaga räägime tema teekonnast ettevõtjana ning sellest, kuidas väärtused, maailmavaade ja sisemine põlemine võivad kasvada ettevõtluseks ja viia praktiliste lahendusteni.

💬 “Ma hakkasin otsima viise, kuidas teha midagi, mida ma armastan – disainida nii, et ma ei kahjusta ennast ümbritsevat, teisi inimesi ega keskkonda. Küsimus oli selles, kuidas teha üks toode nii, et ta pigem lahendab probleemi, kui et ta tekitab järgmise probleemi. Ma ei läinud ettevõtlusse sooviga kiiresti rikastuda, vaid sooviga katsetada, kas need ideed ja väärtused, mis mulle olulised on, võiksid üldse ettevõtluses toimida.” – Reet Aus

Kuulake ikka ...🎧

Reet Aus: väärtusmaailmast sündinud ettevõtlus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Rainer Rohtla, Coop Eesti Keskühistu juht. Raineril on varasemalt pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. Vestluses arutame, kuidas inimesed tegelikult jõuavad juhtimisrolli ja miks juhiks ei kasva mitte ainult see, kes teeb oma tööd superhästi, vaid see, kes on valmis nägema oma rollist kaugemale ja võtma enda peale ka suuremat vastutust.

💬 “Sa võid olla superhea selles, mis on sinu roll, aga sellest ei piisa. Sul peab olema huvi ka teiste valdkondade vastu ja valmisolek panustada laiemalt kui oma kitsas roll. Neid inimesi hinnatakse alati kõrgemalt, kes soovivad näha suuremat pilti ja laiemalt panustada. See ongi see meeskond, kellega sa luurele lähed: inimesed, kes on valmis võtma vastutust juurde.” – Rainer Rohtla

Kuulake ikka ...🎧

Rainer Rohtla: juhtimine algab hetkest, kui sa lõpetad mõtlemise ainult oma rolli peale

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks Eesti koolitusmaastiku pikaajalisi suurtegijaid Mati Sööt. Ta omab üle 25-aastast rahvusvahelist koolitajakogemust ning juhtimis- ja personalitöö konsultandi praktikat. Mati on psühholoogiaharidusega juhtimiskonsultant ja coach, kes on nõustanud ja koolitanud juhte peaasjalikult muudatuste juhtimise valdkonnas. Ta on töötanud psühholoogina, personalidirektorina ja tippjuhina nii era- kui avalikus sektoris. Täna toimetab ta ettevõtte Change Partners meeskonnas koolitaja, konsultandi ja partnerina.

“Kui me räägime muutustest organisatsioonis, siis ega asjad ju ei muutu, muutuda saavad ja muuta saavad ennast ikkagi inimesed. Muutuda saavad inimestele omased käitumised ja tegutsemisviisid, mille tulemusena pikas perspektiivis võib ümber kujuneda ka kogu organisatsioonikultuur, s.o. harjumused ja tavad, kuidas ettevõttes asju tehakse. Päeva lõpuks ongi kõige olulisem ettevõtte kultuur, mis võib meid oma tegemistes, kas siis toetada või hoopis meile vastu töötada. Küsimus siis ongi, kuidas üles ehitada organisatsiooni visiooni ja missiooni toetav kultuur ning soodustada selliseid elemente kultuuris, mis aitavad meil edasi liikuda; ja teisalt, kuidas sünergiat vähendavaid tegureid kultuurist ära kaotada või nende vastu võidelda. Need teemad on vaja kõigepealt üldse teadvusse tõsta ja tegelemiseks lauale panna. Me teame, et tänapäeval enamik ettevõtteid tegutseb teadvustamata kultuuris. See ei ole reeglina valdkond, mille osas igapäevaselt teadlikult tegutsetakse. Jah, räägitakse strateegiatest, eesmärkidest ja tegevuskavadest, kuid olulisi baaskultuurilisi tegureid ja keskkondlikke tingimusi, mis nende asjade elluviimiseks on vajalikud, ei võeta reeglina teadlikult fookusesse. Kultuur aga annabki strateegia ja eesmärkide elluviimise seisukohalt, piltlikult rääkides, kas rohelise või punase tule – kas meil on võimekust seda kõike teostada või mitte. Tahan siinkohal rõhutada, et teadlik organisatsioonikultuuriga tegelemine on pikas perspektiivis organisatsiooni kõige toetavam tegevus, millega üks juht võib tegeleda. Seda võib ka nimetada organisatsiooni või ka oma meeskonna ja inimeste potentsiaali avamiseks. Ja nii huvitav kui see ka ei ole, siis juht, kes suudab toetada oma meeskonna maksimaalse potentsiaali rakendamist, avab seeläbi ka tegelikult iseenda potentsiaali juhina. See on protsess, mille käigus juht kasvab ise koos oma meeskonnaga." – Mati Sööt

Kuulake ikka ...

Mati Sööt: teadlik organisatsioonikultuuri arendamine on üks olulisemaid juhi ülesandeid

Juhtimiskoolitaja ja coach'i Veiko Valkiainen'i podcast “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” vastab küsimusele: mida tähendab olla edukas juht?

Podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” algselt seatud küsimuseks, millele vestluste käigus vastuseid otsime, on: mida tähendab olla edukas juht? See võtmeküsimus on kogu juhtimispodcasti läbiv punane niit. Veiko missioon on toetada juhtidel ja meeskondadel saavutada soovitud eesmärke keskendudes tulemuslikkuse kasvatamisele läbi juhi ja tema tiimiliikmete mõtte- ja käitumismustrite muutmise. Podcast on koht, kus lisaks temale jagavad juhtimisteemadel oma mõtteid, teadmisi ja kogemusi Eesti erinevad tegevjuhid, tippsportlased, konsultandid-koolitajad ja teised juhtimisega lähedalt kokku puutuvad inimesed. Kuulake ikka!

Mati Sööt: teadlik organisatsioonikultuuri arendamine on üks olulisemaid juhi ülesandeid

🎙️"Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis"